Uudistaja 29.07.2015

UUDISTAJA

29. juuli 2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Kesksuve Horisont kirjutab ajurakkudest, innovatsioonist ja rukkist

Peale selle on TÜ bioloogid ja geneetikud Rainis Venta, Ervin Valk ja Mart Loog seadnud sihi selgitada, kuidas sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisesse arenguetappi: sünteetilise bioloogia suurim võlu teadlase jaoks peitub ilmselt võimaluste lõpmatuses ja rakk on nagu galaktika, mis talitleb eluslooduse universumis.

Kultuuriteooria tippkeskuse teadlased tutvustavad oma tegemisi kirjutises „Kaleidoskoopiline kultuurikogemus ja elav kultuuriteooria“, võttes vaatluse alla, kas uurimisainese, -teooriate ja -meetodite paljusus kultuuris võimaldab leida ka ühisjooni. Ulvar Käärt käis demograaf Luule Sakkeusega rahvastiku-uurijate kantsis – TLÜ demograafiainstituudis, kus uuritakse näiteks rahvastiku sündimuskäitumist, kooselumustrite kujunemist, põlvkondade suhteid, rahvastiku vananemist ja välispäritolu rahvastiku demograafilist käitumist. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord „Mõtlemise masinavärk“, täpsemalt „Käitumisest ajurakkudeni ja ringiga tagasi“. Üllataval kombel selgub, et see, mida igapäevakeeles nimetame mõtlemiseks, ei ole aju põhiülesanne, pigemini aju põhitöö kõrvalnäht. Aju põhiülesanne on orkestreerida käitumist.

Uurime, milliseid uusi võimalusi pakub suhkurtõve ravi; kuidas hiinlased inimembrüote DNA-d remontida proovisid ja millal plaanib satelliidi orbiidile lennutada meie tehnikaülikool. „Üksainus küsimus“ puudutab suurt hadronite põrgutit: füüsik Andi Hektor selgitab, kuivõrd on see valmis uueks jooksuks. Jätkub „Kosmosemissioonide kroonika“; „Sõna loos“ on Udo Uibo teema „Õnnar ehk händrakont“, „Eesti asjas“ kirjeldavad Riina Rammo ja Jaana Ratas, kuidas edevad mehed vanasti jalgu näitasid. „Arhiivi aare“ käsitleb kirja Novgorodist, Pirko Jalakas viib lugeja helendavate valkude maailma ja „Igameheteadus“ kutsub jahtima asteroide.

Nuputamiseks on „Tehted ladina ruutudes“ ja „Arva ära! Linnade eri“.

Horisont

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kanakull (foto: Steve Garvie / Wikimedia)

Kukus tuleb juttu kanakullist

Sel neljapäeval, 30. juulil, räägib „Loodusajakirja“ saates Eesti ornitoloogiaühingu liige Ingrid Aus, kes on kirjutanud Loodusesõbra suvenumbri kaaneartikli „Kodu keset linna“, mille peategelased on kanakullid, kes on asunud elama Tallinna parkidesse ja haljasaladele. Saates tuleb juttu kanakulli välimusest, toidulauast ja elupaigaeelistustest, sellest, mis on sundinud muidu pigem inimestest eemale hoidvat metsalindu asuma elama linna ning põgusalt sellestki, et hiljuti kinnitati kanakulli kaitse ja arvukuse taastamise tegevuskava. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

EESTI SÕNUMEID

Foto lõputseremoonialt: (vasakult) Sulev Kuuse, Sulev Ingerpuu, Magnus Kaldjärv, Carel Kuusk, Maris Sala, Rein Leetberg, Uku-Laur Tali ja Mark Gimbutas (foto: erakogu)

Eesti noored tõid rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt kolm medalit

Magnus Kaldjärv Saaremaa ühisgümnaasiumist, Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist ja Rein Leetmaa Hugo Treffneri gümnaasiumist tõid 12.–19. juulini Taanis Århusis toimunud 26. rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt Eestisse kolm pronksmedalit. Võistlusest võtsid osa 61 riigi esindajad. Eesti võistkonda kuulus veel Maris Sala Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Tänavu läks olümpiaadi võit Lõuna-Koreasse. Võistkonna juhendajana kaasas olnud Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse sõnul osales Eesti võistkond tervikuna väga hästi: koju toodi kolm medalit ja Maris Sala jäi esimesena medalist ilma, seega oli ka tema sooritus väga tugev. „Olümpiaad oli korraldatud eeskujulikult ja tasemelt keerukad ülesanded olid ette valmistatud igati korrektselt,“ lisas Kuuse olümpiaadi korralduse kohta.

Peale Sulev Kuuse saatsid õpilasi võistkonna juhendajatena TÜ dotsent Sulev Ingerpuu, TÜ magistrant Mark Gimbutas ja TÜ arstiteaduskonna üliõpilane Uku-Laur Tali.

TÜ/Uudistaja

Eesti esindus matemaatikaolümpiaadil (foto: erakogu)

Medaleid ja diplomeid toodi ka füüsika- ja matemaatikaolümpiaadilt

5.–12. juulini kohtusid Indias Mumbais 46. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil maailma parimad noored ainetundjad.

Välja jagati 38 kuldmedalit, neist ainult 4 Euroopa õpilastele. Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Taavet Kalda tõi kuldmedali ka Eestisse. Tallinna reaalkooli õpilane Kristjan Kongas võitis pronksmedali ning Kaarel Hänni (samuti reaalkoolist) ja Jonatan Kalmus Hugo Treffneri gümnaasiumist (HTG) said oma teadmiste eest aukirjad. Viiendana kuulus Eesti võistkonda Hans Daniel Kaimre Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Olümpiaadil osales kokku 382 võistlejat 81 riigist. Üldvõidu pälvis tänavu Korea. Valdav osa 38 kuldmedalist läkski Aasiasse: peale Korea Hiinasse, Vietnami ja Hongkongi. Taavet Kalda kõrval said eurooplastest kuldmedali veel kaks rumeenlast ning valgevenelane.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena TÜ doktorant Siim Ainsaar ja Marseille ülikooli doktorant Mihkel Kree.

56. rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil Tais esindas Eestit kuueliikmeline võistkond: Triinu Veeorg, Joonas Kalda, Oliver Nisumaa ja Andres Unt Tallinna reaalkoolist, Richard Luhtaru Miina Härma gümnaasiumist ja Simmo Saan HTGst. Joonas Kalda tõi Eestisse pronksmedali, napp üks punkt jäi pronksmedalist puudu Triinu Veeorul. Diplomi, mille saavad kõik osavõtjad, kes on täielikult lahendanud vähemalt ühe ülesande kuuest, pälvisid peale tema ka Oliver Nisumaa ja Richard Luhtaru.

Võistlusest võtsid osa 104 riigi esindajad. Üldvõit läks USA-sse. Mitteametlikus riikide arvestuses, kus seatakse pingeritta võistkonna liikmete saadud punktide summad, jäi Eesti võistkond 104 riigi seas 70. kohale.

Õpilasi saatsid juhendajatena TÜ matemaatikainstituudi teadur Urve Kangro ja assistent Oleg Košik.

TÜ/Uudistaja

Vastse-Roosa kalapääsu avamine 2012. aasta novembris (foto: Eesti loodushoiukeskus)

Keskkonnaministeerium toetab tosina kalapääsu rajamist paisudele

Keskkonnaministri määrusega eraldatakse kolm miljonit eurot EL ühtekuuluvusfondi raha, et tagada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse rändetingimused paisudest üles- ja allavoolu.

„Paisud on Eesti vooluveekogudes suureks probleemiks, kuna killustavad vooluveekogu kui kalade elupaika. Lisaks takistavad paisud siirdekalade rännet kudemis- ja elupaikadele,“ rääkis keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Keskkonnaministri 2004. aasta määrusega nr 73 „Lõhe, forelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud erilist kaitset vajavatel vooluveekogudel on senini 40 paisu, mis on kaladele läbimatud. Veeseaduse järgi on sellistele jõelõikudele rajatud paisude omanikel kohustus tagada kalade rändetingimused.

Uue määruse järgi saavad neil jõgedel või muudel vooluveekogudel asuvate paisude omanikud taotleda KIKi kaudu raha kalapääsude rajamiseks. Kokku on planeeritud korraldada kaks-kolm avatud taotlusvooru; neist esimese kuulutab KIK välja lähinädalatel. Toetuse suurus on kuni 85% projekti kuludest. Paisudele, mida ei kasutata majandustegevuses, on võimalik peale ühtekuuluvusfondi raha taotleda toetust KIKi keskkonnaprogrammist. Nõnda saab kalapääsu rajamist täielikult (100%) finantseerida avalikest rahalistest vahenditest. „See on eriti füüsilistest isikutest paisuomanikele väga oluline, kuna kalapääsude ehitamine on küllaltki kulukas tegevus,“ lisas Siim.

Tänavuse aasta lõpuks on juba eraldatud 20 miljonit eurot EL tõukevahendeid, millega on ligi 90 paisul tagatud kaladele läbipääs. Uue määruse kaudu toetab keskkonnaministeerium kalapääsude rajamist veel vähemalt 12 paisule.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Martin Zobel (foto: Andres Tennus / TÜ / Wikimedia)

Keskkonda ja elurikkust puudutavate otsuste tegemisel on puudujääke

Kanada, Saksamaa, Iisraeli ja Eesti teadlaste koostöös on ajakirjas Science avaldatud uurimus „Worldwide Evidence of a Unimodal Relationship Between Productivity and Plant Species Richness“. Selle tarbeks on kogutud rikkalik globaalne andmestik, uurimaks elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoseid rohumaadel. Ilmnes, et otsuseid keskkonna ja elurikkuse kohta tehakse suuresti ebapiisavate andmete põhjal.

Viimaste sajandite jooksul on inimene drastiliselt mõjutanud elurikkust planeedil Maa. Levinud arvamuse järgi olenevad ökosüsteemide mitmesugused omadused, näiteks produktiivsus, suurel määral elurikkusest. Selliste seoste tundmine aitab mõista looduses toimuvat ning paremini korraldada looduse kaitset ja kasutamist.

„Huvitaval kombel selgub, et tegelikult on usaldusväärseid loodusest mõõdetud andmeid elurikkuse ja ökosüsteemide talituse seoste kohta maailmas küllalt vähe ning olulisi keskkonda ja elurikkust puudutavaid otsuseid tehakse kas ebapiisavate andmete või lihtsalt oletuste põhjal, või kasutatakse väga ligikaudseid mudelandmeid,“ tõdes TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel.

Nii seadiski nelja ülikooli, Kanada Thompson Riversi ülikooli, Saksamaa Bayreuthi ülikooli, Iisraeli Tel Avivi ülikooli ja Tartu ülikooli teadlastest koosnev algatusrühm sihi koguda esinduslik globaalne andmestik, mis võimaldaks uurida elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse seoseid rohumaadel. Selle nimel loodi vabatahtlik teadlaste võrgustik HerbDivNet, millega on seni liitunud 19 riigi uurijad. Võrgustikku juhib dr Lauchlan Fraser Kanadast.

Kogutud andmete analüüsimisel on nüüdseks astutud esimene pikk samm. Maailma juhtiva teadusajakirja Science selle aasta 17. juuli numbris on ilmunud uurimus, mille järgi esineb rohumaa taimeliikide elurikkuse maksimum n-ö mõõduka produktiivsuse oludes.

„Ökosüsteemides, mis on kas väga väheproduktiivsed või silmapaistvalt produktiivsed, kasvab oluliselt vähem taimeliike. Leitud seos kehtib nii parasvöötmes kui troopikas ning peegeldab looduse põhilist seaduspärasust, mida tuleb arvestada kõikvõimalike mudelite ja prognooside koostamisel,“ sõnas üks uurimuse kaasautoreid Martin Zobel, lisades, et ehkki esimene lask tabas kohe kümnesse, loodab ta, et unikaalse materjali analüüsimise kõige huvitavamad tulemused on alles ees.

Uurimuse kaasautorid on TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituudi teadlased Martin Zobel, Mari Moora ja Kadri Koorem. Nõu ja jõuga aitas kaasa veel hulk kolleege.

TÜ/Uudistaja

Kaitsealadel tuleb ka väikeehitiste rajamine kooskõlastada keskkonnaametiga

1. juulil jõustunud uus ehitusseadustik muudab väikeehitiste püstitamise toimingud lihtsamaks ja kiiremaks. Keskkonnaamet tuletab meelde, et kaitsealadel ehitades tuleb endiselt arvestada looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid.

Uue ehitusseaduse järgi ei pea rajatise ehitaja kuni 20-ruutmeetrisi ja kuni 5 meetrit kõrgeid elamuid ning abihooneid enam kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Kui ehitamisel järgitakse kõiki õigusaktide nõudeid ja tingimusi, võib töödega kohe pihta hakata. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et olenemata püstitatava ehitise suurusest, tuleb kaitsealadel, hoiualadel, kaitstavate liikide püsielupaikades ning teistel looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud aladel järgida seal kehtivaid ehitusreegleid, mis on kirjas looduskaitseseaduses. Samuti on ehitusega seotud eritingimused esitatud kaitsealade kaitse-eeskirjades, mille leiab Riigi Teataja elektroonilisest keskkonnast www.riigiteataja.ee.

Konkreetsed ehitust mõjutavad tingimused olenevad kaitseala kaitse-eesmärkidest: leidub piirkondi, kus ehitustegevusele ei ole seatud rangeid piiranguid, kuid nii mõnelgi kaitsealal ei tohi uusi ehitisi püstitada. Enne ehitustööde algust tuleb kaitstavatel aladel iga püstitatav, laiendatav või lammutatav objekt, mille ehitisealune pind on kuni 20 m², kooskõlastada keskkonnaametiga.

Suuremate hoonete ning rajatiste puhul menetletakse ehitusteatist või ehitusluba ikka kohaliku omavalitsuse kaudu, mis on sätestatud ka ehitusseadustikus.

Keskkonnaamet/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Üks mängus kaasa löövaid koole on Laupa põhikool Pärnu jõe kaldal (foto: Toomas Jüriado)

Külastusmäng „Unustatud mõisad“,

mida korraldab Eesti mõisakoolide ühendus, toimub ka tänavu. Kuuest külastuspäevast neli on juba möödas (need olid 13. ja 27. juunil ning 11.–12. juulil, kaks aga veel ees: 1. ja 15. augustil. Tänavu on neil päevadel kell 10–18 võimalik käia kahekümne viies mõisas, kus tegutsevad koolid. Igal täistunnil saab mõisates osaleda jalutuskäigul koos giidiga, lahti on näitused ja kohvikud. Rõhutamaks koolide tugevust ja mõisate eripära, korraldatakse ka kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Vt lähemalt www.unustatudmoisad.ee/.

Tallinna lillefestivalil löövad tänavu kaasa ka kiievlased (foto: Toomas Jüriado)

Tallinna lillefestival

Tornide väljakul kestab 28. augustini. Seekordsed aedade teemad on „Lillede mäng“ ja „Universaalne (aia)disain“. Uudistaja lõpuosas on veel mõned fotod tänavustest aiakunstnike töödest.

