ANU RAUDSEPP Hugo Raudsepp (1883–1952) oli Eesti 20. sajandi silmapaistvamaid näitekirjanikke. Raudsepa loominguline tähelend peatus 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Esimene Nõukogude okupatsioon aastail 1940–1941 oli aeg, kui...

MARIN LAAK Väliskülalised on tähele pannud, et meie, eestlased oleme imelik rahvas: sülitame kolm korda üle õla ja meie keeles sõnades on palju -seksi, nagu mälestuseks, terviseks. Aga meil on...

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel on eesti akadeemik Dimitri Kaljo pälvinud Gottfried Albrecht Germanni märgi. Germanni märgiga tunnustatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kui ka mujal tegutsevaid...

Kolmapäeval, 10. aprillil kl 11 algab Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskuse suures saalis üritustesarja „Kord ja kaos“ semiootikateemaline sümpoosion „Maailma tähendusest”.Semiootika on üks neljast valdkonnast, millele üritustesarjas aasta jooksul rohkem...

Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ning lugusid käokelladest. Käopärimuse kogumine ja käokellade loendus kestavad novembri alguseni. „Käesoleva aasta linnuks valitud...

PIRET NOORHANI Mu vanatädi Friida elas Ameerikas. Teadsin lapsena seda fakti ja mäletan koguni fotot, mis  kujutas New Jersey eramaja ja selle ees kummalist hõlsti ja peakatet kandvat noort daami...

Horisondi kevadnumber on pühendatud Eesti kultuuriloolise arhiivi 95. sünnipäevale

ANNIKA VIHT Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse hariduse, ilukirjanduse, kohtupidamise ja suhtluse...

INDREK OJAM Kuigi kultuuris osalevad kõik inimesed, saavad vähestest kultuuriloolised isikud selle sõnapaari kitsas tähenduses. Nende sõnalist või ainelist pärandit talletatakse avalikus asutuses, nagu eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA). Kui sirvida...

SIRJE OLESK Eesti kirjanduse hoidmisel, õpetamisel ja uurimisel on viimased sada viiskümmend aastat säilinud habras järjepidevus. Selle alguses on Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ ja muinasjutud ning Koidula luuletused ja näidendid. Johann Voldemar Jannseni...