Eesti kultuuriloolise arhiivi fotokogu kujunemine ja kogumistöö

Kuupäev:

VILVE ASMER

Eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) fotokogu sai alguse vajadusest eraldada pildid käsikirjakogudest ja luua iseseisvad nimelised kollektsioonid.

Esimesed käsikirjalised materjalid registreeriti 1929. aasta 14. juunil, kaks kuud pärast EKLA asutamist, aga fotode varasemaid ja eraldi esile toodud sissekandeid leidub 1931. aastast. Järjepidevate laekumiste tulemusena lisandus arhiividega üha enam pilte, mis korrastamisel jäeti esialgu käsikirjade juurde üksiku säilikuna, vahel ka väikese kogumina ümbrikus fondi lõppu. Selline arhiveerimisviis polnud aga jätkusuutlik. Esimene nimeline fotokogu (väljaande „Eesti avalikud tegelased“ pildid) loodi 1940. aastal. Siis oli laekumisi juba nii palju, et selguse ja kättesaadavuse huvides oli mõistlik fotod arhiivimoodustaja järgi koondada üheks koguks, need ükshaaval kirjeldada ja lisada arhiivi kohaviited.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Parimad pärandniitude majandajad on selgunud

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | MERI JA LOODUS

Tekst: TIIT HENNOSTE Mis on meri ja mis on mets?...

Räätsadega soos: hea tava lisab tegevusele väärtust

Tekst: KADRI ERIT, MARIKA KOSE Üks sooturismi osa on räätsamatkad....

Rändlinnud ja kvantmehaanika

Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi...