SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Seitse liiva, liivakest

Tekst ja fotod: AARE BAUMER Loodusfilmi materjali üles võtta on huvitav: kunagi ei tea, mis tegelikult ees ootab ja mida õnnestub jäädvustada. Suvi, hele liiv,...

METSAST JA PÕLLULT | Kaalikas, unustusse vajunud juurikas

Tekst: TRIIN NÕU Kaalikas on kaheaastane rohttaim. Esimesel aastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal areneb püstise varre otsa harunev pööris, mis õitseb, ning...

Horisondi sügisnumber

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbris saab alguse artiklisari toidust ja tervisest: avaloos kirjutab toiduteadlane Kristel Vene ülitöödeldud toidust. Lisaks saab värskest ajakirja numbrist lugeda Narva...

Eesti Looduse 25. fotovõistlus

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda. Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse. Osaleda saab kuni...

Loodusajakiri: ürgjõe org Saaremaa ja Hiiumaa vahel

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti...

Elusorganisme matkiv robootika

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor...

Soe, susi, sutt: see tähendab Mulgimaal hunti

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: INGMAR MUUSIKUS Tänavusel suvel meenutasime hea sõnaga looduskaitsjat, muhedat rahvavalgustajat Veljo Rannikut (1934–2012) tema 90. sünniaastapäeval. Eesti Raadio arhiivis on talletatud heliülesvõtted...

Eestis katsetatakse bioasfalti

Tekst: PIRET PAPPEL Roheasfaldiga kaetud juurdepääsutee Eesti maaülikooli katsejaamas Rõhul. Bituumen on siin 15–25 protsendi ulatuses asendatud puidupõhisest biomassist toodetud ligniiniga Foto: Eesti maaülikool Kas tee-ehitus saab...

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

TEGUTSE TEADLIKULT | Satelliidid on inimsilmad taevalaotuses

Tekst: MARTIN TIKK Taevalaotuses tiirlevad satelliidid ja ka maapinnal paiknevad radarid kui inimese lisasilmad võimaldavad saada reaalajas hea ülevaate Eestimaa pinnast, aga ka ilmast ja...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU |Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel

Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid...

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

AASTA LOOM | Põtrade arvukus ja selle muutused Eestis

Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse...

Palverändurid pühapaigas

Tekst: ERKI RUSSOW Pärast lühemat või pikemat teelolekut terendas palverändurile...
spot_img