EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE

Reigi on üks neljast Hiiumaa kihelkonnast: loodepoolne, hõlmates nii Tahkuna kui ka Kõpu poolsaare ja osa saare sisemaast. Selle kihelkonnaga on tihedalt seotud meie kirjanduslugu. 1926. aastal ilmunud Aino Kalda romaan „Reigi õpetaja“ on Eesti kirjandusloos üks vähesid, kus kihelkonna nimi sisaldub raamatu pealkirjas. Lugu räägib armastuskolmnurgast, mis tekkis Reigisse saadetud kirikuõpetaja Lempeliuse, tema naise ja koguduse abiõpetaja vahel. Taustaks 17. sajandi Hiiumaa rahvas, kombed ja maastikud. Aga mida me veel teame Reigi kihelkonnast?

Reigi kihelkond võtab enda alla ligi kolmandiku Hiiumaast, sh täielikult Kõpu ja Tahkuna poolsaare. Romaanis „Reigi õpetaja“ on kirjeldatud: „Reigi kohal ajab rand kaugele kahele poole meresse kaks sarve, mis on Kõpu ning Tahkuna neemed. Sääl nende sarvede vahel on tume metsasaar otsekui muhk härja otsaesisel, ning sene nimi on Kõrgessaare. Ja veel senestki kaugemal on liiva seljandikke, merelaidusid ning karisid, kus hülged paaritsedes Lõikuskuul mängivad, ja luigeparved igal kevadel puhkavad, kui rändavad põhja poole suurtele magedatele vetele.“

Geograaf August Tammekann [2] on 1936. aastal ilmunud „Eesti entsüklopeedias“ kirjeldanud kihelkonda järgmiselt: „R. kihelkond Hiiumaal koosneb Kõrgessaare vallast, 320 km², 3548 el. R. kihelkond hõlmab Hiiumaa loodeosa ühes Tahkuna ja Kõpu poolsaarega. Tahkuna poolsaare moodustab lameda pealispinnaga metsastunud lava, mida piirab ümberringi selgesti nähtav astang. Lava pealispind kerkib kõrgeimais kohis 17–18 m-ni üle merepinna. Kõpu poolsaare tuumikuks on kõrge moreenseljak, mis kerkib 59 m-ni ü. m. ja jätkub madalamate künniste ahelikuna läbi Hiiumaa keskosa, Reigi kihelkonna kagupiiril. Tahkuna ja Kõpu poolsaare vaheline sopiline rand on enamasti madal ja savise või paese põhjaga. Siia on koondunud peamine osa kihelkonna põllumaast ja asustusest, keskuseks oleva R. kirikuga ja Kõrgessaare asundusega. Tahkuna ja Kõpu poolsaarel on tuletornid.“

Kas Rõigi või Reigi?

Kõrvuti perekonnanimede eestistamise kampaaniaga taheti 1920.–1930. aastate Eestis lahti saada ka toponüümidest, mis tundusid võõrapärased. Selles hurraaürituses said eelkõige kannatada murde- ja vähemusrahvaste keeltest pärit nimed. Nii leiti 1924. aastal [2], et Reigi või saksapärase Röigi asemel on õigem öelda Rõigi. Ent nimemuutuse vastu võttis 1934. aastal Akadeemilise Emakeele Seltsi koosolekul sõna keeleteaduse toonane tõusev täht Paul Ariste (1905–1990). Ta väitis, et Reigi nimetus tuletub kohalikust rootsimurdelisest sõnast „raig“, mis tähendab suitsu või elamut, ja on siia toodud Rootsist juba 500–700 aastat tagasi. Rõigi on aga moonutus kihelkonna saksakeelsest nimevormist Röicks ning selline nimevahetus polnud Ariste arvates mõistlik [5]. Omaaegsetest ajalehtedest jääb mulje, et keelemehe protestist oli kasu ja nimevorm Rõigi tõesti levima ei hakanud, kuigi eeltsiteeritud 1936. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedias oli põhinimena siiski veel kasutusel Rõigi.

1. Ariste, Paul 1962. Mõnda substraadist. – Keel ja Kirjandus 1: 13–17.
2. Eesti entsüklopeedia 1936, 7. Peatoimetaja Richard Kleis. Loodus, Tartu.
3. Eesti kohanimede õigekirjutusest. – Päewaleht, nr 139, 25. mai 1924.
4. Eltermann, Guido 1993. Hiiumaa geoloogi pilguga. – Eesti Loodus 44 (3): 103–105.
5. Kink, Hella; Miidel Avo 1999. Loodusharulduste säilitamine endistel sõjaväealadel. – Raukas, Anto (toim). Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Keskkonnaministeerium. Tallinn.
6. Mis tähendab Reigi. – Postimees, nr 324, 26. november 1934.
7. Pae, Taavi 2016. Kogu Lääne-Eesti kõrgeim koht paikneb Hiiumaal. – Eesti Loodus 67 (11): 24–28.
8. Rahi, Mart, Viik, Tõnu 1978. Kivilabürindid Eestis. – Eesti Loodus 29 (5): 315–317.
9. Selirand Urmas, John Kraft 1992. „Meremeeste mängud“ ja teised Eesti kivilabürindid. – Eesti Loodus 43 (5): 240–244.
10. Uued külanimed Kõrgesaares. – Lääne Elu, 3. veebruar 1939.
11. Vali, Jaan 2011 Eesti tuletornide ajalugu. Tulepaak OÜ, Tallinn.
12. Vilumaa, Kadri jt 2022. Vallistikega rannikumaastike kujunemine ja areng. – 30 aastat keskkonnaökoloogiat. Ökoloogia keskus 1992–2022. Tallinna Ülikool: 78−102.