Looduse Omnibuss

viib reedel, laupäeval ja pühapäeval, 31. juulil ning 1. ja 2. augustil Tallinnast, Tartust ja Pärnust ühe-, kahe- ja kolmepäevastele reisidele Leigo Järvemuusikale ja Eesti looduskaitse seltsi kokkutulekule. Ööbimispaigaks on Tartumaa tervisespordikeskuse kämpingud ja telkimisplatsid Elvas. Kavas on hulk huvitavaid ekskursioone, matku ja loenguid.

Reedel ootab Leigo Järvemuusika, Mart Sander Raimond Valgre muusikaga, Neeme Järvi Arvo Pärdi muusikaga ja orelikontsert järvel. Laupäeval käiakse Tõravere observatooriumis ja Luke mõisapargis, matkatakse Vapramäe ja Elva loodusradadel. Õhtul on Kait Tamra kontsert.

Pühapäevane ekskursioon viib Võrtsjärve muuseumi, sealt Valguta ja Rõngu kaudu Hellenurme, kus tähistatakse Middendorffi 200. sünniaastapäeva. Edasi läheb reis Otepääle ja Pühajärve äärde, ELKS kokkutulek lõpeb nn Väikese Leigoga, mis on pühendatud Ernst Enno 140. sünniaastapäevale. Esinevad Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Jaak Tuksam ja Andre Maaker.

Vt lähemalt www.looduseomnibuss.ee.

Näitus „Elav Läänemeri“ (foto: http://www.natmuseum.ut.ee/)

TÜ loodusmuuseumi rändnäitus „Elav Läänemeri“

on 17. juulist alates avatud Haapsalus Rannarootsi keskuses. Näitus käsitleb Läänemere minevikku ja olevikku ning esitab tulevikuvisioone.

Näitust saab vaadata 30. augustini iga päev 10–20. Varem on olnud võimalik seda väljapanekut uudistada Tallinnas Viru Keskuses, Rakveres Põhjakeskuses, Tartus Kaubamajas ja Pärnus Port Arturi keskuses. Seejärel viiakse väljapanek Lõuna-Eestisse.

Pärispea küla (foto: http://www.renoveeri.net/)

Lahemaa ehituspärandi koolituse

korraldab keskkonnaamet koostöös muinsuskaitseameti, säästva renoveerimise infokeskuse, Eesti vabaõhumuuseumi ja Juminda külaga 3.–7. augustil.

Koolitussari algab ajalooliste hoonete korrastamise seminariga 3. augustil. Esmaspäevast reedeni saab osaleda praktilistes meistriklassides, kus õpetatakse, kuidas säästvalt renoveerida ja korrastada ajaloolisi hooneid, millised insener-tehnilised lahendused sobivad vanadele ehitistele, mil moel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale fassaadide korrastamisel ning kuidas valmistada ise värve. Lahemaa ehituspärandi koolitussarja lõpetab traditsiooniline Lahemaa arhitektuuriväärtusi tutvustav väljasõit.

Koolituse sihtrühm on Lahemaa rahvuspargi elanikud ja/või mälestiste omanikud. Osalejate arv on piiratud, registreeruda saab kuni 3. augustini http://www.renoveeri.net/sundmused/lahemaa-ehitusp%C3%A4randi-koolitus. Koolitust toetab KIK.

Allikas: www.kanepi.ee

Kanepi kihelkond tähistab 340. aastapäeva

kihelkonnapäevadega 2.–9. augustil. Kaheksal päeval saab eri paigus osaleda üritustel, mille keskne teema on kodu ja kodukandi lood, pärimuse kogumine ja hoidmine.

Kihelkonnapäevadele on oodatud kõik, kes on olnud selle kandiga seotud, kes tunnevad huvi pärimuse ja oma juurte vastu. Kava ja toimumisaegadega saab lähemalt tutvuda Kanepi valla kodulehel www.kanepi.ee.

Sügisvärvides Lapimaa (foto: Ilona Simomaa / Wikimedia)

Alanud on eelregistreerimine

Looduse Omnibussi ja Loodusretkede sügisesele Lapimaa-retkele, mis toimub 15.–20. septembril. Matkatakse tundrutes ning metsades, seigeldakse mägedel ja orgudes. Retk sobib nii matkasellidele kui ka loodus- ja fotohuvilistele.

Vt lähemalt www.loodusretked.ee. Info ja registreerimine telefonitsi 512 9777 või e-posti teel kersti@loodusretked.ee.

MAAILMAST

Riigid on GPI järgi jagatud viide kategooriasse: tumeroheline märgib väga kõrge, heledam roheline kõrge, kollane keskmise, oranžikas madala ja punane väga madala rahutasemega maid. Jooniselt on näha idapoolkera riikide jaotumus alaliigiti (allikas: Institute for Economics and Peace)

Island on maailma rahulikem riik

Rahvusvaheline mõttepank, vabaühendus majanduse ja rahu instituut (Institute for Economics and Peace) peakorteritega Sydneys, New Yorgis ja México linnas reastab igal aastal 162 maailma riiki selle järgi, kui rahulik on kusagil elu, võttes aluseks rahuindeksi (Global Peace Index, GPI).

Tänavune esikaheksa kordab täpselt mullust. Esikohal on endiselt Island, järgnevad Taani, Austria, Uus-Meremaa, Šveits, Soome, Kanada ja Jaapan. Mulluse üheksanda ja kümnenda, Belgia ja Norra, on seekord tõrjunud veidi tahapoole Austraalia ja Tšehhi. Eriti suur oli Austraalia tõus, mis oli mullu 15.; tšehhid hoidsid siis 11. kohta.

Islandi puhul on muu hulgas esile tõstetud demokraatia kõrget taset, sugude võrdsust (ikka veel meenutades, et Euroopa esimene valitud naispresident oli Vigdís Finnbogadóttir), väikest vangide arvu, üldist kirjaoskust ja raamatulembust (suurim trükitud ja loetud raamatute suhtarv maailmas!), ohtlike loomade puudumist jm.

Kolm Balti riiki kuuluvad kõrge rahutasemega, kaardil heledama rohelisega märgitud riikide hulka. Eesti on aastaga mitu kohta langenud (31.-lt 38.-ks), veidi on halvenenud Läti koht (39. asemel 40.), seevastu Leedu on tublisti tõusnud – 46.-lt 37.-ks.

Üsna kõnekas on tabeli lõpp alates 151. kohast: Nigeeria, Venemaa, Põhja-Korea, Pakistan, Kongo demokraatlik vabariik, Sudaan, Somaalia, Kesk-Aafrika vabariik, Lõuna-Sudaan, Afganistan, Iraak ja Süüria. Tasub ehk mainida sedagi, et USA ei ole tabelis samuti sugugi mitte auväärsel kohal, nimelt 94. Euroopa riikidest on kuus viimast Kreeka (üldtabeli 61.), Küpros (68.). Kosovo (69.), Makedoonia (71.), Türgi (135.) ja Ukraina (150.).

Institute for Economics and Peace / Uudistaja

Lunn on Euroopas nüüd ohustatud liik (foto: BirdLife)

Merelindude seisund on vilets

Kliimamuutustest tingitud vähenev toiduhulk ja rasked ilmastikuolud on rängalt mõjutanud Euroopa merelindude asurkondi. Üllatavalt väikese vastukaja on leidnud tõik, et küllap üks üldse kõige populaarsemaid ja imetletumaid linde lunn on sattunud Euroopas ohustatud liikide nimistusse.

