LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Pilvepiir 2016 võidufoto Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes (foto: Janek Pärn)
Täna algab pilvefotojaht „Pilvepiir 2017“
Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus on avanud fotovõistluse „Pilvepiir 2017“. Pilvefotojahi siht on ärgitada huvi ilma ja pilvede vastu, ühtlasi innustada pilvi pidistama. Peale fotovõistluse esikolmiku selgitatakse välja põnevaim pilvevideo, internetihääletusel selguvad aga rahva lemmikud. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.
Fotod tuleb laadida ilm.ee keskkonda ajavahemikus 12. juulist kuni 1. oktoobrini. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest tuleb panna Youtube’i või Vimeo keskkonda ja saata selle internetiaadress e-postile pilved@ilm.ee. Pilvefotovõistluse tulemused tehakse teatavaks novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel. Täpsemad osalemistingimused leiab Loodusajakirja teemalehelt.
Teadusloolase Erki Tammiksaare sulest ilmub ajakirjas Horisont artiklisari „Eesti teadus 100“ (foto: www.akadeemia.ee)
Loodusajakiri Kukus: „Eesti teadus 100“ ja Eesti Mets
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal jutuks teadusloolase Erki Tammiksaare sari „Eesti teadus 100“; kaks ajakirjas Horisont seni ilmunud esimest osa kannavad pealkirju „Millal sündis Eesti teadus?“ ja „Stiihiline periood Eesti teaduse arengus (1919–1936)“. Nädala pärast saab saates sõna Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron, kes tutvustab ajakirja suvenumbri olulisemaid kirjutisi. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.
Viirpuuretk Tartu ülikooli botaanikaaias Ivar Sibula juhatusel (foto: Triin Nõu)
27. juunil toimus taimeretk Laelatul, mille raames kuulati bioloogiajaamas ka ülevaadet puisniidu ajaloost (foto: Toomas Kukk)
Eesti Looduse retked
Eesti Looduse toimetus korraldas juunikuus kaks loodusretke. 16. juunil sai paarkümmend huvilist dendroloog Ivar Sibula juhatusel ülevaate tänavuse aasta puust: viirpuid käidi uurimas Tartu botaanikaaias (ülemine pilt). Näiteks selgus, et pelgalt lehtede järgi on viirpuid keeruline määrata. Mõnel liigil võivad lehed isegi samal puul suuresti erineda. Retke ajal olid õites nii täpiline viirpuu kui ka tömbilehise viirpuu sort ’Paul´s Scarlett’. Paljudele üllatuseks olevat täpilise viirpuu sügisel valmivad viljad isegi veidi maitsvamad kui koduaedades levinud karvase viirpuu viljad.
Pärast jaanipäeva, 27. juunil, võeti ette taimeretk Laelatu puisniidul; matka juhtis Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Alustuseks kuulati Laelatu bioloogiajaamas ettekannet puisniidu ajaloost, väärtustest ja seal tehtud teadustööst ning seejärel käidi puisniidul ligi paaritunnisel jalutuskäigul. Näiteks leiti viimane õitsev valge tolmpea, nähti kärbesõisi ja kuldkinga. Pärast Laelatut käidi väiksema rühmaga Puhtulaiul, kus tähelepanu pälvis laialehine salumets ja Puhtu ajalugu, Schilleri mälestusmärk ja EMÜ bioloogiajaam.
EESTI UUDISED
Nogopalu kruusakarjäär (allikas: www.ut.ee/BGGM)
Mullu kaevandati enim põlevkivi, liiva ja kruusa
Maa-amet on koostanud 2016. aasta Eesti maavarade koondülevaade, mille järgi on endistviisi enim kaevandatud põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Põlevkivi ja turba kogus mullu vähenes, kaevandatud ehitusmaavarade kogumaht oli viimaste aastate keskmisel tasemel.
Mullu oli keskkonnaregistri maardlate nimistus 911 maardlat ja kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 671. Kõige enam kaevandati 2016. aastal põlevkivi: ligikaudu 12,7 miljonit tonni, arvestamata kadusid. Liiva ja kruusa saadi ligikaudu 5,5 miljonit kuupmeetrit, lubjakivi ja dolokivi ligi 2,7 miljonit kuupmeetrit ning turvast ligikaudu 0,5 miljonit tonni. Väiksemas koguses kaevandati savi ja meremuda.
