Liitun
Raadiosaated

Geneetiline seire

Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide...
Raadiosaated

Osteoarheoloogia ja stabiilsete isotoopide analüüs

Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on...
Eesti Loodus

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...
Eesti Loodus

Vaimuke, kiha, kooruke – kauaks uinunud loomanimed

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923....
Raadiosaated

Mis on hundile suurim oht?

Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada...
Eesti Loodus

Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.
Tutvustused Eesti Loodus

Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb,...
Eesti Loodus

LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.
Eesti Loodus

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.
Eesti Loodus

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.
1...383940...53Page 39 of 53

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Tellijale

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU |Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel

Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid...
Eesti Loodus

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!
Tellijale

AASTA LOOM | Põtrade arvukus ja selle muutused Eestis

Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse...
Horisont

Palverändurid pühapaigas

Tekst: ERKI RUSSOW Pärast lühemat või pikemat teelolekut terendas palverändurile...
spot_img

MTÜ Loodusajakiri

reg nr 80150966
KMKR EE100731664
Rävala pst 10, 10143 Tallinn
tel 610 4105
e-post: loodusajakiri AT loodusajakiri.ee
IBAN EE332200221022741786

Värsked

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU |Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel

Tellijale
Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid...

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Eesti Loodus
Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

AASTA LOOM | Põtrade arvukus ja selle muutused Eestis

Tellijale
Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse...

Enimloetud

TUNNE LOODUST | Hiir tuleb tuppa

Eesti Loodus
Meie kodu on soe ja turvaline koht, kus leidub...

Metsanädala sündmused üle Eesti

Eesti Mets
Esmaspäevast, 23. aprillist – pühapäeva, 29. aprillini on metsanädal...

Kui ööst saab päev

Artiklid Eesti Loodus
  Lae alla PDF

Lingid

© 2022 MTÜ Loodusajakiri