Suure-Jaanile mõeldes tuleb paljudele esmalt meelde Lembitu ja Lõhavere muinaslinnus. Kihelkonnas asub üks Eesti mõisapärle – Olustvere, kus tegutseb meie vanim põllutöökool. Tuntud on Suure-Jaanist pärit muusikainimesed ja muusikafestival. Selles kihelkonnas paikneb üks kahest Eesti ilmaradarist.
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Suure-Jaani, nagu nimigi ütleb, on suur nii ajaloo, tähtsate kultuuritegelaste kui ka territooriumi poolest: 515 ruutkilomeetriga kuulub see Eesti suurimate kihelkondade hulka.
Tõsi küll, kihelkonna nimi ei tulene pindala suurusest, vaid ikka piibliloost. Siinne kirik on pühendatud Jeesuse jüngrile evangelist Johannesele ehk Suurele Jaanile. Mäletatavasti on naabruses asuv Kolga-Jaani saanud nime Väikeselt Jaanilt ehk Ristija Johanneselt [vt 6]. Ainult Suure-Jaani linn on väike, kõigest 1100 elanikku. Ent vähesed kihelkonnakeskused saavad kiidelda linnaõigustega.
Sakala kõrgustikul
Kihelkonna piire, maastikke ja asustust on geograaf August Tammekann 1936. aastal kirjeldanud järgmiselt: „Suure-Jaani kihelkond asetseb Sakala kõrgustiku loodeosas, ulatudes osalt Võrtsjärve nõkku ja Pärnu madalikku Navesti ja Halliste jõe vahelisel alal. Kihelkonna kõrgeim osa Olustvere ja Sürgavere ümbruses on orgudest lõhestatud lainja pinnaga lavamaa (kõrgeim koht Sürgavere mägi 128 m. ü. m.), mis läänes vähehaaval madaldub, asendudes põhjakirde-lõunaedela suunalise madalama voorestikuga (Taevere, Suure-Jaani ja Vastemõisa ümbruses). Piki kihelkonna põhjapiiri voolab Navesti jõgi; muu osa kihelkonnast on veestatud osalt Navesti, osalt Halliste ja Tänassilma jõe poolt. Asustus koondub peamiselt kihelkonna kõrgemasse kesk- ja lõunaossa, keskuseks on Suure-Jaani linn. Kihelkonda läbib põhja-lõuna suunas Tallinn–Viljandi kitsarööpmeline raudtee Olustvere ja Sürgavere jaamaga“ [3]. Siin tuleb täpsustada, et 1901. aastal avatud Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline liin asendati 1970. aastate alguses laiarööpmelisega. Esimene laiadel rööbastel liikuv kaubarong saabus Viljandisse 18. veebruaril 1974.