Võrreldes eelneva viie aastaga suurenes mullu ehituslubjakivi (10%), ehitusdolokivi (9%), täitekruusa (94%), täiteliiva (4%) ja ehitusliiva (14%) keskmine kaevandamiskogus. Vähem kaevandati aga põlevkivi (16%), tsemendilubjakivi (49%), tehnoloogilist lubjakivi (29%), tehnoloogilist dolokivi (26%), viimistlusdolokivi (82%), täitedolokivi (56%), tsemendisavi (54%), keraamilist savi (17%), ehituskruusa (11%), tehnoloogilist liiva (2%), vähelagunenud turvast (24%) ja hästilagunenud turvast (51%). Koondülevaatega saab tutvuda maa-ameti geoportaali internetilehel.
Maa-amet
Metskitsetall (foto: Tõnu Talvi)
Heinatöödel pane tähele looma- ja linnupoegi!
Alanud heinaaja tõttu juhib keskkonnaamet tähelepanu, et rohumaid niites tuleb pidada silmas metsloomi ja linde, kel on praegu poegade kasvamise aeg. Eesti niidetavatel aladel pesitseb mitu sellist linnuliiki, kes on meil muutunud aina haruldasemaks, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänesepojad. Seetõttu tuleb heinateol olla tähelepanelik ning soovitatavalt niita maa-ala servast serva või keskelt lahku meetodil. Selline tegutsemisviis võimaldab lindudel-loomadel masinate eest taanduda ja säästab põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust.
Keskkonnaamet
Kohverkala (allikad: TÜ loodusmuusem)
Loodusmuuseumi juuli objekt on kohverkala
Tartu ülikooli loodusmuuseumi veebilehel saab juulis uurida 1813. aastast muuseumikogudes olevat kohverkala Lactophrys bicaudalis. Seda liiki isendid elutsevad selgeveelistes soojades merelahtedes korallrahude ümbruses. Keha on neil kaetud luust rüüga; iseloomulik kehakuju on ristlõikes kolmnurkne. Esimesed kohverkalad jõudsid muuseumisse juba 1806. aastal, kui annetati umbes sada admiral Adam Friedrich von Krusensterni ümbermaailmareisilt pärit eksponaati.
Erilisi muuseumieksponaate tutvustava virtuaalnäitusega tähistab TÜ loodusmuuseum oma 215. aastapäeva. Jaanuaris tutvustati suurimat Eestist leitud terviklikku trilobiiti, veebruaris sai uurida kukkurhundi koljut, märtsis valikut harrastusbotaanik Gustav Carl Girgensohni herbaariumist, aprilliobjekt oli sinilaup-amatsoonpapagoi topis ja juunis sinise käokinga taimemudel. Kõiki neid 3D-mudelina esitatud objekte saab uudistada muuseumi veebilehel.
TÜ loodusmuuseum
Lääne-pöialpoiss (Francesco Veronesi / Wikimedia Commons)
Suurel Munamäel vaadeldi Eestis haruldast lääne-pöialpoissi
Läti linnuvaatlejad teatasid linnuharulduste komisjonile, et olid juuni keskel Suure Munamäe vaatetorni juures kohanud laulvat lääne-pöialpoissi (Regulus ignicapilla). Jaanilaupäeval käisid Rõuge linnuvaatlejad Maidu Kõoleht, Maiki Must ja Jaanus Tanilsoo teadet kontrollimas ja selgus, et vaatetorni juures tegutseb lausa kaks lääne-pöialpoissi.
Lääne-pöialpoiss on Lääne-Euroopa liik, kelle püsilevila ulatub Leeduni. Linnuharulduste komisjoni andmetel on seda liiki Eestis seni kohatud 22 korda, kuid viimastel aastatel on tema vaatluste arv sagenenud. Mullu oli koguni kuus leidu. Lääne-pöialpoisi pesitsust Eestis ei ole seni tõestatud, ehkki paigatruid isendeid on meil kohatud, näiteks mullu mais-juunis Ida-Virumaal Jõugal.
