LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Aasta esimene Eesti Loodus: mehed ja ruumiline taju, pildistamine öösel, Teravmägede liustikud
Eesti Loodus on tänavu poogna jagu paksem: ajakirja kaante vahele mahuvad nüüdsest ka matka- ja reisilood, rohkem sõnumeid ja kauneid loodusfotosid. Mõistagi avaldame nagu varemgi meie loodusteadlaste ja -huviliste põhjalikke sisukaid kirjutisi.
Jaanuari avaloos uurivad Eesti Looduse toimetaja bioloog Juhan Javoiš ning Lauri Palumets, kas on evolutsioonilist põhjendust meeste ja naiste tajude erinevustele. Uuringute järgi on naised verbaalse võimekuse poolest meestest üle vähemalt niisama veenvalt kui mehed naistest ruumilistes ülesannetes.
Jaanuarinumbris jätkame meteoroloogiaobservatooriumi mulluse 150 aasta juubeliga. Sel korral tutvustame jõgede jäänähtusi ning nende vaatlusrida. Ilmneb, et 80 aasta jooksul on jäänähtuste päevade arv vähenenud koguni 40 päeva võrra. Jõgedest tuleb juttu ka Taavi Pae kirjutises „Kus on Piusa jõe algus?ˮ. Möödunud kuival sügisel võis esimest veevoolu täheldada alles Mäe-Suhka veskikoha alt.
Mitme lehekülje jagu on kirjutisi matka- ja huvikohtadest: Peedu Kerikmäest, Vapramäest ja Tori põrgust. „Maailma looduse“ rubriigis tutvustame Teravmägede liustikke. Kaanefoto juhatab aga ööpildistamise juurde, mille kohta jagab tähelepanekuid Martin Mark.
Intervjuus entomoloog Olavi Kurinaga saab teada, kuidas saada putukate süstemaatikuks. Ajaloohuviline Valdo Praust selgitab, kustkaudu kulgesid vanad teed. Pöörame tähelepanu ka jaanuari keskel 50. juubeliaastat tähistavale talvitavate veelindude loendusaktsioonile. See on praegu maailmas kõige suurem ja ulatuslikum seireprogramm. Artiklis, mis käsitleb geneetilisi uuringuid haruldaste taimeliikide kaitsel, toome esile põhjused, miks peaks hoidma pealtnäha väikseid ja seetõttu ebaolulisena tunduvaid taimepopulatsioone.
Eesti Loodust saab lugeda ka e-ajakirjana.
LOODUSAJAKIRJA TEATED
Üleskutse Eesti Looduse Facebooki lehel
Soodsamad hinnad kuni 15. jaanuarini!
Loodusajakirjade tellimisel kehtivad soodushinnad kuni 15. jaanuarini. Alates 16. jaanuarist on juba uued ja kõrgemad hinnad. Vaata hinnaerinevusi siit.
Ühtlasi kutsume teid osaleme meie Facebooki-mängus. Jagades Loodusajakirja kuulutust, võid võita loosiauhinna kahele: suvise taimeretke Puhtul-Laelatul! Uuri lähemalt Eesti Looduse Facebooki lehelt.
Vormista tellimus juba täna ning toeta Eesti oma teadus- ja loodusajakirjade ilmumist!
Ain Kallis koduse töölaua taga (foto: Toomas Jüriado)
Kukus tuleb juttu Metobsi 150. sünnipäevast ja linnalehmadest
Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ esitleb järgmistel nädalatel Eesti Looduse mullust viimast numbrit. Sel nädalal pajatab klimatoloog Ain Kallis lugusid Eesti ilmavaatluste ajaloost. Koos kolleeg Miina Krabbiga on Kallis TÜ meteoroloogiaobservatooriumi asutamise 150. aastapäeva puhul kirjutanud artikli „Ilmavaatlusvõrgu areng Eestis“. Järgmisel neljapäeval tutvustab keskkonnaameti projektijuht Bert Holm 2012. aastal alanud Pärnu linnalehmade projekti. Sellest väga edukaks kujunenud ettevõtmisest on tema sulest Eesti Looduses ilmunud kirjutis „Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd“.
EESTI SÕNUMID
Allikas: ilmateenistus.ee
2015. aasta on olnud Eesti kõige soojem
Riigi ilmateenistuse veebilehe kaudu saab tutvuda mulluste ilmaoludega. Saame kinnitust, et 2015. aasta on meie pikaajalises vaatlusreas (alates 1961. a) olnud kõige soojem. Mullu ulatus keskmine õhutemperatuur 7,6 °C, mis on 1,6 kraadi võrra normist soojem.
Soojuse poolest jäi silma märtsikuu: keskmine õhutemperatuur oli 2,5 °C, mis jääb vaatlusreas teisele-kolmandale kohale. Samuti oli tähelepanuväärselt soe detsember: keskmine temperatuur küündis 3,3 kraadini. Viiekümne nelja aasta pikkuses reas jääb see näit teisele kohale, olles kraadi jagu madalam väga soojast 2006. aasta detsembrist. Toona oli kuu keskmine temperatuur 4,3 °C.
Sademete poolest oli möödunud aasta pigem kuiv: keskmiselt sajab meil aastas 672 mm, ent mullu vaid 563 mm. Vaata lisaks graafilist esitust ilmateenistuse kodulehel.
Sindi pais (foto: keskkonnaministeerium)
EKO kiidab Sindi paisu ostu ja laidab kliimapoliitikat
Keskkonnakaitse organisatsioone ühendav Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) pidas 2015. aasta olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu ostu riigile. Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitel anti aga riigikogule ja vabariigi valitsusele Eesti kliimapoliitika lühinägelikkuse eest.
EKO koordineerija Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade juurdepääsu enamikule Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. Seetõttu on tehtud suur samm: Sindi paisu omanikuks sai riik ja plaanis on pais avada.
Keskkonnakirve on pälvinud riigikogu ja vabariigi valitsus oma kehva tegevusega Eesti kliimapoliitika vallas. EKO on nördinud, et 2015. aastal kaotati põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning lühinägelik põlevkivi arengukava. Ka nii mõnigi ministrite väljaütlemine näitab, et Eesti poliitikud ei teadvusta kliimaprobleemi tõsidust ega selle märkimisväärset mõju Eestile.
EKO
Jahieeskiri tegi šaakalist jahiuluki ja tõhustas sigade Aafrika katku tõrjet
Eelmise aasta novembris võttis riigikogu vastu jahiseaduse muudatuse, millega lubatakse sigade Aafrika katku tõrjes kasutada tehisvalgusallikat, küttida seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist ning teatud juhtudel kasutada püünisaedu. Nende kasutamise reeglid täpsustatakse jahieeskirjaga.
Keskkonnaagentuuri, keskkonnaameti ja Eesti jahimeeste seltsi ettepanekul lisati väikeulukite nimekirja šaakal. Esimest korda määrati šaakal Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Algul arvati, et tegu on võõrliigiga, kuid nüüdseks on tehtud kindlaks, et šaakal on meile levinud looduslikul teel. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja üsna varjatud eluviisi, võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele. Samuti võib ta ohustada näiteks poollooduslikes kooslustes pesitsevaid linnuliike.
Šaakal on bioloogiliselt ja käitumise poolest väga lähedane hundile, seetõttu on otstarbekas lubada kasutada hundijahi meetodeid ja vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali kohta ei ole esialgu arvulist jahilimiiti.
Uuendatud jahieeskiri lubab Hiiu- ja Saaremaal pidada hundijahti senisest kahe kuu võrra kauem: küttida saab 1. oktoobrist kuni 31. märtsini. Seejuures võib kasutada kõiki varem lubatud küttimisviise, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust kuni 31. märtsini. Muudatuste seletuskirja saab lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Keskkonnaministeerium
Head merekultuuriaastat!
Möödunud aasta viimastel päevadel anti kultuuriministeeriumi ellu kutsutud teema-aasta teatepulk muusika-aastalt üle merekultuuriaastale. Merekultuuriaasta tunnuslause on „Näoga mere poole“, millega soovitakse pöörata tähelepanu merega seotud kommetele ning mere ääres ja merega koos elamise kunstile. Ühtlasi on teema-aasta siht väärtustada Eesti mereajalugu.
Merekultuuriaasta programmi eestvedaja on Eesti meremuuseum. Programmi kontseptsioon tugineb neljale teemalainele. Jaanuaris ja veebruaris tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Kevadel märtsist maini on fookuses mereohutus ja -haridus. Juunist augustini soovitatakse kõigil aktiivselt puhata ning veeta vaba aega mere ääres ja merel. Septembrist kuni novembrini on päevakorral tuumakad arutelud Eesti kui mereriigi tuleviku üle.
Teema-aasta programmi ja muu teabe leiate selle internetilehelt.
Eesti meremuuseum
Eesti põhikaardi Aa kaardileht aastast 2002 (allikas: maa-ameti geoportaal)
Valminud on Eesti põhikaardi uued kaardilehed
Maa-ametil on valminud Eesti põhikaardi 1 : 20 000 trükikaardi 15 uut kaardilehte, mille aluseks on kõige uuemad Eesti topograafia andmekogu andmed, aerolaserskaneerimise andmed ja ortofotod.
Esmatrükina tehti üheksa Harju-, Järva- ja Raplamaa piiril paiknevate alade kaarti ning üks Jõgevamaa piirkonna kaardileht. Kordustrükk on antud välja viie Eesti põhjaranniku kaardilehe kohta, sest need olid maa-ameti arhiivis otsa saanud.
Uued kaardilehed on järgmiste piirkondade kohta: Pikknurme, Kuimetsa, Virla, Võõbu, Roosna-Alliku, Habaja, Ardu, Kõrvenurga, Järva-Madise, Aravete, Aa, Karepa, Letipea, Mohni ja Natturi. Vaata ka skeemi maa-ameti veebilehel.
Kaardilehed on suurusega 65 x 65 cm, hõlmates sadat ruutkilomeetrit. Soovijad saavad nii värskeid kui ka varem valminud kaarte soetada maa-ameti kartograafiaarhiivist (Tallinn, Mustamäe tee 51).
Maa-amet
Ennetavalt on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu võõrliikide nimistus on ka pesukaru (foto: Wikipedia/Carsten Wolkwein)
Euroopa Liidus hakkab kehtima ohtlike võõrliikide nimistu
Läinud detsembri lõpus lepiti Euroopa Liidus esimest korda kokku looduskaitse mõttes ühtses ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirjas. Sellesse kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Nimekiri jõustub 20 päeva pärast Euroopa Liidu teatajas avaldamist, eeldatavasti jaanuaris või veebruari alguses.
Sellise nimistu koostamise tingis asjaolu, et võõrliikide levik ületab riigipiire, mistõttu on ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid selles ei osale. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul kantakse ühtsesse nimekirja liigid, kel on oluline negatiivne mõju loodusele ning kelle puhul on põhjendatud ühine võitlus nende vastu.
Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid aja jooksul see täieneb: sinna plaanitakse peagi lisada uusi liike. Nimestikku on võimalik kanda ka sellised liike, keda Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid kelle ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.
Nimekirja kantud liikidest leidub Eesti looduses kaheksa liiki, kuid peale nende on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. Eestile on kindlasti tähtis, et nimekirja on kantud pärsia karuputk ja Sosnovski karuputk, sest nende tõrjega on meil aastaid vaeva nähtud. Samuti on Euroopa nimekirjas signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav: nendele kehtib juba praegugi Eestis impordi- ja kasvatamiskeeld. Ennetavalt on Eesti jaoks oluline, et Euroopa nimistus on ka pesukaru.
Võõrliikide nimistusse kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui nad ei paljune ega pääse loodusesse. Samuti võivad poed praegu varuks olevaid lemmikloomi aasta jooksul inimestele müüa. Loomade kasvatus kaubanduslikel eesmärkidel (loomad, kes pole lemmikloomad) on aga keelatud ning nad tuleb humaanselt hukata.
Müüa ega kasvatada ei tohi ka nimistus olevaid taimi. Juba looduses või aias leiduvad taimed tuleb hävitada või asuda nende levikut piirama. Ka seni keelas looduskaitseseadus võõrliike loodusesse lasta, kuid ühtsesse Euroopa nimekirja kantud liikide puhul karistatakse ka tegevusetuse eest, st juhul, kui lastakse taimel kasvada ega tehta midagi selle takistamiseks.
Võõrliikide nimistu leiab keskkonnaministeeriumi veebilehelt.
Keskkonnaministeerium
Rasvatihase portaalis avaldatakse teemakohaseid teadusuudiseid
Aasta lind rasvatihane on enim uuritud linnuliike maailmas. Ka Eestis on rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist uuritud juba pool sajandit. Teadlastele on rasvatihane väga hea uurimisobjekt: neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus linde on hea jälgida. Kogu aasta jooksul tutvustab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi aasta linnu veebilehel rasvatihase eri eluaspekte käsitlevaid teadusuuringuid. Eelkõige kajastatakse laiemale lugejaskonnale huvipakkuvaid Eesti teadlaste uuringuid ja töid, kuid kindlasti tuleb lugusid ka mujal tehtu kohta. Esimene uudis käsitleb seda, kui palju tuleks rasvaantsul süüa: kas kõht punni või mitte. Rasvatihase teadusuudiste kataloogi leiab ornitoloogiaühingu võrgupaigast.
EOÜ
Eesti kaart aastast 1920 (allikas: rahvusarhiiv)
Eesti esimene rahvusatlas võtab kokku riigi 100-aastase arengu
Tartu ülikooli geograafiaosakonna eestvõttel luuakse Eesti vabariigi 100. aastapäevaks Eesti rahvusatlas. Esimene omalaadne atlas on ühelt poolt riigi esindusteos ning teiselt poolt teatmeteos, kus Eesti 100-aastane areng on esitatud nii vanadel kui ka uutel kaartidel.
Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud atlas on mõeldud eelkõige Eesti kartograafia ajaloost ning ajakohasest värskeima andmestikuga seisust huvitatud inimesele. Üks rahvusatlase algatajaid, TÜ inimgeograafia teadur Taavi Pae täpsustas, et atlasesse tuleb suurel hulgal nii ajaloolisi kui ka hetkeseisu kajastavaid kaarte. See annab võimaluse näha Eesti kartograafia arengut ja ka Eesti eluolu muutusi. Kaarte saab kasutada kodu-uurimises, õppe- ja teadustöös.
Kava järgi peaks rahvusatlas ilmuma 2019. aasta lõpul, kui eestikeelsel Tartu ülikoolil ja geograafiaosakonnal täitub 100 aastat. Varem ei ole Eesti rahvusatlast välja antud. Lisateavet saab küsida telefonil 5561 3338 või e-posti teel taavi.pae@ut.ee.
TÜ
Veebis saab lugeda ajakirja Samblasõbrad
Samblauurijatele ja -huvilistele mõeldud ajakiri Samblasõbrad ilmub üks kord aastas. Möödunud aasta number avaldati detsembris ja see on kättesaadav veebilehel http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/Samblasober18.pdf.
Ajakirja esilugu tutvustab samblaturismi, mis on levinud ennekõike Tšiilis ja Jaapanis. Ehk oleks meiegi loodustaludes õpetlik ja tulus sellega tegeleda. Kindlasti on oluline teada, et alates 2016. aastast ei kehti enam seni Eestis kasutusel olnud sammaltaimede süsteem. Nüüdsest on aluseks ajakirjas Folia Cryptogamica Estonica avaldatud Eesti sammalde nimestik, kus on esitatud nii ajakohastatud süsteem kui ka liiginimetused.
Maailmas on kõlapinda leidnud avastus, kuidas samblad lendavad linnutiivul: teadlased on kogunud lindude sulgedest ohtralt samblaleviseid. Sellise reisimisviisiga võib põhjendada mitme liigi ulatuslikku või bipolaarset levikut või siis ootamatut ilmumist kohalikku brüofloorasse. Mullu täienes ka Eesti brüofloora kahe uue liigiga, millest üht käsitletaksegi ajakirjas. Muu hulgas leiab väljaandest 2015. aasta samblasõprade fotovõistluse parimad pildid.
Samblasõbrad
Foto: Suure Munamäe vaatetorn
Suure Munamäe vaatetorn on üha populaarsem
317,4 meetri kõrgune Suur Munamägi kui Eesti kõrgeim mägi ja sellel olev vaatetorn on menukas turismikoht. Mullu käis tornis 37 364 huvilist, mis on 9% rohkem kui 2014. aastal. Renoveeritud vaatetorni rekord on pärit aastast 2007, kui seal käis 55 000 inimest. Kolmel viimasel aastal on külastajate arv igal aastal suurenenud.
Haanja valla 25 aasta juubeli tõttu pääseb Suure Munamäe vaatetorn kuni 17. jaanuarini iga päev 12‒15. Alates 18. jaanuarist on torn lahti laupäeval ja pühapäeval 12‒15.
Haanja vallavalitsus / Uudistaja
TASUB OSALEDA
Mäger (foto: Wikipedia/ James Lundsey)
Mägraõhtu loodusmuuseumis
Neljapäeval, 14. jaanuaril kell 18 on loodusmuuseumi Öökulli akadeemias tähelepanu all aasta loom mäger. Võimalus on uudistada ka möödunud aasta looma metssea näitust „Metsanotsu – tõeline siga“. Mägra aasta tegemistest ja mägrast kõneleb zooloog Tiit Hunt. Sõna võtavad ka Tõnis Korts ja Kaarel Roht Eesti jahimeeste seltsist.
Nädala pärast, 21. jaanuaril samal kellaajal on akadeemiasse oodatud reisihuvilised, et koos Hendrik Relvega süüvida Aafrika savannidesse. Loodusõhtutele pääseb muuseumipiletiga: alates 1. jaanuarist maksab see 5 eurot, sooduspilet õpilastele ja pensionäridele aga 3 eurot. Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29a.
Eesti loodusmuuseum
Foto: Leho Luigujõe
Algab viiekümnes kesktalvine veelinnuloendus
Jaanuaris on rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus; tänavune loendus on juba viiekümnes. Kes soovib sellest osa võtta, peab endale sobival jäävabal rannikulõigul või siseveekogul määrama ja kokku lugema kõik veelinnud. Loendus püütakse kõigis riikides korraldada jaanuari kesksel nädalavahetusel, sel aastal 16.‒17. jaanuaril, kuid arvestatakse kõiki jaanuaris tehtud vaatlusi. Vaatlusandmed tuleb sisestada e-Elurikkuse andmebaasi või saata Eesti ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu.
Loendusega kogutakse teavet veelindude talvitusalade kohta ning jälgitakse liikide arvukuse muutusi ja seisundit. Väikesest riikide algatusrühmast on praeguseks välja kasvanud maailma suurim ja ulatuslikem lindude seireprogramm, kus igal aastal osaleb üle saja riigi. Selle seirega kogutud andmete alusel on maailmas kaitse alla võetud ligi viis miljonit ruutkilomeetrit märgalasid, loodud tuhandeid rahvusvahelise tähtsusega linnualasid, selgitatud välja paljude vee- ja rannikulindude asurkondade seisund ja astutud samme nende liikide kaitseks.
Eestis korraldati esimene kesktalvine veelinnuloendus 1957. aastal. See on üks Eesti populaarseim lindude seire projekt, kus mõnel aastal on osalenud peaaegu kakssada loendajat. Loendust koordineerib Leho Luigujõe: leho.luigujoe@gmail.com, telefon 507 9713.
EOÜ
TÜ loodusmuuseum avab püsinäituse
Tuletame meelde, et sel laupäeval, 16. jaanuaril, avab Tartu ülikooli loodusmuuseum uue püsinäituse „Maa. Elu. Lugu“. See juhatab Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänapäeva. Omavahel on põimitud geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia. Kahel esimesel päeval, 16. ja 17. jaanuaril, on uksed lahti 10‒22. TÜ loodusmuuseum asub Tartus Vanemuise 46.
TÜ loodusmuuseum
Pähklite näitus TÜ botaanikaaias
Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis Lai 38 saab kuni 31. jaanuarini vaadata näitust viljadest, mida rahvas tunneb pähklitena. Näiteks saab teada, millised on päris pähklid ja millised pähkliteks peetavatest viljadest on hoopis luuviljad või käbide seemned. Näitus on lahti iga päev 10‒17.
TÜ botaanikaaed
Tulekul on märgalade päeva konverents
Eestimaa looduse fond, riigimetsa majandamise keskus, Eesti märgalade ühing ja Läti ülikool korraldavad 2. veebruaril märgalade päeva raames konverentsi „Eesti märgalad 2016 ‒ soode kasutusest taastamiseniˮ. Üritus toimub Tartu loodusmajas Lille 10.
Konverentsi siht on anda huvilistele ülevaade praegu Eesti märgaladel toimuvast, nendega seotud projektidest, uurimustest ja plaanidest. Osaleda saab kuni sada inimest, seetõttu tasub aegsasti registreeruda. Kõikide osalejate vahel loositakse välja kaks piletit Endla teatri lavastusele „45 339 km2 rabaˮ. Täpsema info, päevakava ja registreerimisvõimaluse leiate Eesti looduse fondi veebilehelt.
ELF
MAAILMAST
Gigantopithecus’e hinnanguline suurus võrdluses inimesega (allikas: Hervé Bocherens / Tübingeni ülikool / AlphaGalileo)
Gustav Heinrich Ralph von Koenigswaldi leitud Gigantopithecus’e purihammas (foto: Wolfgang Fuhrmannek / Senckenbergi uurimisinstituut / AlphaGalileo)
King Kong ei suutnud muutuva maailmaga kohaneda
Saksamaal Tübingenis ja Frankfurdis tegutsev rahvusvaheline teadlasrühm on uurinud, miks surid umbes 100 000 aastat tagasi välja hiigelahvid Gigantopithecus’ed. Tulemused on avaldatud ajakirjas Quaternary International.
Orangutani välja surnud eellasest on üsna vähe teada, põhiliselt vaid seda, et ta oli väga suur. Hinnanguliselt olid need loomad 1,8 kuni 3 meetrit pikad ning kaalusid 200–500 kg. Ka hiigelahvi toidueelistuste kohta polnud siiani kuigi head ülevaadet. Osa teadlasi pidas teda taimtoiduliseks, kusjuures osa selle teooria toetajaid oletas, et söödi ainult bambust, teised arvasid, et need ahvid olid karnivoorid. Paraku on nende säilmeid leitud väga vähe, ainult hambaid ja alumise lõualuu osi.
Siiski õnnestub nüüdismeetoditega teha järeldusi ka selle vähese põhjal, mis miljonite aastate tagusest ajast on säilinud. Antud juhul uuriti hambaemaili süsinikuisotoope. Hambad on pärit Hiinast ja Taist, nende seas on ka esimesed säilmed, mille põhjal Gigantopithecus’e kunagine olemasolu üldse avastati. Need leidis 1935. aastal Hiina meditsiinis tarvitatud fossiilide kogust Gustav Heinrich Ralph von Koenigswald. Tulemused lubavad arvata, et hiigelahvid olid eranditult taimtoidulised, ent nad ei olnud spetsialiseerunud bambusele. Nende elupaik piirdus vaid metsadega, ehkki nad olid ilmselt liiga rasked, et puude otsa ronida. See kehtib nii Hiina kui ka Tai kohta, kuigi seal leidus peale metsade ka savanne. Arvatakse, et just see suure looma hukutaski. Neil oli vaja hiigelkogus toitu, kuid pleistotseenis hakkasid metsad üha rohkem asenduma rohumaadega, mistõttu polnud enam toitu piisavalt saada.
Senckenbergi instituut ja loodusmuuseum / AlphaGalileo / Uudistaja
Pärast põlenguid uuenev mets Siberis: sinna, kus varem kasvasid okaspuud, on nüüd tunginud lehtpuud (foto: Susanne Tautenhahn / FSU)
Taiga muudab kliimat
Pärast Pariisi kliimakonverentsi pööratakse eriti suurt tähelepanu kliimamuutusi käsitlevatele uuringutele. Sealhulgas on uurimistöid, mille järgi võib ka Pariisi otsustega lubatavatesse piiridesse jääv soojenemine maailma suuresti muuta ja tuua kaasa ekstreemseid ilmastikunähtusi.
Ajakirjas Global Change Biology ilmunud artikkel võtab kokku Saksamaa Jena Friedrich Schilleri ülikooli botaaniku Susanne Tautenhahni juhitud uurimistöö, milles osalesid peale sakslaste Venemaa ja USA teadlased. Uuring keskendus ilmastikumuutustele – üha sagenevatele tormidele, laussadudele ja äikeseilmadele – põhjapoolkera jahedamatel aladel, nagu Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa ja Jaapani boreaalsetes metsades. Tautenhahn järeldab, et senine mõõdukas temperatuuritõus on põhjustanud nende alade okasmetsades sündmuste ahela. Selle käigus muutub metsade olemus ja suureneb nende mõju globaalkliimale.
Nii on leitud, et Siberi „pime taiga“, kus domineerivad kuused, nulud ja männid, hakkab ajapikku asenduma lehtmetsaga. Üksiti muutuvad kliimat tunduvalt mõjutavad tegurid, nagu albeedo (peegelduva kiirguse intensiivsus võrreldes pealelangeva kiirgusega), süsiniku neeldumine ja aurumisega kaasnev jahenemine.
Muutuste peapõhjustaja on metsapõlengud. Uus taimkate saab laiema kasvuvõimaluse vaid siis, kui varasem rikutakse. Soojenevas kliimas sagenevad tugevad äikesetormid, millest võivad alguse saada ka põlengud. Nõnda kaotavad loodulikud taastumisprotsessid tasakaalu.
Tautenhahn käis kolleegidega mitmel pikaajalisel ekspeditsioonil Siberi taiga põlengualadel, kus loendati idandeid ning vanu püsti jäänud puid, mis tagavad oma seemnetega uute puude tärkamise. Kasutades ühtlasi satelliidifotosid, sai koostada metsade taaastumise detailse mudeli.
Okaspuude taaslevik on hoopis piiratum: seemneid kannab valdavalt edasi tuul ja nii jõuavad nad ainult emapuu lähiümbrusse. Eriti kehtib see okaspuude kohta, mille seemned on suured ja suhteliselt rasked. Seevastu lehtpuude seemned on väikesed ja kerged ning võivad levida märksa kaugemale.
Nüüd vaieldakse selle üle, mida võib kaasa tuua oksametsade asendumine lehtmetsaga. Ameerika boreaalsete metsade kohta arvatakse, et sellega pidurdub maapinna soojenemine ja kahaneb tuleoht. Susanne Tautenhahn kinnitab, et küllap suudavad Siberiski suurem albeedo ja aurumisjahenemine ilma jahutada. Aga samas võib maapinna lähedusse rohkem niiskust talletavate okaspuude kadumine suurendada tuleohtu. See tekitab omamoodi nõiaringi, mis põhjustab suuri ökoloogilisi muutusi.
Jena ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/