Eesti Looduse jaanuarinumber keskendub tänavustele aasta olenditele. Aasta puuks on Eesti Looduse toimetus valinud kuuse, kes pälvis selle tiitli ka 1997. aastal. Jane Frey tutvustabki meie metsade üht põhilist puuliiki, kelle hulka kuulub ka Eesti kõige kõrgem puu.
Samuti saab lugeda tänavuse aasta linnu tuttpüti ja aasta liblikaksvalitud teelehe-mosaiikliblika kohta. Saame tuttavaks ka aasta sambla ja
aasta orhideega. Lisaks saab ajakirjast teada, miks on mükoloogid 2020. aasta seene tiitli andnud hoopis samblikule.
Pikas intervjuus räägib brüoloog Nele Ingerpuu Eesti samblateadusest. „Sada rida Eesti loodusest“ on kirja pannud polaaruurija Timo Palo, kes tunnistab, et lapsepõlves oli rohi tõesti rohelisem ja lumi valgem. Juhani
Püttsepa kodumaine reisijutt räägib Kavilda ürgorust. Ain Kallis teeb lühiülevaate Eesti kliimast. Jätkub reisikiri „Islandil linde pildistamas“.
Veel saab lugeda Valgevene suur-konnakotkastest, meie pöialpoistest ja zooloogiaringi sünnipäevast. Pakume hüva nõu, mida jõulupuuga jaanuaris ette võtta ning kutsume lahendama bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.
Uue numbri digiväljaandena saad osta SIIT