Kõik Artiklid

TUNNE LOODUST | Saare perekonna võõrliikidest haljastuses

Tekst ja fotod: OLEV ABNER Saare (Fraxinus) perekonnas on ligi 60 praegu aktsepteeritud liiki ja suur hulk liike pärineb parasvöötmest. Eestis näeb haljastuses sagedamini vaid Põhja-Ameerika idaosast pärit pensilvaania saart...

Aasta puu: harilik saar

Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks...

Saarepuu, metsade mitmekesisuse kandja

Tekst ja fotod: IVAR SIBUL Tänavuse aasta puu on harilik saar, kes kandis seda tiitlit ka 2007. aastal. Sissejuhatavas artiklis meenutame saare kohta looduses ja metsanduses, vaatleme tema põhilisi vaenlasi...

Põdra kui liigi kujunemine

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Unustatud põlisliik kormoran

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

AASTA LOOM | Põder on Eesti põlisasukas

Kui süveneda, siis võib iga liigi kohta öelda „paeluv“. Põder on kujunemise, eluviisi, keskkonnamõju ja kokkupuudete tõttu inimesega üks paeluvamaid meie kodumaa neljajalgsete seas. Põdrast pole saanud päris kodulooma,...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud 13. juunil 1979 Tallinnas. Õppinud Tallinna 7. keskkoolis, Stockholmi eesti koolis, Södra Latini gümnaasiumis. 2010 lõpetanud Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurimagistrina....

Eesti Loodus 1/2025

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: nii leiab ajakirjast põhjaliku ülevaate aasta loomast – harilikust põdrast, aasta puust – harilikust saarest, aasta orhideest – püramiid-koerakäpast ning aasta...

Rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal

ÜLAR ALLAS Vöötsaba-viglele kuulub rändelennu rekord: 2022. aastal jõudis üks selle liigi esindaja 11 päevaga Alaskalt Lõuna-Austraaliasse, läbides peatusteta 13 560 km. ANDREAS TREPTE, WWW.AVI-FAUNA.INFO Esmapilgul näib kvantmehaanika kuuluvat hoopis teise...

Kuidas ürgsetest kvantvõbelustest galaktikad said 

HARDI VEERMÄE Muistsed loomismüüdid etendasid suurt osa maailma struktureerimisel ja mõtestamisel. Nende järgi algas maailm tihti millestki lihtsast. Skandinaavia kosmogoonias esindas ürgse müstilise tühjuse ideed Ginnungagap, Vana-Kreekas jumal Chaos (Kaos)...

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast