JOHANNES HEINSOO Kvantarvutid töötavad ja on saavutanud kvantüleoleku. See tähendab, et kvantarvutitel on tehtud arvutusi, mida kõige võimsamad tavaarvutid ei suuda samasuguse täpsuse ja arvutusajaga teha. Samas on siiski võimalik...

Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182782

Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele...

Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182780

Tekst: JOOSEP PATA Suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, LHC), maailma suurim ja võimsaim osakestekiirendi, asub CERN-is, Šveitsi ja Prantsuse piiri peal. Kuna alates tänavusest aastast on Eesti CERN-i täisliige,...

Tekst: PIRET KUUSK, VEIKO PALGE Mis on kvantmehaanika interpretatsioonid? Ja miks on vaja üht füüsikateooriat, mida peetakse 20.sajandi üheks kõige edukamaks teooriaks, üldse vaja interpreteerida?

Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast...

Tekst: PEETER SAARI Võib väita, et mittelineaarne optika on kvantmehaanika juubeli tähistamisel mõneti kontvõõras. Kvantmehaanika põhivõrrandid on lineaarsed. Pealegi, erinevalt näiteks kvantoptikast, mis sündis koos kvantmehaanikaga, võinuks mittelineaarne optika kui...

Kuidas sünnivad loodusteaduste vallas uued ideed ja teadmised? Milliseid võimalusi avab Eestile liikmestaatus Euroopa tuumauuringute organisatsioonis (CERN) ja mida see hiiglaslik teaduskeskus saab meilt vastu? Kas teadlastel õnnestub peagi...

Maailmamerel on kliima kujunemises tähtis roll, katab see tervelt 70 protsenti Maa pinda. Ookeane on võrreldud suure köögiga, kus meie „ilmasupp“ valmis keedetakse. Kliimamudelid seevastu jäävad meredest kogutud andmetega...