Aasta viimases numbris heidame pilgu Eesti elustiku kujunemisele ja asjaomastele uuringutele.
Siim Veski, Triin Reitalu, Leeli Amon ja Lembi Lõugas kirjeldavad Eesti looduse jääajajärgset arengut ja nendivad, et meie teadmised tuginevad peamiselt järvesette- ja turbauuringutele.
Loore Ehrlichi, Lennart Lennuki ja Karin Truuveri artiklist saab põhjaliku ülevaate Eesti loodusmuuseumi kogudest.
Alar Läänelaid ja Kristina Sohar tutvustavad Eesti dendrokronoloogide tööpõldu.
Geoloog Marko Kohv ja geograaf Piret Pungas-Kohv räägivad soode taastamisest ja sellestki, et sood on mõjutanud Eesti asustuse kujunemist, kuid kultuuriliselt ilustatud maastiku võrdkujuks on need muutunud alles viimastel aastakümnetel.
Teeme teatavaks Eesti Looduse 21. fotovõistluse võitjad!
Kuuseaasta lõpetuseks valgustab Karl Pajusalu kuuse nimetuse päritolu ja toob esile, et kuusest lähtub üks suurimaid eesti keele sõnaperesid.
Juhani Püttsepa kodumaine reisikiri viib Toompea jalamile.
Veel saab lugeda merirüdist, Lapimaa väravast, loodusharidusest Tallinna loomaaias ja Eesti hüdroloogiateenistuse ajaloost.
Selgitame välja, millised on meie vanimad kivistised ja kuidas tohib fossiile korjata.
Ühtlasi pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.
E-ajakirjana on värske number saadaval SIIT