LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse tarkusekuu number tutvustab vesipappi
Septembrinumbri kaanelugu on linnust, kes on nime saanud köstri kuube meenutava välimuse järgi. Vesipapp ei ole Eestis sugugi sage linnuliik, kuid on kindlad elupaigad, kus teda võib tõenäoliselt kohata. Nimelt askeldab veeköster jõelõikudel, mis on piisavalt kärestikulised ja hapnikurikka veega ning kus talvel vesi ei külmu. Enamik vesipappe toimetabki meil talvel, aga väike osa neist söandab Eestisse jääda ka pesitsusajaks. Looduspiltnik ja hingelt loodusemees Jaanus Tanilsoo vahendab põnevaid kaadreid Võrumaal pesitsevast vesipapiperest. Tema kirjutisi täiendavad loomaökoloog Tuul Sepa selgitused selle kohta, miks vesipapp nõksutab ning kas papiisandal võib pesitsushooajal olla korraga mitu emandat.
Metsade elupaikadest on aasta vältel räägitud väga palju. Ent võtame teema taas vaatluse alla. Anneli Palo soovitab Eesti metsaelupaikade nimestikku lisada esikmetsad, mis kujunevad merest kerkivale maapinnale Lääne-Eestis kõigepealt põõsastikena.
Metsas elavatest loomadest on juttu usutluses ulukibioloog Harri Valdmanniga. Rainer Kerge on temalt uurinud, mismoodi saavad metsloomad hakkama neid tabavate haigustega; kas meie metsades kährikut liialt palju ei ole; millise toidulauaga peab hunt leppima praegu, kui metssigu enam kuigi palju ette ei juhtu. Samuti on kõne all jahiturism ja hundijaht, kaelarihmadega märgistatud loomad ja ulatuslik metsaraie, mille tõttu on Valdmanni sõnul üldpilt enneolematult kole.
Heidame pilgu ka minevikku: Sõrve poolsaare metsadest kui maamärgist kirjutab Toivo Meikar, Tamula järve veetaseme mõõtmise ajalugu ja Võru linna uputusi meenutab Tiia Pedusaar, 800 aasta eest peetud muistse vabadusvõitluse suurima lahingu paika Viljandimaal otsib aga Jaan Laas.
Et loodus on kaunis, kosutav ja maitsev, saab kinnitust mitme kirjutise põhjal. Juhani Pütsepp vahendab lugejatele Sinesaarõ murakakulda. Triin Nõu kirjutab aasta puust meie toidulaual: viirpuuvilju saab kasutada moosides või rikastada muul moel toidulauda. Seevastu Ülar Allas tutvustab eksootilisemat ja mõneti vastakaid tundeid tekitavat kommet: linnupesade söömist, mis on eriti levinud hiinlaste hulgas ja mujal Aasias. Hendrik Relve innustab seekord rändama Uus-Meremaale.
Üksiknumbri või e-ajakirja saab soetada ka meie e-poest!
Eesti Metsas on kõne all ajutine raierahu: kas see päästaks linnud?
Trükist on ilmunud ajakirja Eesti Mets sügisnumber, kust leiab huvitavaid ja päevakajalisi kirjutisi metsaelustiku kaitse ja metsamajandamise vallast.
• Ehkki käes on sügis, kõneleb Eesti Mets kevadsuvisest raierahust. Kas vajalik oleks vastav seadusesäte või saaksid metsamehed ka heast tahtest kokku leppida, et lindude pesitsemise ajal metsa ei langetata? Kas täielik raierahu on üldse vajalik? Ja kui on, siis kui pikk periood tagab lindudele kaitse.
• Viie aasta pärast ei tohi metsa langetada enam ükski langetustraktorijuht, kel puudub kehtiv neljanda taseme kutsetunnistus. Miks on niisugune nõue vajalik? Ja kas kutseta metsamasinistid peavad nüüd kooli minema?
• Erikute metsandusperekond on ehe näide selle kohta, et metsamehegeen võiks tõesti olemas olla. Ülo, Ain, Mart, Ants, Maie ja Ursula Erik arutlevad oma või pereliikmete ametivalikute üle. Miks on läinud nii, nagu on läinud.
• Erametsaliidu parimate metsamajandajate võistluse eriauhinna pälvinute sekka on tänavu valitud Raplamaa sindlivabriku juht Karl-Hendrik Lister. Uurime, miks on just temast saanud pika vaatega metsakasvataja tiitli omanik.
• Biotoodete ekspert Peter Axegård räägib puidu rafineerimisest; vaatame, milliseid esemeid meisterdab Monika Hint põdra lõualuust; heidame pilgu maailma metsandustrendidele ja muule põnevale.
Eesti Metsa värske number on saadaval ka Loodusajakirja e-poes!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Mullune seenefotode peaauhind läks mustjas-murumuna pildi eest Agnes Pajulale
Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele!
Fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni aadressil http://fotovoistlus.horisont.ee. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt (23. augusti uudiskirjas sai eksikombel jagatud vananenud infot).
Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti. Täpsemat teavet võistlusel osalemise kohta vaata fotovõistluse teemalehelt.
Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes (foto: Janek Pärn)
Endiselt saab saata fotosid ja videoid pilvefotojahi võistlusele
Pilvedest tehtud ülesvõtteid oodatakse kuni 1. oktoobrini. Teavet võistluse kohta leiab Loodusajakirja veebilehelt.
Kuku raadio saates räägitakse raievõistluse sarjast
Kuku saade „Loodusajakiri“ on homme metsakeskne. Täpsemalt tuleb juttu selle nädala lõpus Palamuse laada raames peetavast raievõistlusest. Nimelt toimub Palamusel Eesti tänavuste raievõistluste sarja viimane osavõistlus „TOP 10“. Saates räägib ajakirja Eesti Mets autor ja Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt sellest, kuidas raievõistlusi peetakse ja millistel üksikaladel võisteldakse.
Järgmise nädala neljapäeval kuuleb „Loodusajakirja“ saates usutlust looduskoolitaja Veljo Runneliga. Vestlus temaga on ajendatud koos Eesti Looduse augustinumbriga ilmunud heliplaadist „Hääled öös“. Plaadi on koostanud Veljo Runnel; seal on peale tema enda salvestiste ka mõned Fred Jüssi lindistused. Runnel räägib saates esmajoones putukate häälte salvestamisest, sest augustis on Eesti Looduses tema sulest ilmunud ka mahukas kaaneartikkel. Kirjutis tutvustab Eesti sihktiivalisi ehk ritsikaid ja tirtsusid, esmajoones on kõne all nende häälitsused.
Saade „Loodusajakiri“ on Kuku eetris igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid, kordus sama päeva õhtul kell 21.15. Varasemaid saateid on võimalik järelkuulata taskuhäälingus.
Loodusajakirja tegemisi kuuleb nüüd ka Vikerraadiost
Septembrist alustas Loodusajakiri koostööd Vikerraadio saatega „Ökoskoop“, kus iga kuu tutvustatakse Eesti Looduses kajastatavaid teemasid, aga ka teiste meie loodusajakirjade põnevamaid lugusid.
Sel esmaspäeval andis Eesti Looduse septembrinumbris kirjutatust ülevaate Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks. Taas kuuleb meist uuel esmaspäeval, sest „Ökoskoop“ on eetris esmaspäeviti kell 10.05. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio veebilehelt.
EESTI UUDISED
Eestimaa looduse fondi põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman on üks neist, kes seisab aktiivselt säästvama põllumajanduspoliitika eest (foto allikas: estcap.blogspot.com.ee)
Senine põllumajanduspoliitika ei toeta säästvat arengut
Septembri esimestel päevadel peeti Tallinnas ja Matsalus Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika tulevikku käsitlev konverents. Enamik sõnavõtjaid leidis, et senine põllumajanduspoliitika vajab põhjalikku muutust. Ühtlasi koostati avalik kiri, milles on esitatud poliitika parandamise ettepanekud.
Konverentsil rõhutati põllumajanduse tähtsust, tagamaks Euroopa toidujulgeolek, ja vajadust hoida elurikkust, mis on avalik hüve. Ent vaatluse all oli ka põllumajandusega seotud negatiivne pool: selle mõju vee kvaliteedile, putukamürkidega seotud probleemid, elurikkuse kadu, peretalude hääbumine jne. Kuigi vaatluse all olid ka head näited nende probleemide lahendamise kohta, tõdeti kokkuvõttes, et senine põllumajanduspoliitika ei taga põllumajanduse säästvat arengut.
Avalikus kirjas juhitakse tähelepanu, et ühtse põllumajanduspoliitika toetuste maksmine on õigustatud siis, kui see võimaldab hoida alles avalikud hüved, mis muidu püsima ei jääks. Sellised hüved on näiteks suure loodusväärtusega põllumajanduse arendamine: see võimaldab hoida ja taastada Euroopa elurikkuse kaitseks vajalikke poollooduslikke elupaiku, traditsioonilisi mosaiikseid põllumajandusmaastikke ning paljude liikide elupaiku. Samuti vajab senisest enam toetust mahetootmine, mis lähtub taimetoitainete loomuliku ringluse põhimõttest ja hoiab elurikkust, näiteks tolmeldajaid ja mullaelustikku.
Konverentsi osalejate avaliku kirjaga saab tutvuda ELFi veebilehel. Loe ka Eestimaa looduse fondi peetavat jätkusuutliku põllumajanduse blogi.
ELF
Fragment uue metsaportaali kaardirakendusest
Avatud on uus metsaregistri infosüsteem
Septembris hakkas tööle uus metsaregistrite infosüsteem. Varem asusid metsaregistri avalik veebiteenus, e-metsateatise ja metsa inventeerimisandmete edastamise teenus eri portaalides. Nüüd on kõik nendesse talletatud teave kantud uude süsteemi: veebirakenduse leiab aadressilt https://mets-ave.envir.ee.
Uues portaalis on metsaomanikul mugavam esitada metsateatisi ning saada ülevaade metsakaitse- ja metsauuendusekspertiiside kohta. Samuti saab infosüsteemist näha kinnistuga seotud looduskaitsepiiranguid. Uudne on süsteemisisene volitamine ehk metsaomanikul on võimalik anda volitus mõnele ettevõttele või eraisikule, lubades tal oma andmeid vaadata, neid alla laadida ja ka esitada metsateatis.
Lihtsalt vaadata saab metsaportaali igaüks, kuid metsateatist on võimalik esitada või põhjalikumaid andmeid uurida üksnes siis, kui siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga.
Metsaregistri siht on koguda ja talletada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Seal on tallel teave metsainventeerimise kohta ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmed.
Keskkonnaamet
Ilmunud on Orjaku tuletornide ja ilvese postmark
Eesti Post on välja andnud järjekordse tuletornimargi. Sedapuhku tutvustatakse margil Orjaku liitsihi tuletorne: 0,65-eurose väärtusega margil on Orjaku alumine ja 1,40-eurosel margil Orjaku ülemine tuletorn. Margid on kujundanud Roman Matkiewicz.
Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati 1962. aastal. Alumine tuletorn on 10 meetri ja ülemine torn 16 meetri kõrgune.
Sel esmaspäeval tuli välja ka Eesti fauna sarja kuuluv mark, millel on kujutatud ilvest. Margi nominaalväärtus on 0,65 eurot ja selle on kujundanud Indrek Ilves.
Uudistaja
Šaakal (foto: Valerie Baron / Pixabay)
Šaakalite rohkus on tinginud pikema jahihooaja
Šaakalite jahihooaeg algas mullusest kaks kuud varem ehk 1. septembril ning kestab veebruari lõpuni. Jahiaega on pikendatud, sest ilmnes vajadus ohjeldada nende arvukuse kiiret kasvu ja sellega kaasnevate kahjustuste hulka. Šaakal elab meil praegu enamasti rannikualadel: piirkonnas, kus karjatatakse lambaid, et hooldada poollooduslikke kooslusi. Paraku on šaakalid alates 2015. aastast mitmel pool sellistel aladel lambaid murdnud.
Esimesed Eesti šaakalid avastati 2013. aastal Matsalust. Mullu sai šaakal jahiuluki staatuse; toona võis talle jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Keskkonnaagentuuri andmetel kütiti Eestis tunamullusel jahihooajal kuus ja mullu 32 isendit.
Praeguseks on Eestis vähemalt 11 šaakali pesakonda. Enamik neist on hõivanud Läänemaa, kuid leide on olnud ka Peipsi äärest.
Keskkonnaamet
TASUB OSALEDA
Õppepäev Räpina jäätmeklassis (foto: Rein Kalle)
Keskkonnahariduse teabepäevad maakondades
Keskkonnaamet on taas alustanud keskkonnahariduse teabepäevi, ms toimuvad igas maakonnas üle Eesti 5. septembrist kuni 5. oktoobrini. Teabepäevadele on oodatud lasteaia- ja klassiõpetajad, loodusainete õpetajad, koolijuhid ja kõik keskkonnahariduse edendajad ning huvilised.
Teabepäevadel on võimalus saada ülevaade keskkonnaharidusega tegelevate keskuste tööst ja keskkonnahariduse olukorrast riigis. Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti kõneleb looduskeskuste ja koolide koostööst ning kutsub kaasa mõtlema, millised peaksid olema keskkonnahariduslike õppeprogrammide põhimõtted ja kuidas need sobituvad Eesti haridussüsteemi.
Infopäevade toimumiskoha, aja ja päevakava leiab keskkonnaameti teemalehelt. Osavõtt on kõigile tasuta, ent tuleb varem registreeruda.
Keskkonnaamet
Viimsi külastuskeskuses on vabaõhukino
Täna kella 19.30–21 on RMK Viimsi külastuskeskuses kinoõhtu, kus näidatakse Ants Tammiku dokumentaalfilmi „Habras maailm“. Üritus on tasuta. Riietuda tasub soojalt, arvestades ilmaolusid.
RMK
Looduskaitsealade turismist kõneldakse Suure-Kõpu mõisahoones (foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons)
Konverents turismist looduskaitsealadel
Homme, 14. septembril algab Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas konverents „Turism looduskaitsealadel‟. Tegu on kolmepäevase üritusega, kus saab kuulata ettekandeid nii eesti kui ka inglise keeles ja osaleda matkadel. Konverentsil püütakse leida vastuseid küsimusele, kuidas turism toetaks kohalikku kogukonda, looduskaitset, pärandi hoidmist ja elurikkust; üksiti tutvustatakse häid koostöövõrgustike näiteid kaitsealadelt. Programmi, esinejad ja ettekannete teemad leiab Tipu looduskooli veebilehelt.
Tipu looduskool
Tääksi veski (foto: Ain Laidoja/Weskiwiki)
Veskikonverents Tääksil ja avatud veskite päevad
Mittetulundusühing Eesti veskivaramu peab oma sünnipäeva puhul veskiteteemalise konverentsi, kuhu on oodatud kõik huvilised. Konverents toimub sel reedel, 15. septembril kell 12–17 Tääksi villaveskis Viljandimaal. Ettekannetes tuleb juttu pärandkultuurist, veskitest Raplamaal, veskite taaskasutamise võimalustest ning taastamise lugudest. Enne konverentsi kell 10.30 tutvustatakse Lahmuse mõisa vesiveskis töötavat puugaasimootorit Deutz. Teavet päevakava ja registreerimise kohta leiab veskivaramu portaalist.
Ühtlasi on huvilistel võimalik osa saada avatud veskite päevadest, mis toimuvad 16.–17. septembril üle Eesti. Avatud veskid leiab teemakohaselt kaardilt, vt https://goo.gl/djfAL5.
Veskivaramu
Seenenäitus Tartus, Tallinnas ja Pärnus
Kuni reedeni on Tartu loodusmajas (Lille 10) avatud näitus „Seened täies hiilguses“. Seeni saab uudistada kella 9–18. Sissepääs maksab täiskasvanutele 2 eurot; lapsed ja eelregistreerunud õpilasrühmade saatjad saavad tasuta (ei hõlma loodusmaja piletit). Rühmasid saab registreerida telefonil 736 6120.
Seenenäituse raames saab loodusmaja pargialal otsida märgistatud ja määratud seeni, väikeses seenelaboris on võimalik uurida „seeneusse“ ja seente iseärasusi. Koostatud on ka seente eluiga tutvustav teabetahvel ja õpilasrühmadele töölehed. Veel on huvilistel võimalus küsida nõu seente kohta: näituse raames vastavad kella 11–18 küsimustele mükoloog Kuulo Kalamees ja TÜ loodusmuuseumi spetsialist Külli Kalamees-Pani.
Tallinnas saab seeni näha Eesti loodusmuuseumi seenenäitusel, mis on lahti 15.‒24. septembrini: esmaspäevast pühapäevani on näitus lahti 10–18, neljapäeval 10–19. Eksponeeritud on nii söödavaid kui ka mürgiseid seeneliike. Ka Tallinnas saab tutvuda „seeneussidega‟ ja nõu asjatundjatelt. Seenenädala raames korraldatakse ka mitu eriüritust, mille kava leiab muuseumi kodulehelt.
Pärnus Pernova loodusmajas korraldatakse seenepäevad 19.‒20. septembril. Mõlemal päeval saab loodusmaja hoovis uudistada seenenäitust (pilet 1 euro). Teisipäeval kell 18 on võimalus kuulata Sergei Põlmet, kes räägib proovikividest seente uurimisel. Siis on sissepääs 2 eurot, õpilastele tasuta. Veel pakutakse õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele: neist saab osa võtta 19.–22. septembril; vajalik on eelregistreeruda telefonitsi 555 10207.
Uudistaja
Mullu edukalt mälumänginud Tartu võistkond Kaerasori ja mälumängude eestvedaja Urmas Abel (vasakult kolmas; foto: EOÜ)
Tartus peetav menukas mälumängusari alustas taas
Möödunud nädala neljapäeval algas Tartus loodusteemalise mälumängusarja uus hooaeg. Eesti ornitoloogiaühingu eestvõttel toimuva sarja abil kogutakse annetusi linnukaitsetalgute tarbeks. Mängud peetakse Tartu loodusmaja saalis kaks korda kuus neljapäeviti algusega kell seitse õhtul. Erinevalt varasematest hooaegadest esitatakse sel aastal iga kord üks lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi.
Mälumängusarja küsimused käsitlevad loodust laiemalt ega keskendu ainult lindudele. Võistkonna suurus on kuni kuus liiget. Sarja jooksul peetakse küll üldist hooaja punktiarvestust, kuid osaleda võib ka ainult ühes mängus. Auhindu jagatakse igal mängul! Lisateavet mälumängusarja kohta leiab EOÜ veebilehelt, sarjal on ka Facebooki-leht.
Osale talgutel!
Mälumängusarjas kogunenud annetuste toel korraldatakse kahed talgud. Esimesed peetakse juba 29. septembrist kuni 1. oktoobrini Soontaga looduskaitsealal ja selle ümbruses: fookuses on kriitilisse seisu sattunud kassikakk. Talgute käigus selgitatakse välja, kus elab Võrtsjärve kassikakk, püütakse üles leida Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakull. Huvilised leiavad kassikaku talgute kohta rohkem teavet ja saavad ennast kirja panna EOÜ internetilehel.
Teised talgud peetakse oktoobris Võrumaal ja nende talgute vapilind on must-toonekurg. Teave selle kohta tuleb lähiajal.
EOÜ
Matsalu loodusfilmide festival Lihulas
Nädala pärast algab Lihula mõisas Matsalu loodusfilmide festival. Viie päeva jooksul, 20.–24. septembrini, linastub ligi sada loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid sel aastal kooliõpilastele tasuta. Filmiseansid toimuvad Lihula kultuurikeskuses, valikut filmidest näeb veel Haapsalus Iloni imedemaal ja Pürksi kultuurimajas. Programmi leiab festivali veebilehelt.
Festivalile on põhjust tulla ka loodusfotohuvilistel, sest uudistada saab loodusfotonäitusi. Ühtlasi on võimalik osa võtta fotopäevast, mis toimub laupäeval, 23. septembril 10.15–16.30. Selle raames saab kuulata ettekandeid Arne Adralt ja Urmas Tarteselt, Jarek Jõeperalt, Ingmar Muusikuselt ja Nick Uptonilt Suurbritanniast. Esitletakse ka uusimaid foto- ja videoseadmeid. Fotopäevast saab osa võtta festivalipääsmega: päevapilet maksab 6 eurot, üliõpilastele ja pensionäridele 4 eurot, festivalipassi saab 16 euro eest.
Kabli linnujaama teabetahvel (foto: Katre Palo)
Tartust sõidetakse uudistama Kabli linnujaama
Linnuvaatleja portaal ootab linnu- ja loodushuvilisi laupäeval, 23. septembril, retkele Pärnumaale Kabli linnujaama, kus saab vaadelda sügisrännet ning tutvuda lindude rõngastamisega. Linnuretke juhendavad Margus Ots, Marko Mägi ja Jaak Tammekänd.
Buss väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast hommikul kell 7 ning jõuab tagasi Tartusse hiljemalt kell 18. Väljasõidule tuleb registreeruda hiljemalt 19. septembril telefonitsi 508 2244 (Margus Ots) või e-posti teel info@linnuvaatleja.ee. Sõit maksab täiskasvanutele 15 eurot ja kuni 14-aastastele 10 eurot. Söök ja jook tuleb endal kaasa võtta. Kabli linnujaama retk jääb ära, kui on torm või laussadu.
Linnuvaatleja.ee
Kaelus-turteltuvi (foto: Ingmar Muusikus)
Aasta linnu postkaartide joonistamise võistlus
Eesti ornitoloogiaühing korraldab nii suurtele kui ka väikestele joonistajatele-maalijatele aasta linnu teemalise postkaardivõistluse. Postkaardil peab olema kujutatud üks meie kahest turteltuviliigist: kaelus-turteltuvi või turteltuvi. Nende väljanägemisega saad tutvuda EOÜ aasta linnu teemalehel.
Joonistused tuleb saata hiljemalt 10. novembril ornitoloogiaühingu kontorisse aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Töid hinnatakse neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–13-aastased, 14–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Igalt osalejalt oodatakse kuni kahte tööd. Parimate joonistuste autoreid tunnustatakse auhinnaga, mis antakse kätte suurel linnuõhtul Tallinna rahvusraamatukogus 5. detsembril. Ilusamatest töödest koostatakse näitus ja ühtlasi trükitakse neist postkaardid. Täpsemat teavet osalemise kohta leiab ornitoloogiaühingu veebilehelt.
EOÜ
Teadlaste öö festival
toimub septembri viimasel nädalal, 26.‒30. septembril üle kogu Eesti. Tegu on juba kaheteistkümnenda teadlaste ööga, mille raames pakutakse huvilistele tänavu suisa üle 900 põneva teadussündmuse. Sedapuhku on ürituse teemaks teaduseestika. Muu hulgas arutletakse, kui kaugele saab minna inimuuringutega ja millised on tehisintellekti eetilised piirida. Festivali sündmuste kava leiab teadlaste öö portaalist.