Kõige suuremad tagasilöögid on lunnil olnud Islandil ja Norras, kus aga elab 80% Euroopa asurkonnast; palju parem pole seis ka kolmandas tähtsas lunniriigis Ühendkuningriigis. Maailma looduskaitseliit (IUCN) on ennustanud, et praeguste suundumuste jätkudes kahaneb lunni üldarvukus 2065. aastaks 50–79%. Allakäigu peapõhjus on kliimamuutus: lunni valdav toit ehk pisikesed kalad tobiaslased on põhjapoolsetest meredest suurel määral kadunud. Seis on sedavõrd vilets, et nii Fääri saartel kui ka Islandi lõunarannikul asuval Vestmanni saarel on loobutud sajanditevanusest lunnijahi kombest: juba kümme aastat on Islandi rahvuslinnu pesitsus neil saartel ebaõnnestunud.

Lunnid ja mõned teisedki merelinnud on pikaealised – elavad 30 ja rohkem aastat – ja võivad seetõttu mõne kehva pesitsusaasta suuremate probleemideta üle elada, kuid korduv ebaõnnestunud pesitsus kujutab endast surmaohtu. Kesine toidulaud nõrgestab pealegi ka täiskasvanud linde ja suurendab hukuriski.

Paraku pole lunnid kaugeltki ainsad kannatajad. Šotimaa on viimase veerandsajandiga kaotanud veerandi pesitsevatest merelindudest, sealhulgas 80% söödikänne, 72% randtiire ja 68% kaljukajakaid, kokku miljoneid linde.

Tobiaslased on kadunud esmajoones merede soojenemise tõttu. Rohkeid ohvreid on toonud ka ekstreemsed ilmaolud. 2014. aasta talvetormid uhtsid Põhja-Atlandi randadele 30 000 linnulaipa, kellest pooled olid lunnid. Halvasti mõjub merede hapestumine, mis hävitab sukelpartide toiduobjekte limuseid, kuna nende karbid ei pea happelises keskkonnas vastu.

Kõige selle taustal on looduskaitsjad äärmiselt nördinud, et Euroopa riigid pole kiirustanud looma merelisi Natura 2000 alasid: need võiksid veidigi lindude olukorda leevendada.

BirdLife/Uudistaja

Šveitsi rahvuspark Graubündeni kantonis (foto: Hansueli Krapf / Wikimedia)

Üks Šveitsi biosfäärikaitseala kaotab oma staatuse

Austrias tegutsev looduskaitseorganisatsioon European Wilderness Society (EWS) teatas juuli keskel ilmselge nördimusega, et kaks Šveitsi kogukonda, Zernez ja S-chanf hääletasid vastu kavadele luua nende piirkonnas Šveitsi rahvuspargi Val Müstairi puhvertsoon ja ütlesid üksiti „ei” sealsele biosfäärikaitsealale. Kolmas kohalik kogukond Scuol oli puhvertsooniga nõus. Šveitsis on kogukondadel teatavasti väga suured õigused – ja neid ollakse kanged kasutama.

UNESCO biosfäärikaitsealade kontseptsioon eeldab, et tuumala ja üleminekuala vahel on puhvertsoonid; antud juhul on tuumalaks just see rahvuspark. Väga tõenäoliselt võtab UNESCO sügisel Val Müstairilt biosfäärikaitseala tiitli ära.

EWS tuletas meelde, et biosfäärikaitseala ei ole tavaline kaitseala. Kestlik regionaalareng ning inimeste suhted keskkonnaga, samuti loodus- ja kultuurmaastiku kaitse ja hoid ning kohaliku majanduse edendamine käivad selles kontseptsioonis käsikäes. Nii peaks biosfäärikaitsealad olema hea elukorralduse näidised teistele kohtadele.

EWS toob näiteid, kus Alpides on tõesti biosfäärikaitsealad inimestele ja majandusele kasu toonud. Näiteks teisel Šveitsi biosfäärikaitsealal Entlebuchis olevat tänu sellele arenenud turism toonud sisse 30 miljonit franki ja loonud 400 uut töökohta. Austria biosfäärikaitsealal Grosses Walsertal on nn mägimatkakülades käiku läinud mitu taastuvenergia projekti. Ka Prantsusmaa ja Itaalia piiril asuv Monte Viso sai 2013. aastal biosfäärikaitsealaks.

