Märtsi Horisont otsib uusi antibiootikume, külastab Siberi eestlasi ja piidleb Päikesesüsteemi jäiseid maailmu

Kuupäev:

H2_esikaas

Märtsi-aprilli Horisondi kaaneloos „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ kirjutab Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tänapäeva meditsiini suurimast probleemist – ravimiresistentsete haigusetekitajate levikust, mis viib igal aastal hauda kümneid tuhandeid inimesi. Olukorra lahendamiseks tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.
Intervjuus usutleb Horisont seekord psühholoog Grete Arrot. Eesti kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olumusest ning keskkonnapsühholoogiast rääkis Arroga Ulvar Käärt.
Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses uue ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas on ilmataat otsustanud maailma ajalugu määranud lahingute kulgu. Päris uue, Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduva rubriigiga „Eesti teadus 100“ teeb aga otsa lahti teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Esimeses loos uurib ta, millal sündis eesti teadus.
Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjeldab rohkete piltidega loos „Eestlus Venemaa avarustel: külaskäigud Siberi eestlaste juurde“ Siberi-eestlaste külakogukondade tänast elu-olu.
Kosmoselugude sari jätkub astrofüüsik Peeter Tenjese artikliga „Lähemad ja kaugemad kohtumised Päikesesüsteemis“. Autor selgitab muu hulgas, miks ihkavad teadlased lähemalt uurida Jupiteri ja Saturni jäiseid kaaslasi.
„Teadlased kabinetis“, Tallinna tehnikaülikooli vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg teevad selgeks, miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus. „Igameheteadus” kutsub otsima Päikesesüsteemi uut üheksandat planeeti; „Huvitavas Venemaas“ on dekabrist Kahhovski pohmell; „Muuseumipärlis“ tutvustab Maanteemuuseum Eesti esimest teehöövlit; „Dokument kõneleb“ teekonnast Eesti riikluse tunnustamiseni; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all vesikirp.
Lisaks saab lugeda muusik Toomas Lunge mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ katkise tabloo ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...