Eesti Looduse suvenumber keskendub vooluveekogudele. Karl Kupits selgitab, miks on vaja veemajanduskavasid. Arvo Iital kirjeldab Eesti jõevee kvaliteedi muutusi. Katrin Kaldma tutvustab ülipika elueaga ebapärlikarpi, kes Eestis elutseb ainult...

Eesti vooluveekogude kvaliteeti on aastakümneid hoolega jälgitud: mõõdetud erisuguste elementide ja ühendite hulka vees. See on üks viis anda hinnang inimtegevuse mõjule ja ühtlasi alus, mille järgi seada piiranguid...

2014. aastal plaaniti Lääne-Virumaal haldusreformi, mille käigus pidi Viru-Jaagupist saama üks maakonna tõmbekeskus. Ümbruskonna inimestele tundus see kavatsus kummaline: seal ei ole kooli, ainult kirik ja surnuaed ning üks...

Jõgi saab alguse lättest, mis läänemeresoome keeltes ja ka vanemas eestikeelses kirjasõnas tähendab allikat.

Vooluveekogude vee kvaliteedi probleemidest on suvenumbris juttu mitmes kirjutises.

Kalateadlase Meelis Tambetsiga vestelnud Toomas Kukk Meelis Tambets on sündinud 22. augustil 1965. Lõpetas Tartu ülikooli zooloogi-ihtüoloogina 1990, olnud magistratuuris Tartu ülikoolis ja Kuopio ülikoolis Soomes, aastast 1993 bioloogia-zooloogia teadusmagister....

Mullune hiliskevad polnud Hinnomäe rästastele meelepärane: hulk pesi rüüstati. Kuna rästad pesitsevad suve jooksul enamasti kaks korda, sai lindude pesaelu taas hoo sisse suvise pööripäeva paiku. Tekst ja fotod: ARNE...

2020. aastal võitis Soome maineka Finlandia kirjandusauhinna Anni Kytömäki romaani „Margarita“ eest . Bioloogi haridusega autor oli mitme aasta jooksul tegelenud ebapärlikarbiga ja raamatu pealkiri tulenebki ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera)...

Sebrakala marjaterad on kaitstud ultraviolettkiirguse eest.

Koolide kategoorias on Keskkonnakäpa võitnud Koeru keskkool, kus kasvatatakse ise köögivilju.