Tänavune piirkondlik erinumber viib Eestist välja Lätimaale: alale, kus omal ajal elasid ja tegutsesid liivlased. Põliseid liivlasi enam ei ole, ent sellegipoolest elab liivi identiteet edasi. Seda tänu Kuramaa liivlaste ehk kuralaste järeltulijatele, liivi huvilistele Lätis ja mitmel pool maailmas, samuti tänu Eestis tegutsevale liivi sõprade seltsile.
Erinumbris tutvustame Põhja-Kuramaale jääva Liivi ranna loodust, mille eripära on liivane rand, luited ja luidetevahelised soisevõitu nõod. Piiritsooni tõttu oli see paikkond nõukogude ajal kinnine ala, kuhu kedagi ei lastud. Ühtlasi on Liivi rand olnud võrdlemisi pikka aega üsna inimtühi. Need asjaolud on kindlasti aidanud hoida piirkonna loodust üsna puutumatu ning liigirohkena: siin elutsevad ja kasvavad paljud harvad ja haruldased liigid. Juhatame ka mitme Liivi ranna piirkonnas leiduva loodust, ajalugu ja pärandit kajastava huviväärsuseni.
Mitme autori koostöös valminud ajalugu, kultuuri ja rahvast käsitlevast artiklist leiab vastuse paljudele küsimustele liivlaste kohta, näiteks, kus on liivlaste asualad; kas neil on oma riik, lipp ja hümn; kust on pärit liivlaste nimetus; mis on liivi keelel ühist eesti keelega; kes on liivlaste sinised lehmad jne. Keelelisi seoseid ja pärandit kajastavad lähemalt Karl Pajusalu kirjutised: ühes keskendutakse salatsiliivi maastikusõnadele kohanimedes ja teises artiklis võrreldakse Eesti aasta puude nimetusi eesti, kuraliivi ja salatsiliivi keeles. Saab tõdeda, et enamik puunimetusi on sugulasrahvastel sama päritoluga.
Usutluses nendib liivlaste asjatundja ja keeleteadlane Tiit-Rein Viitso kahetsusega, et rahvus võib hääbuda kiiresti ja märkamatult. Liivlaste õnnetus oli selles, et nõukogude aja algus muutis nende elu väga palju. Rubriigis „Eesti Loodus küsib“ saame teada, millega tegeleb liivi sõprade selts ning kuidas ja miks sai Riia lahest Liivi laht. Esseist ja teaduskirjanik Tiit Kändler mõtiskleb Liivimaa tühjuse täislikkuse teemal. Ajakirjanumbrist leiab ka suure kaardi liivlaste ala kohta.
Liivi temaatikaga võib seostada ka Liivi keele nimetust kandvat geoloogilist settekeha; selle avastamis- ning nimetamislugu meenutab Rein Einasto. Rubriigis „Huvitav Eesti“ soovitame suunduda Luitemaale ja Tolkuse rappa: needki alad on väga ammu olnud liivlaste asualad, täpsemalt elasid siin Metsepole liivlased.
Peale liiviteemaliste kirjutiste on juuni-juulinumbris pikk artikkel eesti päritolu maade- ja loodusuurijatest. Tiiu Speek on kirjutanud kahesaja aasta eest purjed heisanud ning ümbermaailmareisile suundunud Otto von Kotzebue retkest. Sedapuhku on tähelepanu all taimestiku-uuringud: ekspeditsioonil kogusid hulga taimi Eschscholtz ja Chamisso, kelle järgi on mitu toona leitud uut liiki ka nime saanud. Veel saab lugeda omapärase sigimiskäitumisega lehviktiivalistest, Kagu-Eestist leitud Eesti uutest putukaliikidest ja pärimuslugu loomade söödavihtadest.
Jätkuvalt saab ajakirja osta ning lugeda ka e-ajakirjana.