Tekst: KAI VELLAK, NELE INGERPUU Kaart: ANDREI KUPJANSKI
Rohekõrvad ligi maad
salahääli kuulavad –
kas tulemas on vihmasadu
või põud on kuulutamas kadu.
Nele Ingerpuu
Harilikku helvikut (Marchantia polymorpha L.) on nimetatud ka maakõrvaks. Maakõrvadena tuntakse rahvasuus nii taimeriiki kuuluvat harilikku helvikut kui ka kilpsamblikke, kes on hoopis seened. Mõlemad kasvavad suurte silmatorkavate tallustena maapinnal. Harilik helvik on nii pealt kui ka alt alati roheline, kilpsamblikud võivad pealmisel poolel olla niiskena rohekad, aga alaküljelt on nad alati valged või hallikad.
Harilik helvik on taimeuurijatele tuttav ammustest aegadest. Teda on kirjeldatud ja joonistatud paljudes raamatutes alates 16. sajandist.
Keskajal levis arvamus, et taimede väliskuju viitab nende raviomadustele. Kuna helviksambla tallused on pisut maksakujulised, arvati neil olevat võime ravida maksahaigusi. Siit pärineb ka kõigi helviksammalde varasem ladinakeelne nimetus Hepaticae ja tavapärasena senini kasutatavad nimetused inglise keeles liverwort ja eesti keeles „maksasammal“. Soomes ja Rootsis kutsutakse teda aga hoopis kopsusamblaks (sm keuhkosammal; rts lungmossa).
Eestikeelne nimetus „helvik“ pärineb 1948. aastal ilmunud Livia Laasimeri Eesti NSV tähtsamate metsasammalde määrajast. Helviku perekonna praegu kehtiva ladinakeelse nimetuse Marchantia pani prantslasest botaaniku Nicholas Marchanti auks tema poeg 1713. aastal.
Hariliku helviku ladinakeelne liigiepiteet polymorpha ilmus aga Carl Linne teoses „Species Plantarum“ 1753. aastal. Selle epiteedi tähendus ’paljukujuline’ viitab liigi väliskuju muutlikkusele. Tal on eristatud kolm alamliiki, millest mõnda on varem käsitletud iseseisva liigina. Nii võib varasemast eestikeelsest kirjandusest leida mägihelviku (Marchantia alpestris (Nees) Burgeff), mis on praegu tunnustatud hariliku helviku alamliigina montivagans. Uuemad taksonoomilised uurimistööd on toonud muudatusi kogu helvikute perekonnas. Varasem ainuliigiline perekond preissia (Preissia) on praegusajal arvatud helvikute perekonna hulka ning meilgi tuntud liik kannab nüüd nime lubihelvik (varem Preissia quadrata (Scop.) Nees).