Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb,...

LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

Loodusajakiri: Eesti Looduse sügisnumber

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi...

Tartu loodusmajas algab peatselt seenenädal

Tartu loodusmaja ootab kõiki mükomaane oma kõige oodatumale näitusele – loomulikult seenenäitusele. Sel aastal võtab see uhkemad mõõtmed kui enne ja lisaks näitusele toimuvad ja loodusõhtud ja...

Eesti Loodusmuusemi seenenäitusel saab tutvuda enam kui 150 erineva seeneliigiga

Neljapäeval avatud Eesti Loodusmuuseumi 61. seenenäitusel ootavad külastajaid rohkem kui 150 seeneliiki, millest vähemalt pooled on söödavad. „Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent...

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Varjumetsad

Nahkhiireuuringud on viinud mind iseäralikesse varjumetsadesse ja pannud muretsema,...

RAJAKAAMERA LOOD | Hall-kärbsenäppide kaks esimest elunädalat

Hinnomäe pooleteise hektari suuruses kuusikus pesitses 2022. aasta suvel...

INTERVJUU | Looduse taastamise määrus aitab elul edasi kesta

Aleksei Lotman väidab, et ta peab loomi vähe, praegu...

LIHTNE KÜSIDA | Milline metsamari on parim?

Et sellele küsimusele vastata, tuleb kõigepealt täpsustada, kellele parim. Inimese...
spot_img