Avaldame uuesti 2019. aastal ilmunud kolmeosalise artiklisarja malaariast ja Eestist, mille autor on Kuulo Kutsar.

Ajakirja Horisont selle aasta esimeses numbris sai alguse artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Uurime sarja autorilt, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadurilt Erki Russowilt, mis ajendas palverändurite...

1.–10. märtsini toimuval Tartu ülikooli botaanikaaia orhideenäitusel saab sel aastal vaadelda põnevaid orhideeliike otse Ecuadorist. Näituse osana toimub ka orhideekonkurss, millest on võimalik oma...

Lamapuidu olemasolu metsas on üks vääriselupaiga tunnustest (autor: Ilja Matusihis) Värske uuringu kohaselt leidub Tallinna metsades vääriselupaiku (VEP) rohkem kui 95 hektaril, millest ligi 2/3 paiknevad...

Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas...

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

Poolesajas teoreetilise bioloogia kevadkool „Bioloogilise mõtte areng“ ootab huvilisi. 26.–28. aprillini toimuval juubelikonverentsil võetakse vaatluse alla bioloogiliste teooriate ja eluteadusliku mõtte areng. „Ettekannetes arutletakse erinevate...

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi päraku veenikomud on üks arstiteaduse ajaloos enim käsitletud vaevusi, eelistatakse sellest pigem viisakalt vaikida. Ka...

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid...