LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse veebruarinumbris tutvustame metskitse, Pääsküla raba kehva seisu, maailma äikeselisimat paika, salapäraseid auke Ruhnul
Aasta looma tutvustav kaanelugu algab metskitse näopildisarjaga, mis kinnitab, et kuigi eemalt ühesugused, on iga loom isemoodi. Kitseloost saame teada, millised on aasta looma elukombed, mis ja kes teda kõige rohkem ohustavad, kui palju on Eestis metskitsi ning kas neid on vaja talvel sööta.
Tallinlaste armastatud puhkealast Pääsküla rabast kirjutab selle elustikku uurinud Urmas Jürivete. Ta tunneb suurt muret raba tuleviku pärast: see kipub muutuma tavaliseks männimetsaks, juba praegu on suurem osa rabast pigem mets kui märgala. Ühtlasi toob Jürivete välja viisid, kuidas oleks võimalik Pääsküla raba päästa.
Veel tutvume Tallinnas Mustamäel kasvava suure halli lepaga, kes võib omasuguste seas kandideerida Eesti jämedaima tiitlile. Käime ära kummalise tekkega aukude juures Ruhnu saarel, Väike-Vooremaal ehk Türi voorestikul Kesk-Eestis ja Hiiumaal Kõpu poolsaare kaenlas siugleva Vanajõe orus.
Hiljuti esitletud Eesti märgi ainetel tasub tutvuda mõne meie koguka ja sümboolse rändrahnuga: neid on jäädvustanud Arne Ader ja Urmas Tartes. Samas annavad nad nõu, kuidas kive pildistada ja milliseid detaile esile tuua. Rändkivide kohta uurime ka geoloog Igor Tuulingult, kes selgitab, kui ainulaadsed on Eesti rändrahnud maailma mõistes.
Linnustiku-uurijad on avaldanud hoiatava teadaande, et 32 aasta pikkuse vaatlusrea põhjal on Eestis metsaga seotud liikide arvukus vähenenud suisa 60 000 linnupaari võrra aastas. Uurime ornitoloog Veljo Volkelt, mida teha, et nende seisund meil paraneks. Usutluses linnumehe Olav Rennoga tuleb samuti esile mure linnustiku pärast: suuri muutusi on olnud just viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Veebruaris 85. sünnipäeva tähistav Renno räägib sellest, kuidas temast sai ornitoloog ja milline oli toonane ülikooliaeg, ühtlasi avaldab, miks ta loobus Matsalu kaitseala juhataja kohast. Mõistagi tuleb juttu Eesti esimesest haudelindude atlasest.
Eesti Loodusest leiab üha sagedamini teemasid laiast maailmast. Sellel on lihtne põhjus: paljud meie teadlased ja loodusuurijad tegutsevad usinalt ka piiri taga. Suurbritannia ilmateenistuses töötav Sven-Erik Enno heidab valgust maailma äikesekliimale. Tema kirjutisest saame teada, kus maailma piirkonnas sähvib pikne kõige tugevamalt ja miks. Rännumees Hendrik Relve jagab aga muljeid Kongost, kus ta on kohtunud maailma suurimate inimahvidega. Mati Kose jätkab reisikirja Mongooliast: tema vahendusel saame teada, kes on dukhad ja kuidas neil läheb. Ajakirjas tuleb juttu ka jälestava lõhnaga durianist, nahkhiirte valge nina sündroomist ning kopratekkeliste vesirajatistega seotud kohustustest ja õigustest.
Ajakirja paber- ja digiversiooni saab soetada meie e-poest!
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Sõbrakuu võimalus!
Telli veebruaris endale või sõbrale sisukas loodusajakiri soodsamalt kui muidu! Selleks tuleb Loodusajakirja e-poes tellimuse kinnitamise lehel sisestada sooduskood. Pakkumine kehtib ainult tavahinnaga ajakirjade aastatellimustele, mis on vormistatud hiljemalt 28. veebruaril 2017. Kui esitada tellimuse enne 20. veebruari, jõuab postkasti juba märtsikuu ajakiri!
Sõbrakuu hinnad:
Eesti Loodus 29 eurot (tavahind 36 eurot), kasuta sooduskoodi eesti loodus;
Horisont 20 eurot (tavahind 25 eurot), kasuta sooduskoodi horisont;
Eesti Mets 9 eurot (tavahind 12 eurot), kasuta sooduskoodi eesti mets.
Neljapäevases raadiosaates räägib metsandusloolane Toivo Meikar (foto: Loodusajakiri)
Loodusajakiri Kukus
Neljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab metsandusloolane Toivo Meikar Eesti linnametsi käsitlevat artiklisarja, mis on ilmunud ajakirja Eesti Mets kõigis eelmise aasta numbrites. Linnametsade all ei ole silmas peetud mitte niivõrd linnades paiknenud, kuivõrd linnadele kuulunud metsi.
Nädala pärast neljapäeval, 16. veebruaril, annab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ülevaate tänavusest esimesest numbrist, mille kaanelugu juhatab põnevasse arheoloogiamaailma. Saated on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakiri“ on eetris neljapäeviti kell 10, kordus sama päeva õhtul kell 21.30. Saateid saab ka järelkuulata Kuku raadio taskuhäälingus.
EESTI SÕNUMEID
Harilik karusammal: 2015. aasta samblafotovõistluse vabafotode kategooria võidupilt (foto: Andres Hendrikson)
Lisandunud on veel üks aasta tegija: harilik karusammal
Eelmise aasta lõpus valisid Eesti samblasõbrad esimest korda aasta sambla. Selleks osutus seitsme kandidaadi hulgas enim hääli saanud harilik karusammal ehk käolina (Polytrichum commune). Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki, neist on kõige tuntum ja laiemalt levinud just aasta samblaks valitud liik.
Harilik karusammal moodustab soostuvates ja rabastuvates metsades ulatuslikke kõrgeid murusid või mättaid. Taimed võivad kasvada kuni poole meetri kõrguseks ning lehed varrel hoiavad jäigalt eemale, mistõttu taimed meenutavad pudeliharja. Varasuvel püüavad pilku kuldkollaste karvaste tanudega eoskuprad, mis kõrguvad võsude tippudes.
Aasta sambla valimise siht on tutvustada Eesti sammalde mitmekesisust läbi ühe liigi. Ühtlasi on soov juhtida inimeste tähelepanu teiste loodusobjektide hulgas ka neile väikestele taimedele, kellel on metsade ja soode elus sageli määrav osa.
Annely Esko pidamas ettekannet projektist „Elu alvaritele“ (foto: keskkonnaamet)
Noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko
Eestimaa looduse fond valis mulluseks parimaks nooreks looduskaitsjaks Annely Esko, kes on silma paistnud panusega Eesti loopealsete taastamisse. Esimest korda anti välja ka kaks eriauhinda, mille said noor loodusteadlane Liina Remm ja kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Peaauhinnaga kaasnes 700-eurone ja mõlema eriauhinnaga 300-eurone stipendium.
Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordineerijana. Projekti „Elu alvaritele“ raames on nüüd käsil Euroopa kõige suurem poollooduslike koosluste taastamistöö. Ühtlasi on Annely Esko tublisti selgitanud üldsusele puisniitude taastamise tähtsust.
Eriauhinna pälvinud Liina Remm tõsteti esile sisuka teadustöö eest looduskaitsebioloogia teadurina: tema uurimisvaldkond hõlmab metsakuivenduse ja soode taastamise mõju elustikule. Samuti on Remm looduskaitsesse panustanud vabatahtliku talgujuhina ja mitme vabaühenduse liikmena. Vabakutseline ajakirjanik ja kodanikuaktivist Linda-Mari Väli jäi žüriile silma metsateemalise diskussiooni eestvedajana ja metsade kaitseks loodud kodanikuliikumise algatajana.
Noore looduskaitsja auhinda on antud välja alates 2005. aastast. Tänavu valis auhinnasaajad välja žürii, kuhu kuulusid Peep Männil, Riho Kinks, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnafondi toetasid ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi, Natourest, Rewild ja üks eraannetaja.
ELF
Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot kalendriaastas (foto: Katre Palo)
Metsatoetust saab taotleda ka Natura-väliste sihtkaitsevööndi metsade eest
Seni said erametsatoetust küsida vaid need maaomanikud, kelle valdused jäid Natura 2000 alale. Nüüdsest on see võimalus laienenud ka väljaspoole Natura alasid jäävatele kaitsealadele ja püsielupaigas rangelt kaitstavatele metsadele. Sellist muudatust on kaua oodatud, kuna tihti on Natura alade ja sihtkaitsevööndi metsade majandamispiirangud olnud sarnased või samad.
Erametsatoetuse muudatusega lisandub kuni 5000 hektarit toetusõiguslikku metsamaad, mis hõlmab 0,34% Natura 2000 alade kogupindalast. Toetust makstakse maaelu arengukava rahalistest vahenditest; taotlusi saab esitada erametsakeskusele 4.‒22. aprillini. Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot kalendriaastas.
Peale erametsatoetuse summa on riigieelarves suurenenud looduskaitsepiirangutega maade omandamiseks ette nähtud raha: tänavu on selleks kolm miljonit eurot ja alates 2018. aastast neli miljonit eurot.
Keskkonnaministeerium
Portaalis visitestonia.com saab valida majutuskoha näiteks popartist Kerli soovituste järgi
Majutusettevõtetes peatus rekordpalju turiste
Statistikaameti andmetel ületas mullu nii sise- kui ka välisturistide hulk ja nende ööbimiste arv senise rekordi. Majutusettevõtetes peatus 1,3 miljonit sise- ja 2 miljonit välisturisti, mis on 7% rohkem kui 2015. aastal. Peaaegu pool (46%) nendest välisturistidest saabus Soomest, kümnendik Venemaalt ja 7% Lätist. Võrreldes 2015. aastaga on Soome, Venemaa ja Läti turistide arv suurenenud vastavalt 5, 8 ja 11 protsenti. Samuti saabus rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest pärit turistide arv. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 73% tuli Eestisse puhkama, 21% oli tööreisil ning ülejäänud viibisid siin muul põhjusel. Eesti elanikest oli puhkusereisil 62% ja tööreisil 23%.
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul oli 2016. aasta Eesti turismisektoris läbi aegade parim aasta. Ületati isegi Euroopa turismi keskmine kasv. Kui Eesti turismi kasv oli 7%, siis maailma turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel suurenes mullu välisreiside arv Euroopasse 2% ning reiside arv Kesk- ja Ida-Euroopasse 4%.
Peagi saab Eestist Euroopa Liidu eesistujamaa, mis kindlasti avaldub meie turismisektoris. Ühtlasi tähendab see majutus- ja turismiettevõtetele suuremat katsumust ning võimalust oma teenuseid väliskülalistele pakkuda. Tarmo Mutso rõhutab, et see aeg on meie külalislahkuse proovikivi. Samuti innustab Mutso tulema välja uute julgete turunduslahendustega, sest senised sellelaadsed tegevused on olnud väga edukad: „Meie loodusmütoloogia kampaania testi lehele on tänaseks tehtud üle poole miljoni külastuse maailma 150 riigist. Eestist kui turismisihtkohast vaimustusid nii Financial Times kui ka Skandinaavia tippsaatejuht Tareq Taylor. Koostöös popartist Kerliga tehtud loovlahendused jõudsid 40 miljoni inimeseni“.
EAS/Uudistaja
Valitsuselt oodatakse säästlikumat metsapoliitikat, mis arvestaks ka turismisektoriga (foto: Katre Palo)
Turismiettevõtted tunnevad muret Eesti metsade pärast
Turismiettevõtted ja -ühendused pöördusid jaanuari lõpus riigikogu keskkonnakomisjoni ja keskkonnaministri poole murega Eesti metsade pärast. Nad heidavad valitsusele ette Eesti kehva metsapoliitikat ja metsade majandamise praktikat, sest see ei arvesta piisavalt turismisektori vajadustega. Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga Eesti puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26%, tegelikkuses aga tehakse rahvusparkides sageli raieid. Sellisel vastuolul on negatiivne mõju Eesti turismiettevõtetele ning kaudselt kogu Eesti majandusele ja mainele.
Turismisektor on üks Eesti majanduse nurgakive: SKP on samas suurusjärgus nagu metsatööstussektoril. Eestis käivate välisturistide arv suureneb järjepidevalt, mida kinnitavad ka statistikaameti äsja avaldatud andmed (loe eelmist uudist). Mets on seejuures väga oluline turismiväärtus ja turismimajanduslik ressurss. Paraku ei ole turismisektori esindajaid kaasatud metsade majandamist suunavate otsuste tegemisse.
Oma pöördumises on turismiettevõtted esitanud mitu ettepanekut, kuidas olukorda parandada: kaitsealade metsad tuleb hoida looduslikud ja teenida seeläbi pikaajalist majanduslikku tulu turismist; metsanduspoliitika kujundamisel on vaja arvestada turismisektori huvidega ja teha vastavad muudatused seadustes ning turismiga tegelev huvirühm tuleb kaasata Eesti metsanduspoliitikat kujundatavatesse institutsioonidesse.
Uudistaja
Mulluseks parimaks püsinäituseks valiti ERMi „Uurali kaja“ (foto: Kaido Haagen)
Suurima tunnustuse sai püsinäitus „Uurali kaja“
Sel korral laekus muuseumide aastaauhindade võistlusele 83 taotlust, mille hulgast valiti kümme laureaati. Eripreemia andis välja ka ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS). Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu tunnistas 2016. aasta parimaks püsinäituseks eesti rahva muuseumi „Uurali kaja“. Mulluse parima näituse auhinna sai aga Eesti tervishoiumuuseumi ekspositsioon „Loomulik surm“.
