Aprilli Eesti Loodus tutvustab põlistõuge ja uurib lihasöömise keskkonnamõju

Kuupäev:

Ingrid Randlaht tutvustab eesti hobust.thumbnail of EL4_2020
Ege Raid ja Käde Kalamees kinnitavad, et meie põlisveis on vastupidav ja kodumaise loodusega kohanenud.
Anneli Ärmpalu-Idvand meenutab kihnu maalamba päästmise ja tunnustamise lugu.
Annika Michelson ja Imbi Jäetma tuletavad meelde, et olemas on ka maatõugu kitsed, kanad ja mesilasedki.
Mihkel Kangur analüüsib lihatootmise keskkonnamõju.
Ülar Allas annab ülevaate, kui loodushoidlik on tehisliha ja millal seda osta saab.
Juhan Javoiš on vestelnud entomoloog Sille Holmiga putukate söömisest.
Bioloog ja lambakasvataja Ell Sellis räägib pikas intervjuus, et lambakasvatus on osa Eesti kultuurist ja loodusest.
Veel saab lugeda karjakoera ja lammaste suhetest, Otteni sillast, karulaugust, hallpea-rähnist ja möödunud talvest.
Ain Kallis meenutab Eesti kõige märjemaid ilmarekordeid.
Pakume head nõu, kuidas valida lemmikloomale kõige väiksema keskkonnamõjuga toitu ja milliseid e-allikaid võiks kasutada koduses õppes.
Nuputamisnurgas on valik bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...

Näljase näpud ei saa rasva tilkuma (EESTI VANASÕNA)

Tekst. TAMBET TÕNISSOO Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu...