Lisaks on TÜ bioloogid ja geneetikud Rainis Venta, Ervin Valk ja Mart Loog võtnud selgitada, kuidas “Sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisesse arenguetappi” – kuidas sünteetilise bioloogia suurim võlu teadlase jaoks peitub ilmselt võimaluste lõpmatuses ja rakk on nagu galaktika, mis talitleb eluslooduse Universumis.
Kultuuriteooria tippkeskuse teadlased tutvustavad oma tegemisi pealkirja all “Kaleidoskoopiline kultuurikogemus ja elav kultuuriteooria”, uurides, kas uurimisainese, -teooriate ja -meetodite paljususe juures on kultuuris võimalik leida ka mingeid ühiseid jooni. Ulvar Käärt käis demograaf “Luule Sakkeusega rahvastiku-uurijate kantsis” – TLÜ demograafia instituudis, kus uuritakse näiteks rahvastiku sündimuskäitumist, kooselumustrite kujunemist, põlvkondade suhteid, rahvastikuvananemist ja välispäritolu rahvastiku demograafilist käitumist. Andres Laani ja Jaan Aru teemaks on seegi kord “Mõtlemise masinavärk”, täpsemalt “Käitumisest ajurakkudeni ja ringiga tagasi”. Selgub, et kui üldiselt arvatakse, et aju põhiline ülesanne on mõtlemine, siis üllataval kombel on see, mida igapäevakeeles mõtlemiseks nimetame, pigemini aju põhitöö kõrvalnäht. Aju peamine ülesanne on käitumise orkestreerimine.
Uurime, kuidas suhkurtõve ravi uusi võimalusi pakub, hiinlased inimembrüote DNA-d „remontida” proovisid ja millal plaanib satelliidi üles lennutada meie tehnikaülikool. “Üksainus küsimus” puudutab Suurt Hadronite Põrgutit – füüsik Andi Hektor selgitab, kuivõrd see on valmis uueks jooksuks. Jätkub “Kosmosemissioonide kroonika”, “Sõna loos” on Udo Uibo teemaks “Õnnar ehk händrakont”, “Eesti asjas” kirjeldavad Riina Rammo ja Jaana Ratas, kuidas edevad mehed vanasti jalgu näitasid. “Arhiivi aare” lahkab kirja Novgorodist, Pirko Jalakas viib lugeja helendavate valkude maailma ja “Igameheteadus” kutsub jahtima asteroide.
Nuputamiseks “Tehted ladina ruutudes” ja “Arva ära! Linnade eri”.
Horisont