Näitus „Uurali kaja“ tutvustab eestlaste keelesugulasi ja toob seoseid nende rahvaste kultuuride ja mõtteilmade, keelte ja geenide vahel. Väljapaneku idee autor on Art Leete, juhtkuraator Svetlana Karm ning kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov ja Madis Arukask. Arhitektuurilahenduse on teinud Janken Wisespace, disaini aga disainibüroo Velvet, multimeedia lahenduse autorid on Keijo Kraus, Pärtel Vurma ja Reimo Unt. Fotopanoraamid on valmistanud Peeter Laurits, helikujunduse Taavi Tulev, valgusjõe Marko Erlach ning produtsent oli Mart Lankots.
Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Loomulik surm“ hõlmab surmaga seotud teemasid. Võidutöö kuraator on Ülle Kask, näituse on kujundanud Kristiina Kuus, graafilise kujunduse on teinud Britta Benno, meeskonda kuulusid ka Kärt Mikli ja Taavi Kuri.
Mulluse parima teadustrükise „Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses“ on koostanud Garel Püüa, Tõnu Sepp ja Ragnar Nurk Saaremaa muuseumist. EASi turismiarenduskeskuse eriauhind anti aga kõige külastajasõbralikumale muuseumile, milleks osutus Seto talumuuseum. Teiste kategooriate võitjatega saab tutvuda kultuuriministeeriumi veebilehel. Iga võitja pälvis Eesti kultuurkapitali 1300 euro suuruse auhinna, mille eest saab laureaat osaleda kas konverentsil „The Best in Heritage“ Horvaatias Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või minna õppereisile Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse. Ühtlasi said kõik võitjad Tiiu Kirsipuu loodud Muuseumiroti kuju.
Kultuuriministeerium
Riigipea koos auhinnatud noorteadlastega: noore teadlase peapreemia sai Tõnu Esko (paremal), noore teadlase eripreemia Heli Lukner ning IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin (foto: Arno Mikkor)
President tunnustas noori teadlasi
Esmaspäeval andis riigipea Kersti Kaljulaid noorteadlastele kätte vabariigi presidendi kultuurirahastu preemiad. Noore teadlase preemia sai vanemteadur Tõnu Esko ja eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest vanemteadur Heli Lukner, noore IT-teadlase eripreemia pälvis vanemteadur Maksim Jenihhin. Noore teadlase preemiaid rahastab Väino Kaldoja ning teist aastat välja antava noore IT-teadlase eripreemiat Skype Eesti.
Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadusdirektor. Pärast geenitehnoloogia doktoritöö kaitsmist 2012. aastal TÜ-s läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni lastehaiglas ning MIT ja Harvardi ülikooli Broad’i instituudis Bostonis. Suuresti tänu Tõnu Eskole toimib TÜ Eesti geenivaramu rahvusvaheline koostöövõrgustik. Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetikateadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka.
Eripreemia saanud Heli Lukner on Tartu ülikooli füüsikainstituudi füüsikalise optika vanemteadur ja õppejõud. Tema teadustöö kuulub nüüdisaegse optika valdkonda, hõlmates laineoptikat, valguse levikut optilistes kiududes, mittelineaarset optikat ning ülilühikeste impulsside ajalis-ruumilist vormimist ja mõõtmist. Ta on üks Teadusbussi algataja ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ning projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates 2015. aastast on Heli Lukner ettevõtlikele üliõpilastele mõeldud fotoonikaklubi eestvedaja, ühtlasi on ta juba kuuendat hooaega haridussaate „Rakett 69“ kohtunik ja teadusmeeskonna liige.
Noore IT-teadlase eripreemia pälvinud Maksim Jenihhin on Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides. Jenihhin on toonud Eestisse mitu teadusprojekti ja koordineerib suurt Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie teadusprojekti Rescue. Ta on asutanud ja juhib rahvusvahelist doktoriõppe suvekooli BELAS, mis toimub vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas.
Vabariigi Presidendi kantselei
Jaanuarikuu objekt oli suurim Eestist leitud trilobiit Estoniites laurssoni (allikas: TÜ loodusmuuseum)
TÜ loodusmuuseum näitab 3D-mudeleid haruldastest museaalidest
Tänavu 6. aprillil täitub 215 aastat Eesti vanima muuseumi, Tartu ülikooli loodusmuuseumi tegevuse algusest. Sel puhul tutvustatakse virtuaalnäitusena igas kalendrikuus ühe haruldase loodusteadusliku museaali 3D-kujutist. Seda saab uudistada loodusmuuseumi veebilehel, ühtlasi on juurde lisatud museaali ajalooline ülevaade.
Jaanuarikuu objekt oli geoloogiakogudest pärit Eesti suurim terviklik trilobiit. See on leitud Kohtla kaevandusest ja kingiti ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid ehk lülijalgsed elasid Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegses merekeskkonnas. Mereelustiku arenedes surid nad vanaaegkonna lõpuks välja.
TÜ loodusmuuseum
Registrisse hakatakse lisama inimeste viibimiskoht
Valitsus kiitis heaks uue rahvastikuregistri seaduse, mille järgi lisatakse inimese elukoha andmete osasse ka inimese viibimiskoht: ajutine elupaik, kus inimene viibib kauem kui kolm kuud. Viibimiskoht võib olla näiteks hooldekodu, aga ka kaitsevägi või kooli ühiselamu. Samuti puudutab see inimesi, kes õpivad välismaal või on välislähetuses. Viibimiskoha andmed esitavad inimese eest registrisse asutused.
Kui seadus jõustub, lüheneb ka elukoha andmete registrisse esitamise tähtaeg. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, edaspidi on see tähtaeg 14 päeva. Kui asutakse elama välisriiki, võib inimene teate esitada kuni üks kuu enne välismaale kolimist.
Tulevikus saab inimene ise registrisse märkida ka oma lisa-aadressi, mis on kasulik siis, kui tal on rohkem kui üks elukoht. Kui andmed elupaiga kohta on täpsed, on riigil võimalik inimestega paremini kontakti saada. Oma andmeid rahvastikuregistris saab igaüks uuendada, sisenedes riigiportaali eesti.ee või pöördudes kohalikku omavalitsusse. Uus rahvastikuregistri seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.
Siseministeerium
TASUB OSALEDA
Homses loengus on jutuks Balti ürgmere elukad (foto: Eesti loodusmuuseum/Youtube)
Öökulli akadeemias on fookuses ürgmeri
Öökulli akadeemia homses loengus uuritakse koos Olle Hintsiga, milline oli Balti ürgmeri, kes seal elasid ja kuidas me seda teame. Üritus algab kell 18 ja on seotud muuseumi uue näitusega „Müstiline ürgmeri“.
Järgmise nädala neljapäeval, 16. veebruaril kell 18 tuleb loengut pidama Ain Raal, kes kõneleb sellest, kas enda turgutamiseks haiguste ajal võiks valida ravimtaimed või tabletid. Öökulli akadeemias osalemiseks ei ole vaja varem registreeruda, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täispilet 5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Oliver Loode ja soome-ugri lipp (foto:Rauno Volmar)
Hõimuõhtul räägib soome-ugri rahvastest Oliver Loode
Mittetulundusühing Fenno-Ugria asutus kutsub täna kell 17 klubiõhtule Tallinna eesti keele instituudi saali (Roosikrantsi 6). Hõimuõhtul esineb Oliver Loode, kes esindas Eestit aastail 2014–2016 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil. Juttu tuleb sellest, kuidas soome-ugri rahvad on rahvusvahelisel areenil silma paistnud. Eelkõige keskendutakse saamidele, sest tänavu 6. veebruaril möödus 100 aastat esimesest saami kongressist Tromsøs. Kõik huvilised on hõimuõhtule oodatud, üritus on tasuta.
Fenno-Ugria
Russalka tamm võistleb Euroopa aasta puu tiitlile (foto: Heiki Hanso)
Aita valida Euroopa aasta puud!
Euroopa aasta puu veebilehele www.treeoftheyear.org on taas üles seatud kuusteist tähelepanuväärset puud kogu Euroopast, sh võistleb Russalka tamm Eestist. Igaühel on võimalus valida nende hulgast kaks kõige huvitavama looga puud ning anda oma hääl. Hääletada saab kuni 28. veebruarini. Viimasel nädalal, 22.‒28. veebruaril, on hääletamine salajane: sel ajal veebilehel häälte arvu ei näe. Tulemused avalikustatakse 21. märtsil Brüsselis auhinnatseremoonial.
2011. aastal alguse saanud Euroopa aasta puu võistluse mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele vanadele puudele kui olulisele loodus- ja kultuuririkkusele, mida me peaksime hindama ja kaitsma. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul tähtis ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimeste ning kogukonnaga. Mullu võitis selle tiitli Ungaris kasvav Bátaszéki tamm ja tunamullu Orissaare jalgpalliväljakul laiutav tammepuu.
