Tosin Euroopa riiki, Eesti nende hulgas, andsid 22. mail Euroopa Liidu kosmosenõukogus allkirja kokkuleppele, mille eesmärgiks on vähendada kosmoseprügi teket. Leppele kirjutas alla ka Euroopa kosmoseagentuur (ESA).
Prügita kosmose harta (Zero Debris Charter) idee algatajaks ongi ESA. Leppe eesmärk on muuta Maa orbiidil toimuv inimtegevus jätkusuutlikuks. Mullu novembris Sevillas toimunud ESA tippkohtumisel avaldati plaan, mille järgi ei tohiks aastaks 2030 enam uut kosmoseprügi juurde tekkida.
Kosmoseajastu alguses keskendus kosmoseõigus vaid taevakehade omastamise probleemile ja kosmoselendude korraldus tugineb siiani suuresti vaid headele tavadele. Nii ei tohi kosmoseprügi tahtlikult tekitada ja satelliidid, mida enam ei kasutata, tuleb sõltuvalt nende paiknemisest suunata kas Maa atmosfääri või niinimetatud surnuaiaorbiidile. Maa kaaslasi lennutatakse kosmosesse üha enam ja neist tavadest enam ohutuse tagamiseks ei piisa.
Praegu tiirleb meie planeedil ümber hinnanguliselt umbes 130 miljonit ühikut kosmoseprügi, mille läbimõõt on vähemalt 1 millimeeter.
Väiksedki prügitükid kujutavad endast suurt ohtu satelliitidele, kuna võivad nendega suurel kiirusel kokku põrgates tekitada kahjustusi. Kui prügi hulk kasvab veelgi,muutuvad kosmoselennud ohtlikumaks ja mõnda Maa-lähedast orbiiti ei saa enam kasutada.
Leppele andsid allkirja lisaks Eestile veel Austria, Belgia, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Suurbritannia. Peatselt allkirjastavad leppe ka esimesed satelliiditootjad ja uurimisasutused.
Euroopa kosmoseagentuur / Horisont