Paljud meist on alustanud välisreisi Paldiski sadamast. Kaunite vaadete nautijad on kindlasti teinud ringi ümber Pakri poolsaare ja imetlenud mereavarusi. Ajaloohuvilised on turninud Padise kloostri müüridel või otsinud selle ümbrusest sõjandusloo jälgi. Kõik see on Harju-Madise kihelkond.
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Harju-Madise kihelkonna piire ja maastikke on tabavalt kirjeldanud professor August Tammekann [7]: „Kihelkonna põhjaosa moodustab Pakri poolsaar Pakri ja Lahepere lahe vahel. Siit jätkub kihelkond 10–12 km laiuse ribana lõunasse piki Padise ja Vasalemma jõge. Pakri poolsaar kujutab järsust rannikupangast mere poolt piiratud kolmnurkjat paelava, mille põhjapoolne ots Pakri tuletorni juures kerkib 25 m-ni ü. m. Rannikupank on kujunenud siin lainete alalise murrutuse tulemusena otse merest kerkivaks paljundatud järsakuks, milles avanevad läbilõikes aluspõhja lubja- ja liivakivilademed. Paekallas madaldub, lamendub ja kaob vähehaaval lõuna- ja kagusuunas. Rand Pakri lahe lõunapoolses päras on juba madal, liivane. Kihelkonna sisemaine kesk- ja lõunaosa on ühetooniline paetasandik, millel kerkib kohati vanade kruusaste randvallide ja liivaluidete ahelik. Laiad alad on tasaste soode ja soiste metsade all.