Keskkonnaameti räätsamatk rabas (foto: Anne-Ly Feršel)
Matk Lagesoos
Rahvusvaheline märgalade päev oli 2. veebruaril. Selle raames on keskkonnaamet poolteise nädala jooksul korraldanud mitu teemakohast üritust. Veel on võimalus osa saada laupäeval, 11. veebruaril toimuvast räätsamatkast Lagesoos Valgamaal. Kogunetakse kell 10 Karjatnurme bussipeatuse juures. Retkel tutvutakse Lagesoo ja selle lähiümbrusega. Osavõtt on tasuta ning söögikott ja soe jook tuleb ise kaasa võtta. Registreerumiseks pöörduda keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialisti Margit Turbi poole: margit.turb@keskkonnaamet.ee või 5186 747.
Keskkonnaamet
TÜ loodusmuuseumi huvipäev „Armastus looduses“ on ajendatud tuvidest, pildil turteltuvi (Miguel González Novo / Wikipedia)
Huvipäev armastusest looduses
Peatse sõbrapäeva tõttu on TÜ loodusmuuseumi huvipäeva teema armastus ja peategelane aasta lind turteltuvi. Huvipäev „Armastus looduses“ toimub 11. veebruaril kell 11‒15.30 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46.
Uusi teadmisi ja arendavaid tegevusi leidub igas vanuses loodusesõpradele. Näiteks saab teada, kas tuvid on paaritruud ja armastavad igavesti, kuhu muneb turteltuvi oma munad ja mis on tuvipiim. Peale kudrutamise saab huvipäeval tundma õppida ka teisi talvelinde ja määrata munade haudestaadiumi. Geoloogiasaalis on võimalus küsida nõu ehtekivide kohta, ühtlasi õpetab gemmoloog mineraale ja kivimeid määrama ning selgitab kivide ilu tagamaid. Väiksemad loodusesõbrad saavad meisterdada sõbrale postkaardi või voltida paberist tuvisid. Huvipäeval võetakse loodusmuuseumis terraariumist välja ka elavnurga eksootilised väikeloomad. Näha saab näiteks kuningpüütonit, kilpkonna ja roheleeguani.
Üritusele pääseb muuseumipiletiga. Täpsema päevakava leiab loodusmuuseumi veebilehelt.
TÜ loodusmuuseum
Jutuõhtu „Tehas nimega maa“
Nädala pärast kolmapäeval, 15. veebruaril kell 18 kõneleb Marek Muiste Tartu loodusmajas (Lille 10) tervet planeeti haaravast tootmismudelist ja selle fenomeni mõjust meie igapäevaelule. Arutletakse selle üle, miks on kujunenud nii, et enamik sellest kaubast, mida me praegu võime leida poeletilt, on toodetud meist sadade või tuhandete kilomeetrite kaugusel. Marek Muiste on energiaekspert ja Eesti maaülikooli tehnikainstituudi projektijuht. Loodusõhtust saab osa võtta tasuta.
Tartu loodusmaja
Uudishimulike klubisse on oodatud kõik vanuserühmad (foto: eesti loodusmuuseum)
Uudishimulike klubis on kõne all aasta tegijad
Uue nädala reedel, 17. veebruaril kell 15 oodatakse huvilisi uudishimulike klubisse. Sel korral räägitakse aasta linnust, loomast, liblikast, puust, mullast, orhideest ja seenest. Klubi tegutseb Eesti loodusmuuseumis, oodatud on loodushuvilised inimesed, kes soovivad harivalt ja aktiivselt aega veeta. Vanusepiirangut ei ole, ka varasem loodusteaduste taust pole vajalik. Osavõtutasuks tuleb osta muuseumi pilet.
Eesti loodusmuuseum
Mullu võitis kauneima orhidee tiitli Jelena Harju kasvatatud taim Coelogyne cristata (foto: TÜ botaanikaaed)
Tulekul on orhideevõistlus ja -näitus
Märtsi alguses avatakse TÜ botaanikaaias orhideenäitus, mille raames selgitatakse välja ka kauneimad orhideed. Ilusaima orhidee võistlusest saavad osa võtta kõik huvilised, kes neid taimi kodus kasvatavad. Eelduseks on, et orhidee on tubase aedniku hoole all õide puhkenud. Taimed tuleb botaanikaaeda tuua ajavahemikul 27.02‒01.03 (kaasa arvatud).
Orhideede esikolmik selgitatakse välja rahvahääletusel: taimi hindavad näitusel käijad, kes saavad valida kolm lemmikut. Esikolmiku taimede omanikele paneb botaanikaaed välja väärilised auhinnad: orhideetaimed. Kõik võistlusel osalejad saavad aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse.
Registreerimine võistlusele ja teave Astrid Lepikult: astrid.lepik@ut.ee, 523 1376. Näitus on lahti 3.‒12. märtsil.
TÜ botaanikaaed
Üliõpilased saavad esitada ideid Negavati võistlusele
Neljandat korda peetavale võistlusele on oodatud sellised tooted, teenused, tehnoloogilised lahendused, meetodid või kampaaniad, mis aitavad kõrgkoolis või selle linnakus nutikalt säästa energiat ja ressursse. Parimad ideed tehakse kuni 10 000 euro eest ka teoks. Nutikate lahenduste esitamise tähtaeg on 3. märts.
KIKi juhatuse liikme Veiko Kaufmanni sõnul on tänavuse Negavati fookuses vee ja toiduga seotud teemad. Näiteks kohv, mida ülikoolides laialdaselt tarbitakse, annab ressursisäästuks palju mõtteid: kohvipuru, kohvipaks, kohvimasinad, kohvitopsid, -kaaned, segamispulgad, uudne kohvivalmistusviis või järjekorrad kohvikutes. Mõistagi on võistlusele oodatud ideed mis tahes valdkonnast.
Oma ideega võivad ühtse meeskonnana osaleda eri ülikoolides käivad õppurid, ühtlasi oodatakse osalema kutsekoolide noori. Laekunud ideede hulgast pääseb edasi kuni 12 parimat. Negavati võitjad selguvad 24. mai finaalüritusel; auhinnafond on 45 000 eurot. Teavet võistluse kohta leiab Negavati kodulehelt, küsimuste korral võib pöörduda ka projektijuhi Kadi Miti poole: kadi.mitt@kik.ee või 524 2602.
Eelmise hooaja Negavati projektid on nüüdseks oma ideede elluviimisega lõpusirgel. Näiteks on TTÜ Tartu kolledži klassiruumis nutikas ruumipõhine sensorite abil juhitav ventilatsioonisüsteem. Lahenduse mõtles välja projektimeeskond Smartvent, kes on pärast Negavatti edukalt osalenud ka Climate-KICi ja Prototroni võistlusel ning planeerivad oma leiutist pakkuda laiemale ringkonnale.
KIK
Teaduse populariseerimistoetuse eest on digiteeritud kõik Horisondi numbrid. Pildil on raamatuskanneri vahel päris esimene Horisont (foto: Arno Mikkor)
Aeg on küsida toetust teaduse populariseerimise projektile
Toetust teaduse populariseerimise eest saavad taotleda kõik Eestis teadust populariseerivad asutused, mittetulundusühingud, koolid, kohalikud omavalitsused ja isikud. Rahastatakse nii ühekorrategevusi kui ka korduvaid tegevusi, millest osa saajate ega ka elluviijate ring ei ole piiratud. Projekti tegevused võivad olla mõeldud nii üldsusele kui ka kitsamatele sihtrühmadele ning peaksid olema lõppenud hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Taotluse esitamise tähtaeg on 9. märts.
Projektitoetuse eelarve on kokku 155 000 eurot, ülem- ega alampiiri taotletavale summale seatud ei ole. Toetuse saanud projektid selguvad aprilli lõpus. Konkursi korraldab Eesti teadusagentuur ja rahastab haridus- ja teadusministeerium. Möödunud aastal toetati selle raames näiteks ajakirja Horisont digiteerimist, eesti keele instituudi keeletehnoloogilisi õppevideoid, Teaduslahingu võistlust ja First Lego League robootikaprogrammi lasteaedades. Rohkem infot ja taotlusvormid leiab Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise teemalehelt.
ETAG
MAAILMAST
Uus konnaliik Euphlyctis karaavali, kelle häälitsus on äravahetamiseni sarnane safiirlinnule (Foto: Priti/Naik/Seshadri)
See Indias levinud safiirlind (Halycon gularis) teeb täpselt samasugust häält nagu hiljuti avastatud konnaliik Euphlyctis karaavali (foto: Dibyendu Ash / Wikipedia)
Konn, keda peeti jäälinnuks
Selles, et kullesed muutuvad konnaks, pole midagi uut. Ent kui üks lind muutub äkitselt kahepaikseks, eriti veel varem tundmata liigiks, paneb see teadlased kukalt kratsima. Veider lugu leidis aset Indias Karnataka osariigis, avastus sündis tänu harrastusteadlasele. Nimelt tegi üks kohalik metsamees 2015. aastal oma rannakülas elurikkuse vaatlusi, keskendudes linnu-, mao- ja konnaliikidele. Ühel vaatluskäigul tegi ta kindlaks, et varem safiirlinnule omistatud hüüd tuleb hoopis tema jalge eest, ühe konna kõrist. Konna häälitsus õnnestus metsnikul salvestada oma mobiiltelefoniga. Hiljem mängis ta selle ette teadlastele, kelle hulgas leidus ka herpetolooge. Kõik nad arvasid, et salvestisel kõlab Indias tavalise safiirlinnu hääl (Halycon gularis, liik jäälindlaste sugukonnast).
Teadlaste hulgas olnud Singapuri ülikooli doktorandile Kadaba Shamanna Seshadrile pakkus külamehe väide põhjalikumat huvi ning ta asus asja uurima. Kõigest mõned tunnid öist detektiivitööd märjal rannaalal andsid tunnistust sellest, et metsnikul oli olnud õigus. Veelgi enam, linnuhäält tegeva konna puhul oli tegu senini teadusele tundmatu liigiga. Konnale pandi nimeks Euphlyctis karaavali, mis viitab India läänerannikule: kohalikus kannada keeles on selle nimi Karaaval.
Paraku ohustab hiljuti avastatud konnaliiki kohalik taristuarendus: kiirtee ehitus ja maa kasutuselevõtt põllumajandusotstarbel. Teadlaste sõnul on konna levik piiratud üksnes Karnataka osariigi kolme ringkonna rannatasandikega ja seetõttu peaks liik olema ametlikult rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase raamatu ohustatud liikide nimekirjas.
BirdLife/Loodusajakiri
Aafrika metsaelevant (Loxodonta cyclotis), keda varem peeti Aafrika elevandi alamliigiks, on Kongo nõo soiste metsade põliselanik (foto: Thomas Breuer / Wikipedia)
Kongo nõos on seotud hiigelkogus süsinikku
Teadlased on Aafrikast Kongo soostunud nõost leidnud maailma suurima troopilise turbaala (ingl peatland), mille pindala on umbes 16 korda suurem, kui varem arvati. See hõlmab umbes kolme Eesti suuruse maa-ala, ulatudes 145 500 km2.
Kõnealused Cuvette Centrale’i turbaalad leiti viis aastat tagasi, misjärel uuriti neid mitu aastat satelliidipiltide ja turbaproovide abil. Uurimistulemuste põhjal järeldati, et selle piirkonna pinnases on seotud umbes 30% kogu maailma troopiliste turbaalade süsinikust. Teadustulemuste järgi on süsinik Kongo nõo nendes osades kogunenud 11 000 aasta jooksul. Sealses turbakihis on akumuleerunud 30 miljardit tonni süsinikku, seega on tegu kogu maakera kõige süsinikurikkama ökosüsteemiga. Teadlaste hinnangul on süsinikurikka turbapinnase maht nii suur, et see on võrdväärne kogu maailma kolme aasta fossiilkütuste heitega.
Cuvette Centrale’i turbaalades peidus olev tohutu kogus süsinikku tähendab ühtlasi seda, et praegust seisundit tuleb erilise hoolega hoida. Õnneks on piirkond veel võrdlemisi puutumata, aga paraku pole see kaitse all. Ala ohustab kuivendamine, sest üha rohkem hõivatakse uusi maid istanduste, eriti palmiõli tootmiseks rajatavate maade tarvis. Nii on juhtunud näiteks Indoneesias. Nagu kogu maailma märgalad, säilivad ka Kongo nõo troopilised turbaalad üksnes siis, kui neid ei kuivendata ja sinna lisandub pidevalt niiskust. Seetõttu ohustab neid ökosüsteeme peale kuivenduse ka kliima soojenemine: kui aurumine suureneb või sademete hulk väheneb, hakkavad turbaalad kuivama, turvas saab hoogsalt laguneda ning hiiglaslik kogus süsinikku lendub atmosfääri.
Selle avastuse ja uuringute valguses on Kongo demokraatlik vabariik ja Kongo vabariik troopiliste turbaalade süsinikuvarude poolest maailmas vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Esimesel kohal on Indoneesia, kuid sealsete turbapinnasega koosluste pindala on viimaste aastakümnete jooksul vähenenud ligi 95 000 km2 võrra, põhjuseks metsatulekahjud ja kuivendamine. Seega on Kongo nõo turbaalade kaitse äärmiselt tähtis. Ühtlasi on need liigniisked metsad mitme haruldase loomaliigi, näiteks rannikugorillade ja Aafrika metsaelevantide (Loxodonta cyclotis) elupaik.
Nature/Loodusajakiri
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com