Meie tavalisest pöialpoisist (Regulus regulus) eristub lääne-pöialpoiss värvikirevama näomustri poolest. Kuna pöialpoisid tegutsevad enamasti kõrgel puude latvades, on neid mõnevõrra keeruline vaadelda. Seevastu laulu järgi on pöialpoisiliike lihtne eristada.
Linnuharulduste komisjon
Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialistid Pirita teele paigaldatud e-ninaga (foto: KKM)
Pirita tee ääres mõõdavad haisutaset e-ninad
Juuni lõpus paigaldas Eesti keskkonnauuringute keskus Pirita tee äärde elektripostide külge viis e-nina, mis mõõdavad aastaid mereäärseid elanikke heidutanud haisu taset. Nende nn haisuninade abil selgitatakse välja, mis on intensiivse merehaisu põhjustajad ja kuidas seda leevendada. E-ninade abil on võimalik teha järeldusi näiteks selle kohta, millega on intensiivne haisulevik kõige enam seotud, näiteks lainetuse, vetikate kasvu või nende lagunemise, soojade ilmadega vms.
Tallinna lahega seotud haisuprobleemid on kestnud aastakümneid. Ehkki olukorda on uuritud korduvalt, ei ole selle põhjustes ega sobivates lahendustes täielikku üksmeelt. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on tugeva haisu tekke peapõhjus inimtegevus või inimtegevusetus: sellele viitab nii mõnigi varasem uuring. Nimelt oli Tallinna laht nõukogude ajal heitvee suubla, kuhu jõudis rohkesti saasteaineid sisaldavat vett, mida pidanuks enne puhastama. Peale selle on inimene muutnud rannajoont, seega on muutunud merevee looduslik liikumine ja halvenenud vee isepuhastusvõime. Nõnda on Russalka- ja Lauluväljaku-esine mereala soodne kasvukoht vetikatele: vesi on madal, suvel soe ja leidub piisavalt toitaineid. Pärast kasvuperioodi hakkavad vetikad sellises vees lagunema ja roiskuma, kuid lained ei saa neid merest välja kaldale tuua.
Keskkonnaministeerium
Sõstrataelik (foto: Herbert Berthold Wien/Wikimedia Commons)
Märka haruldast puuseent sõstrapõõsas!
Vanade sõstra- ja tikripõõsaste alusel kasvab vahel kaneelpruuni viljakehaga puidulagundaja seen: sõstrataelik (Phylloporia ribis). Kuna peagi on inimestel sõstrapõõsaste juures tavalisemast rohkem askeldamist, kutsuvad TÜ torikseente uurijad inimesi seene olemasolust teada andma. Mis tahes tähelepanekud selle liigi kohta on oodatud, kuna see aitab hinnata torikseente ohustatust Eestis. Sõstrataeliku kohta palutakse saata teave leiupaiga ja -aja kohta, (võimaluse korral) koordinaadid ja foto ning leidja kontaktandmed aadressil kadri.runnel@ut.ee.
TÜ looduskaitsebioloogia töörühm
TASUB OSALEDA
Toila-Oru park (foto: RMK)
RMK kutsub juulis parkide päevale
Riigimetsa majandamise keskus kutsub osalema vastuste- ja osaluspäevade sarjas „Mis on puude taga?“. Ürituse raames selgitatakse seda, millega RMK iga päev tegeleb ja arutletakse üheskoos sel teemal. Juulikuus on sarja raames kaks parkide päeva.
Toila-Oru parki oodatakse huvilisi 15. juulil. Kogunetakse Karu värava parklas kell 10. Tutvutakse pargiga, aga tehakse ka korrastustöid: veetakse oksi, lõigatakse peenraääri, värvitakse pinke jms. Osalejatele pakutakse lõunaeinet. Päev lõpeb 14.30 paiku. Lisateavet saab küsida telefonitsi 515 9317 või heinar.juuse@rmk.ee.
Keila-Joa kaunisse parki kutsutakse 29. juulil. Sealgi on päevakavas pargiga tutvumine ja pargiala korrastus. Kogunetakse kell 10 Keila-Joa pargi parklas; päev lõpeb 15.30 paiku. Lisainfot saab Daniel Juhhovilt telefonitsi 5340 7513 või daniel.juhhov@rmk.ee.