EWS/Uudistaja

Abisko rahvuspark Rootsi kauges loodenurgas on üks riigi vanemaid: asutatud juba 1909 (foto: Adbar/Wikimedia)

Rootslased otsivad kriisiolukorras lohutust pigem loodusest kui kirikust

Gävle ja Uppsala ülikooli teadlased küsitlesid 2355 vähipatsienti, et selgitada, kelle või mille käest on nad otsinud hingeabi. Selgus, et vaid 14% vastajaid on pöördunud religiooni poole, seevastu loodus või laiemalt maakohad – rootsi keeles märgib mõlemaid sõna naturen – on pakkunud lohutust lausa 68%-le vastanuist.

Näiteks Lena Linderholm, kellel avastati rinnavähk viis aastat tagasi ja kes on pärast seda läbi teinud kiiritus- ja keemiaravi ning operatsiooni, leidis jõudu just loodusest. Tema sõnul ei pea see ilmtingimata olema midagi ääretult suurt ja võimast. Talle meeldib küll väga matkata Rootsi mägedes – seal käis ta isegi keemiaravi vaheaegadel –, aga oluline on ka vahetu ümbrus, näiteks meie oma aiad.

Rootsi raadio / Uudistaja

KOMMENTAAR

Vestmanna linnukaljudel Fääride Streymoy saarel (foto: Toomas Jüriado)

Mida pole näinud, seda ei mõista

Olen mitut aastat aeg-ajalt sattunud lugema ja refereerima kurbi lugusid põhja pool elavate merelinnuasurkondade kiirest allakäigust, aga võtnud seda mõneti ükskõikselt: ikka juhtub.

Nüüd käisin elus teist korda Fääri saartel; esimesest käigust oli möödunud juba tosin aastat. Sattusin mõndagi kohta, kus ka toona olime käinud, ja nii sai võrrelda: mida on pealinna juurde ehitatud, kuidas on teedevõrk (veel) paremaks läinud, kui palju on rajatud uusi tunneleid.

Kõige suurem tajutud muutus oli paraku negatiivne ja ränk. Põgusa reisi viimasel päeval oli meil kavas laevaretk kuulsate Vestmanna linnukaljude juurde. Ja vaat seal sai see aastaid loetud tekst linnuasurkondade järsust vähenemisest ilmselge pildilise täienduse. Mõtlesin kohal olles isegi korra, et ehk oli mu mälu aastatega vingerpussi mänginud ja linnuelu polnud ka 2003. aastal siiski nii kihav, kui meeles tundus olevat. Paraku on mul sellest ammusestki reisist natuke fotosid, mis mälupilte selgelt toetasid: siis olid kõrged püstloodis kaljud lindude väljaheidetest valgekirjud, nüüd enam peaaegu polnud selliseid laike. Kõik sealsed põhilised linnuliigid – tirgud, algid, krüüslid, lunnid – olid küll veel olemas, aga mitte häälekate ja toimekate parvede ja laatadena, vaid paar lindu siin, paar seal.

Kohalik giid, kellelt esmajoones lunnide kohta küsisin, kinnitas loetud juttu, et aastasadu väldanud jahitava ja munade kogumise traditsioon praegu tõesti ei jätku. Mees oli küll pigem optimistlik: mõni ebaõnnestunud pesitsusaasta pole veel katastroof. Aga temagi lisas sama, mis on kirjas maailmarubriigi sõnumis „Merelindude seisund on vilets“: kui selliseid aastaid tuleb rohkem, võibki kõnealune lind neist paigust sootumaks kaduda.

Kuidagi kehv tunne on nüüd mõelda, et minagi olen kunagi eriliste süümepiinadeta lunnipraadi maitsnud … Ehkki muidugi see pole linnuliigi ränga allakäigu põhjus.

Toomas Jüriado

LÕPUPILDID

Väliskülaliste aedu Tallinna lillefestivalil: