Eelmisel nädalal levis mitmel pool uudis, kuidas Tartumaal Sookaldusel asuv looduslik nartsissipõld on täies õies. Kui looduslik on nartsiss Eestis? Mis hetkest alates võib üht liiki pidada looduslikuks?
Kollane nartsiss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse saabus ta Tartu botaanikaaia vahendusel 210 aastat tagasi (1807) ning liik on meil praeguseks ilutaimena laialt levinud. Metsistumist või naturaliseerumist – loodusliku koosluse liikmeks saamist – juhtub kollasel nartsissil harva ning üks tuntumaid ja ulatuslikumaid kohti ongi Sookaldusel. Naturaliseerunud liik peab levima looduslikes kooslustes iseseisvalt, inimese abita ning kokkuleppeliselt kulub selleks taimeliigil 250 aastat.
Millised on tuntumad kodumaised looduslikud sibullilled?
Looduslikke sibulilli on meie taimestikus väga vähe: laugud ja kuldtähed. Karulauk, murulauk või metslauk on õitseajal vägagi dekoratiivsed ja sobiksid kaunistama igat püsilillepeenart. Kuldtähtedest on meil kindlasti looduslik kollane kuldtäht, keda võib leida näiteks Soomaal või merelaidudel salumetsades. Kindlasti on ka kuldtähtede levikut inimene soodustanud, tuues varakevadise õitseja kasvama oma elamise lähedusse.
Kokkuvõttes tuleks Sookalduse nartsissipõllu looduslikuks nimetamisega veel 40 aastat oodata, isegi olukorras, kus põld on ametlikult juba 1964. aastal looduskaitse alla võetud.
Toomas Kukk / MTÜ Loodusajakiri