Mõlemast pargipäevast osavõtt eeldab ilmale ja tegevustele kohast riietust. Tööriistad, -kindad ja piknikutoit on vastustepäeva korraldaja poolt. Nii Toila-Oru kui ka Keila-Joa pargipäeval juhendatakse eesti ja vene keeles. Oma tulekust tasub teada anda RMK veebilehe kaudu, valides sealt meelepärase ürituse.
RMK
Eesti keele instituut otsib tunnuslauset
Aita valida eesti keelt korraldavale instituudile tunnuslause! Valiku saab teha tosina ette antud lause vahel, hääletada on võimalik kuni 13. juulini. Hääletada saab eesti keele instituudi kodulehel.
EKI
Vikipeedia pildikorje keskendub Rail Balticu trassile
Wikimedia Eesti korradab tänavu juulis taas pildikorje, mille siht on jäädvustada meie muutuvat maastikku, et ka aastakümneid hiljem oleks näha, milline on Eesti olnud.
Selleaastase pildikorje teema on Rail Balticu trass. Eelistatud on kavandatud raudteetrassi läheduses tehtud fotod. Sobilikuks arvatakse kuni viie kilomeetri kaugusel tehtud pildid. Enim võiks tähelepanu pöörata teeületuskohtadele ja sellistele paikadele, mida on hiljem hõlpsam ära tunda.
Saadetavad fotod peaksid olema hea kvaliteediga: kujutatu on terav, värvid õige tonaalsusega ja pilt säritatud ning kadreeritud õigesti. Tingimata on vajalik täpne pildiinfo, sh tuleks võimaluse korral juurde märkida täpsed koordinaadid. Koordinaate aitab kindlaks teha näiteks itouchmap veebileht. Kindlasti on kasu Maa-ameti kaardirakendusest, mis kasutab alusena kõige täpsemaid ortofotosid.
Piltide puhul on eelistatud originaalsuurus. Failide juurde peab olema lisatud teave kasutusõiguste kohta nii Vikipeedias kui ka mujal. Vaikimisi käib selle kampaania käigus lisatavate piltide kohta selline litsents, mis lubab kõigil neid fotosid vabalt kasutada, kuid tingimusel, et alati tuleb viidata autorile (litsents CC BY 4.0). Pilte saab laadida aktsiooni veebilehel kuni 31. juulini, täpsema osalemisõpetuse leiab samuti vikipeedia keskkonnast, vt siia. Võistluse auhinnafond on 600 eurot. Pildikorje parimaid autasustatakse augustis purjekal Tallinna lahel.
Wikimedia Eesti
ELFi talgute suvekool
Eestimaa looduse fond ootab 20.–23. juulil huvilisi Palupõhja talgute suvekooli. Teemad on loodus ja pärandkultuur; tehakse vikatiga heina ja õpitakse tundma pärandmaastike loodust, vestluskaaslasteks on nii kohalikud kui ka kaugema kandi rahvas Inglismaalt ja Soomest. Õhtud täidab pärimusmuusika ja Ööülikool. Põnevust lisab ELF-i talgute ajaloo esimene ametlik niitmisvõistlus.
Osalustasu oleneb osaleja võimalustest: kas 25 või 50 eurot. Täpsemat teavet suvekooli kohta leiab ELF-i talgute lehelt.
ELF
Tartus saavad kokku ilmahuvilised ja äikesevaatlejad
Kokkutulek toimub 15. juulil Tartus füüsikainstituudis (Maarjamõisas W. Ostwaldi tn 1/Ravila 14c). Oodatud on äikese- ja tormivaatlejad, ilmahuvilised ja muidu teemast huvitatud inimesed. Päeva jookul saab kuulata ettekandeid ilma ja äikese kohta, pakutakse lõunasööki ja võimaluse korral käiakse tutvumas rahvusarhiiviga Noora, ühtlasi saab uudistada Kairo Kiitsaku fotonäitust.
