Detsembri Eesti Loodus: punahirved ja Karula rahvuspark

Kuupäev:

EL12_kaas_2013.inddSelle aasta viimase numbri esikaanel on punahirv, Eestis vähearvukas ja paigutine, kuid siiski väga hästi kohastunud loom.
Teine pikem teema on Karula rahvuspark, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva. Ka intervjuu on Karula-keskne: rahvuspargi esimest ja ühtlasi viimast direktorit Pille Tomsonit on küsitlenud Toomas Kukk.
Veel kirjutatakse detsembinumbris Eestis seni kõige suurimast lõhekalast. Nimelt on Kalle Kroon teinud kindlaks meie suurima seni püütud lõhe tegeliku raskuse, mis osutus teadaolevast ligi kolmandiku võrra väiksemaks. Ajaloolane Aarne Ruben kirjeldab aga nõidade ja ilmastikunähtuste suhteid.
Pärandkultuuri aasta artiklisarja viimases kirjutises on vaatluse all sarja autoritele kõige südamelähedasem valdkond: metsandus. Ühtlasi saab tutvuda Eesti Looduse neljateistkümnenda fotovõistluse auhinnatud töödega. Tutvustame lühidalt ka tuleva aasta puud paakspuud ning jätkame rubriigiga „Mikroskoop” (küsimused leiab ka meie FB-i lehel). Lõpetuseks leiab ajakirjast 2013. aasta registri.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | MERI JA LOODUS

Tekst: TIIT HENNOSTE Mis on meri ja mis on mets?...

Räätsadega soos: hea tava lisab tegevusele väärtust

Tekst: KADRI ERIT, MARIKA KOSE Üks sooturismi osa on räätsamatkad....

Eesti kihelkonnad | Kirbla, tagasihoidlik kihelkond Läänemaal

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE 2008. aastal toodi Stockholmist Kirbla...

AASTA ORHIDEE | Erkroosade õitega aasta orhidee: püramiid-koerakäpp

Roosade õisikutega käpalisi leidub Eestis küllaga, näiteks paljud sõrmkäpad,...