MAAILMAST
Banaanilehe pindala on ligikaudu ruutmeeter (foto: Dinesh Valke / Wikipedia Commons)
Maaülikooli teadlane aitas lahendada lehtede suuruse saladust
Maakeral kasvab väga mitmekesise suurusega taimi. Selle tohutu mitmekesisuse põhjuste üle on pead murdnud mitu põlvkonda botaanikuid, kuid head seletust polnud siiani leitud. Augusti lõpus mainekas ajakirjas Science ilmunud uurimuse põhjal mängib tähtsat rolli kasvukoha öine temperatuur.
Taimeuurijaid on pikka aega huvitanud, miks on soojas kliimas kasvavate taimede lehed märksa suuremad kui põhjapoolsete liikide lehed. Nõnda on näiteks banaanilehe pindala ligikaudu ruutmeeter, kanarbikulehed kasvavad aga ainult paari millimeetri pikkuseks.
Botaanikaõpikutes avaldatud põhjenduse järgi määrab taimelehe suuruse vee kättesaadavus ja see, kas taimel on oht palavas üle kuumeneda. Siiski ei selgita need tegurid piisavalt hästi taimeriigi tohutut mitmekesisust.
Värske artikli autorid on 17 teadlast, nende hulgas on ka Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets. Uurijad analüüsisid umbes 7600 taimeliigi lehtede mõõtmeid ja koostasid põhjaliku mudeli, mille järgi saab otsustada Maal kasvavate taimede lehesuuruste üle. Analüüs andis kinnitust, et lehe suurimat võimalikku pindala mõjutab peale sademete ja päikesekiirguse veel kasvukoha öine temperatuur ja öökülmade tõenäosus. Mudeli abil saab ennustada, kuidas kliimamuutused taimestikku mõjutavad. Taimelehtede kivistisi uurides lubab see teha täpsemaid oletusi mineviku kliimaolude kohta.
Science/Uudistaja
Kirp (foto. Olivier Levoux / Pixabay)
Kliimamuutused seavad parasiidid väljasuremisohtu
Paelussid, kirbud, lestad ja täid ei kuulu kellegi lemmikute hulka. Siiski on nugilistel ökosüsteemis oma roll ja nende kadumine häirib looduslikku tasakaalu. Oht on juba silmapiiril, sest kliimamuutused mõjutavad ka parasiite, kinnitab ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus.
USA Smithsoniani loodusloomuuseumi teadlased kasutasid ligi viiesaja nugiliseliigi levikuandmeid ning lasid arvutil katsetada eri tulevikustsenaariume. Tuli välja, et kui peremeesliigid kliimamuutuste tõttu hääbuvad, võib juba lähikümnenditel kaduda koguni kolmandik Maa parasiitidest.
Sellise hulgalise väljasuremise mõju on ulatuslik, sest nugiliste roll toiduahelas võib olla väga keerukas. Näiteks elutsevad jõhvusside vastsed rohutirtsudes ja teistes putukates. Kui parasiit on valmis täiskasvanuelu alustama, sunnib ta oma õnnetu peremehe vette hüppama ning ronib läbi selle kehaseina välja. Putukast aga saab kalade või veeselgrootute toit.
Uuringu autorid rõhutavad asjaolu, et inimene teab parasiitidest ülivähe. Ainuüksi parasiitseid usse on maailmas mitusada tuhat. Sestap on ka liikide kadumise tagajärgi raske prognoosida. Kindel on see, et väljasuremislainega käib kaasas uute liikide sisseränne, ent saabuvad parasiidid võivad olla veelgi ohtlikumad kui teada ja tuntud tõvestajad.
Science Advances /Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com