TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

AASTA LOOM | Põtrade arvukus ja selle muutused Eestis

Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse muutusi Eesti aladel kuni sõjaeelse Eesti vabariigi lõpuni. Ülevaade jätkub sealt, kus Jüri Tõnisson lõpetas. 1939....

Milline tulevik ootab Läänemerd?

Tekst: MARILIIS KÕUTS Joonised: TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT (PROJEKT ADAPTEST) ① Varakevad Juminda poolsaare tipus. Läänemerele iseloomulik talvine merejää on tulevikus tunduvalt haruldasem. Aeg-ajalt võib siiski tulla...

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma lühikese elu jooksul hämmastavalt palju. Ta avaldas näitemänge („Kroonu onu“, „Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus“,...

Tehismärgalade toitainerikas sete parandab põllumaa viljakust

Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk puhastuslodu, mis on tõhusalt aidanud kinni püüda põldudelt pärit toitaineid ja vähendanud hajukoormust veekogudele. Nüüdseks...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST| Loodus: vaba ja vältimatu

Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja pesaümbruses, mitte kaugemal Foto: Remo Savisaar Valida ei ole siin midagi. Tillukestest batsillukatest kuni põiena...

Kahekümne viiendal aasta linnu postmargil on kormoran

Omniva andis 10. märtsil uuendatud “Eesti fauna” markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga...

Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks põlvkonda; samuti on teada, et teine põlvkond võib talvituda kuuse koore all . Seetõttu on...

Vähihaiged loomad Läänemeres

Läänemere kalad kõlbavad süüa, kuid see ei tähenda, et kalad ise ei võiks haiged olla. Rohketoitelisusega kaasnevad probleemid, võõrliigid, ülepüük, kudealadele ligipääs, tervist mõjutavad...

LIHTNE KÜSIDA | Kes sööb sääski?

Sääserohketel aegadel pinisejaid eemale peletades on ilmselt paljud mõelnud, kas kuidagi saaks meelitada ligi neid, kes sääski söövad. Oleks ju tore, kui kõrva äärest...

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

AASTA LOOM | Põtrade arvukus ja selle muutused Eestis

Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse...

Milline tulevik ootab Läänemerd?

Tekst: MARILIIS KÕUTS Joonised: TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT (PROJEKT ADAPTEST) ①...

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma...
spot_img