On ühtviisi kehvasti, kui suvi on liiga jahe või ülemäära kuum. Peagi ilmuvas augustinumbris keskendume kuumadele suveilmadele. Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm veenavad lugejat end suviste kuumalainetega harjutama, sest kliima muutudes saavad need üha tavalisemaks. Vaadates aegridu, ilmneb, et vähemalt 27 °C leitsakupäevi on Eestis tõepoolest aina sagedamini ettte tulnud. Autorid tutvustavad ka soojussaare efekti. Nimelt neelavad linnades asfalt, betoon ja pigitatud majakatused päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur tublisti kõrgem. Nõnda saab kuumalainete ajal esile tuua n-ö tulipunktid, kuhu riskirühma kuuluvatel, aga ka teistel linnakodanikel pigem ei tasu minna.
Loomaökoloog Anne Kirk arutleb imetajate valikute üle: kas elada kiirelt ja surra noorelt või vastupidi, anda järglasi aegamööda, ent kõrge vanuseni. Sigimise hinda käsitlevas loos saab teada, millele energia esmajoones kulub, mis piirab viljakust ja mida nõuab järglaste üleskasvatamine.
Ilma ja sigimise kõrval on augustinumbris põhjalikuma vaatluse all mullad, täpsemalt tänavune aasta muld ehk paepealsed mullad ‒ põhjamaiselt karmide mullaolude sümbol. Eestis teatakse kokku seitset paepealse mulla liiki ning neid leidub seal, kus paas asub üsna maapinna lähedal: peamiselt Põhja-Eestis ja saartel.
Saartele juhatab ka ajaloorubriik: Jaan Laas otsib Saaremaal Triigi poolsaarel asunud muistset taanlaste kantsi, mille kunagist asukohta aitavad selgitada tänapäevased geoinformaatikavõtted. Veel leiab ajakirjast kirjutise Pärnumaa kõrgeima paiga kohta; tegu on teise looga sarjast „Maakonna kõrgeim mägi“ (esimesena käsitlesime Viljandimaa kõrgeimat kohta). Ain Kallis tutvustab niiskusmõõtjaid tavalistest juustest Assmanni ventileeriva psühromeetrini ning Hendrik Relve erandlikku ja huvitavat haabade rühma Läänemaal Keedika külas. „Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame sel korral väisata Kolga mõisaaegset kivisilda, mis tänavu sai 190-aastaseks.
Suviselt kerges ja humoorikas intervjuus poeedi ja literaadi Karl Martin Sinijärvega leiab mõtteid Eesti suveilma ja veekogude kohta, elust ja ellujäämisest linnas ning metsas, lapsepõlveaegsetest ja hilisematest mälestustest, mis ei kao. Samuti on arutlusel inimtoit: nii toorpiim kui ka liha. Karl Martin Sinijärve on usutlenud Rainer Kerge.