Eesti Looduse eelmises numbris [6] on käsitletud põtrade arvukuse muutusi Eesti aladel kuni sõjaeelse Eesti vabariigi lõpuni. Ülevaade jätkub sealt, kus Jüri Tõnisson lõpetas.
1939. aastal loendati Eestis 350 põtra [3], ent umbkaudu veerand sajandit hiljem 4300 isendit [2]. Toonane arvukus arvati olevat suurim võrreldes eelneva kahesaja aasta näitajatega. Edaspidi suurenes põtrade arvukus kiiresti, 1970. aastate alguses oli üle 10 000 isendi. Tolle aja küttimistulemuste ja vaatlusinfo põhjal tehtud arvutuste järgi küündis nende talvine arvukus 1970. aastate keskpaigaks vähemalt 17 000 isendini (J. Tõnissoni andmed).
Sellele järgnenud kümnend paistis silma suure arvukusega, mille tõttu põtrade toidubaas halvenes, ja 1980. aastate lõpus kahjustasid need sõralised ulatuslikult metsa. Ühiskonnakorralduse murranguliste muutustega kaasnenud laialdase salaküttimise ja huntide suure arvukuse koosmõjul vähenes põtrade arvukus 1990. aastate esimesel poolel järsult, küündides üheksakümnendate keskel tõenäoliselt ainult 5000–6000 isendini [7].
1990. aastate teisel poolel vähenes küttimis- ja kisklussurve tunduvalt, nõnda sai arvukus aegamisi suureneda: aastatel 2012–2015 oli see ligi kolm korda suurem kui üheksakümnendate keskel [11]. Oma osa selles oli kindlasti toidubaasil, mis oli pingelise metsaraie pärast paranenud. Omamoodi paradoksaalne, et intensiivne metsade majandamine, mille tõttu võivad mõne liigi asurkonnad sattuda väljasuremisohtu, mõjub teistele liikidele otsekui pärm, mis paneb nende asurkonnad kasvama. Ent suurema arvukusega kaasnesid taas ulatuslikud metsakahjud.
2013. aastal jõustunud jahiseaduse järgi said maaomanikud märksa suuremad õigused kui varem ja võimaluse rääkida kaasa jahiulukite asurkondade reguleerimises. Kohati tulistes aruteludes pakkusid eksperdid põtrade arvukuse mõõduka sihttasemeks 10 000 – 11 000 isendit. Selline tase peaks pikka aega tagama asurkonna elujõulisuse, võimaldama valdavalt hoida metsakahjusid talutaval tasemel ning jahimeestel küttida igal jahihooajal umbes 3500–4000 põtra.
Aastatel 2015–2019 kütiti põtru asurkonna aastasest juurdekasvust rohkem, seetõttu kahanes nende arvukus ligi kolmandiku võrra. Tol ajal lasti aastas 6304 isendit (2019) kuni 7390 isendit (2016). Edaspidi vähenes küttimissurve märkimisväärselt. 2023/2024. a talve lõpus oli üldarvukuse sihiks seatud 10 000 – 11 000 isendit [5]. Esialgse info järgi kütiti mullusel jahihooajal veidi üle 3500 põdra.