Huvilistel palutakse osalemissoovist teada anda: oma nime saab lisada Doodle’i keskkonna registreerimisvormis, teatada tulekust Helle Raudsepale telefonitsi 772 1530 või Laine Keppartile 776 6927 või saata e-kiri aadressil jogevakliima@hot.ee (ilmahuvikeskus), laine.keppart@etki.ee (Laine Keppart) või kamenikmeister@gmail.com (Jüri Kamenik). Siiski võib kohale tulla ka registreerimiseta.
Kokkutuleku osalustasu on 5 eurot, pensionäridel ja õpilastel 3 eurot; maksta saab kohapeal sularahas. Teavet ürituse kohta leiab ürituse internetilehel ja Facebookis.
Neljapäeviti oodatakse noori suvemuuseumisse
Eesti loodusmuuseum ootab 5–10-aastasi loodushuvilisi lapsi suvemuuseumisse. Koos õpitakse tundma eri linde, loomi, putukaid, aga ka ohte looduses. Ühtlasi uuritakse ja avastatakse loodust mikroskoopide abil ja õues viibides. Suvemuuseum vältab kuni 24. augustini neljapäeviti 12–14. Iga kord on eri teema. Lähimate neljapäevade kavas on linnud maal ja merel (13. juuli) ja metsloomad (20. juuli).
Kuna osalejate arv on piiratud, tasub pilet eelmüügist aegsasti ära osta. Seda saab teha näiteks muuseumi veebilehel. Suvemuuseumi pileti hind on 3 eurot; sama piletiga saab tutvuda ka kõikide loodusmuuseumi näitustega. Saatjatel, kes soovivad koos lapsega suvemuuseumisse tulla, tuleb soetada muuseumipilet (täispilet on 5 eurot, sooduspilet 3 eurot). Eesti loodusmuuseumis asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Näha saab 200 aastat vana maali TÜ kuulsast rektorist Parrotist
Tartu ülikooli vana anatoomikumi rotundis on avatud näitus „Maali lahkamine. G. F. Parrot“. Tegu on esmakordse võimalusega uudistada 200 aastat tagasi Franz Gerhard von Kügelgeni maalitud portreed Tartu ülikooli kuulsast rektorist füüsikaprofessor Georg Friedrich Parrotist.
Maali peeti kadunuks kuni 2016. aastani, kui see tänu õnnelikule juhusele jõudis USA-st tagasi Eestisse ja kuulub nüüd Tartu ülikoolile. Vanas anatoomikumis avatud näitus tutvustab nii Parroti portree minevikku kui ka maali valmimist, kadumist ja leidmist. Peale kõnealuse maali näeb teisi ülikoolile kuuluvaid von Kügelgeni maalitud saksa suurmeeste portreesid. Maalinäitus on vanas anatoomikumis lahti kuni 3. septembrini T–P 10–18.
Näitusega tähistatakse Georg Friedrich Parroti 250. sünniaastapäeva; selle raames korraldatakse suvekuudel mitu programmi, näiteks 29. juulil kell 11 on huvilised oodatud Hullu Teadlase eksperimendihommikule „Värvid ja nägemine“. TÜ muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus saab uudistada ka erinäitust elektrist. Muu hulgas on väljas muuseumi ainulaadsemaid kollektsioone: Eesti vanimad elektri katseriistad, mis kuulusid 200 aastat tagasi Parroti füüsikakabinetti. Näitusel saab paljusid eksponaate ise katsuda ja katsetada.
TÜ
Rõuge muinaspäev
Võrumaal Rõuges Ööbikuoru pervel asub tuhande aasta taguste eeskujude järgi rajatud muinastalu. 22. juulil kell 10–18 korraldatakse seal teemapäev, kus keskendutakse muinasaegsele eluolule ja eksperimentaalarheoloogilistele tegevustele.
Muinaspäeval saab kätt proovida sepistamises, odaviskes, puutöös, tinavalamises, villa ja ketramise töötoas ning võtta osa ekskursioonidest linnamäele. Kavas on ka muinassõdalaste mõõduvõtmine ja loeng loomapidamisest muinasajal. Tegevusi juhendavad arheoloogid, käsitöömeistrid ja teised oma ala asjatundjad. Osalus muinaspäeval on tasuta, v.a mõned töötoad. Täpsemat teavet leiab muinastalu Facebooki-lehelt.
Narva linnus (allikas: Põhjaõue FB leht)
Ürdi kaks külge Narvas
Narva linnuse Põhjaõue apteek peab 22. ja 23. juulil üheksandat korda ürdipäevi. Sel puhul saab maitsta mitmesuguseid taimeteesid, osaleda ürtide tundmise võistlusel ja punuda lillepärga. Üksiti saab uudistada päevakohast näitust. Narva linnus asub Peterburi mnt 2 ja on lahti 10–18.
Suurpea instituut (foto: Toomas Tuul)
Lahemaa militaarpärandi seminar
Keskkonnaamet koos Suurpea küla, Juminda poolsaare seltsi, Viinistu konverentsikeskuse ning Hara ja Suurpea militaarpärandi omanikega korraldab 22. juulil millitaarpärandi seminari. Akadeemiline seminar algab kell 9.30 kunagises Suurpea instituudihoones. Järgneb kohalike elanike juhitud väliseminar Suurpeal ja Hara sadamas. Päev lõpeb jutuajamiste ja muusikaga.
Seminaripäeval esinevad Kaarel Piirimäe, Robert Treufeldt, Kalev Sepp, Peep Pillak, Tiina Perminov, Vello Süda, Õie Kivi, Tarvi Velström jt. Kohtade arv on piiratud, mistõttu on vaja ennast varem registreerida. Vaata selle kohta lähemalt keskkonnaameti kodulehelt. Osavõtutasu on 15 eurot, sh pakutakse süüa.
Keskkonnaamet
Tahu vaatetorn (foto: Andres Kalamees)
Aita kirjeldada Eesti vaatlustorne
Eesti ornitoloogiaühing kutsub linnu- ja loodushuvilisi koguma teavet Eesti vaatlustornide seisundi ja huviväärsuste kohta. Vaatamas käidud tornide kohta palutakse täita ankeet Google Docsi keskkonnas. Küsimustikku tuleb kirja panna, kuidas tornini jõuda, milline torn välja näeb, mida põnevat võib vaatlustornist näha; kas jalgratta, lapsevankri või ratastooliga pääseb ligi ning kas torn on üleüldse alles, kasutuskõlblik jne. Ühtlasi palutakse tornide kohta saata fotosid, laadides need Dropboxi kausta. Andmekorje käigus kogunenud vähe tuntud vaatlustorne hakkab EOÜ tutvustama ka oma väljaandes Tiirutaja. Rohkem teavet aktsiooni kohta leiab EOÜ internetilehelt.
EOÜ
MAAILMAST
Üks Hiina lugematutest kivisöe-elektrijaamadest (foto: Tobixen / Wikimedia Commons)
Millal ja kus on tolm ökoloogiliselt kasulik?
Õhus edasi kanduvat tolmu peetakse ökoloogiliseks probleemiks. Ent selgub, et kui tolmu ei ole, võib õhusaaste hoopis suureneda. Ajakirjas Nature Communication äsja avaldatud uuringu põhjal tehti kindlaks, et mida vähem on tolmu, seda rohkem saastet koguneb Hiina tiheasustusega piirkondadesse: kui tolmu pole, jõuab rohkem päikesekiirgust maapinnale, see aga vähendab tuule kiirust.
Sajad miljonid hiinlased elavad pideva tehaste ja söeelektrijaamade põhjustatud ülemäärase saastega aladel. Uuringute järgi hukkub ülemäära saastatud õhu tõttu igal aastal 1,6 miljonit inimest, mis on lausa 17% kõigist surmajuhtumitest. Praegu kõne all olevas uuringus jõuti aga järeldusele, et inimtegevusest tulenev saaste oleneb looduslikust tolmust, mis kandub asustatud aladele Gobi kõrbest. On ka teine, aga palju vähem oluline loodusliku tolmu allikas: Loode-Hiina kõrgmäestiku piirkond. Modelleerides 150 aasta tuule- ja tolmuolusid leidsid teadlased, et see tolm peegeldab tagasi suure hulga päikesekiirgust.
Maismaa ja mere temperatuuride erinevus põhjustab tuuli. Ilma tolmuta jõuab maale rohkem päikesekiirgust, see kuumeneb rohkem, temperatuurierinevus mere ja maismaa vahel väheneb, tuulte tsirkulatsioon nõrgeneb ja Ida-Hiina kohal tekib tuulevaikus. Tolmu levik võib varieeruda terve kolmandiku võrra. Kui see juhtub ulatuslikul maa-alal, võib isegi väike muutus tuulekiiruses talvel põhjustada Ida-Hiinas õhusaaste kasvu kuni 13%.
Ühes teises uuringus tehti hiljaaegu kindlaks seos arktilise mere kahaneva jääkatte ja Hiina 2013. aasta ränga õhusaaste vahel. Põhjus on ikka sama: nõrgemad tuuled. Praeguse uuringu autorid usuvad, et mõlema töö järeldused on õiged ja see avardab tunduvalt meie arusaamu looduslike ja inimtekkeliste aerosoolide vastastikmõjust. Kuna ülemäärase õhusaaste all kannatavad teisedki riigid peale Hiina, võivad need avastused aidata leida võimalusi kõige rängemaid tagajärgi leevendada.
Uuringu põhitulemus on aga järeldus, et ehkki tolm võib halvendada nähtavust, ei ole see õhu kvaliteedi mõttes sugugi kahjulik, vaid mõnel juhul lausa kasulik.
GISM/Uudistaja
Triiase mere kalad Hiinas kaheksa miljonit aastat pärast suurt väljasuremist (Brian Choo maal / AlphaGalileo)
Suurus ei olnud tähtis
Elurikkuse kadumise ohte on tähtis mõista. Enamasti on ikka arvatud, et mida suurem on olend, seda altim on ta välja surema. Äsjane Bristoli ülikooli ja Hiina geoloogiaameti Chengdu keskuse ühisuuring väidab aga mahukale andmebaasile toetudes, et kõigi aegade suurima väljasuremiskriisi ajal ei olnud kalade suurusel nende hävingus mingit rolli.
Uuring keskendus luukaladele permi-triiase aja liikide hulgihuku ajal 252 miljonit aastat tagasi, kui hiiglaslikust vulkaanipurskest alguse saanud kliimasoojenemine põhjustas 90% maakera liikide hävingu.
Vulkaanilised gaasid tingisid happevihmasid ja temperatuuri tõusu 20 °C. Selle tõttu hukkusid taimed, vihmavalingud pühkisid aga mulla merre. Ka ookeanid kuumenesid ja elustik kadus. On ikka arvatud, et suured liigi hukkusid esimestena, kuna neid peaks kuumus ja nälg rohkem mõjutama. Ent ajakirjas Palaeontology ilmunud artiklis kinnitatakse, et suured liigid ei hakanud sugugi varem välja surema kui väiksemad.
Uuringus on kasutatud üksikasjalikku kokkuvõtet kogu infost, mis oli teada üle 100 miljoni aasta kohta, nii enne kui ka pärast katastroofi. Keha suuruse andmed olid kasutada üle 750 kala kohta, olulist lisa pakkus just Hiina uuringupartner. Arvutusi tehti mitme mudeli põhjal, varieerides evolutsioonipuu kuju ja kõigi liikide täpset andmestikku. Tulemus oli ühene: keha mõõtmed ei olnud kriisi aegu eelis ega puudus.
Bristoli ülikooli loodusmuuseumi maateaduste kooli teadlase Mark Putticki sõnul on viimasel ajal mitme teisegi uuringu järgi hakatud kahtlema, et seni kindlaks peetud arusaam väljasuremise tõenäosuse sõltuvuse kohta kehamõõtmetest ei pruugi olla õige. Kunagi varem pole aga sellistes analüüsides kasutatud nii mahukat andmebaasi ega nii laia valikut evolutsiooni arvutimudeleid. Neis on võetud arvesse suhted kõikide vaatlusaluste liikide vahel, kusjuures arvesse on võetud nii andmestiku võimalik määramatus kui ka mudelite ebatäpsus. Ent järeldus on selgelt ühene: suurus ei loe.
Bristoli ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com