Eesti Looduse liivlaste erinumbris (juuni-juulinumber) uurime Tartu ülikooli geograafia emeriitdotsendilt Heino Mardistelt, kuidas sai Riia lahest Liivi laht.
Heino Mardiste: Eestit piirava mere osade nimed on mandrilt vaadates väga õnnestunud: Soomest eraldab meid samanimeline laht, läände jääb Läänemeri (võrdle soomlaste Itämeri) ja liivlaste (kunagist) asuala ääristab poolkaarena Liivi laht. Seda lahte on eri aegadel vaheldumisi nimetatud kord Liivi, kord Riia laheks. Vaatame nime muutumist peamiselt kaartide põhjal.
Esimest korda ilmus see veekogu Mare Livonicum’i (Liivimaa mere) nime all rootslase Olaus Magnuse Põhjamaade kaardile Carta marina (1539). Järgneva paarikümne aasta jooksul avaldatud kaartidel kandus see nimi Kuramaast ja Saaremaast lääne poole. Alles Johannes Portantiuse Liivimaa kaardil (1573) on lahe nimi Sinus Magnus Livoniae (Suur Liivimaa laht) jälle õiges kohas ja nii ka järgneva sajandi jooksul Gerardus Mercatori ja kümnete teiste kartograafide paljudes trükkides ja keeltes ilmunud kaartidel. Ainsa erandina kasutas esimese mereatlase koostaja Lucas Waghenaer oma kaartidel nime Sinus Magnus Riganus (1585).
17. sajandi lõpukümnendeist alates saab umbes 250 aastaks ülekaalu nimetus Riia laht. Nii siis kui ka hiljem on alati trükitud kaarte, kus kõnealune laht kannab teist nime. Mõnel kaardil, ka Eesti iseseisvusaja algaastail, on Riia lahe nimi paigutatud lahe äärmisse lõunasoppi Riia külje alla.
Esimestest eestikeelsetest kaartidest – „Eüropa ja Palästina“ (1855), „Maa Kaardi-ramat“ (1859), Carl Robert Jakobsoni kooliatlased (1873 ja 1879) – kuni 1920. aastate keskpaigani oli ainuvalitseja Riia laht. Peagi vahetas Riia lahe välja Liivi laht ning 1930. aastail oli kaartidel, õpikutes ja teatmeteostes ülekaalus juba Liivi lahe nimi. Ainult mõni ametkond (raudtee, post) ja kirjastaja kasutas järjekindlalt Riia lahe nime. Harva olid kaardil mõlemad nimed: Riia ehk Liivi laht või Liivi ehk Riia laht.
Iseseisvusaegne kohanimi püsis veel esimestel sõjajärgsetel aastatel, kuid peagi asendati see Riia lahega. Huvitav on nime-eelistusi vaadata ENE/EE ilmumise järjekorras. Mõlema trüki märksõnad on „Riia laht“ (1974, 1995; teises trükis avaldati artikkel nii hilja, sest veel 1990. a köites viidati märksõna „Liivi laht“ juurest „Riia lahele“). ENE kaardiköites (1989) on Riia laht, kõigil entsüklopeedia ajalookaartidel aga Liivi laht. Tundub, et selle nime kõige järjekindlamad eelistajad on olnud ajaloolased. Eesti Looduse Riia/Liivi lahe erinumbri (1972, nr 11) artiklite pealkirjades kohtab nii tollal ametlikku Riia lahte (allakirjutanu artikkel) kui ka Liivi lahte.
Tsensuuri nõrgenedes avaldas kaardifirma Regio 50-aastase vaheaja järel esimese korraliku teedekaardi „Eesti teed ’89“ (1 : 400 000), kus oli jälle Liivi laht. Nüüdseks on see nimi saanud valdavaks.
Liivimaa erinumber on saadaval hästivarustatud kaupluste ajakirjanduslettidel ning digiajakirjana meie e-poes. Samuti saab ajakirja soetada meie toimetustes Tartus ja Tallinnas: suveaja tõttu tasub ette helistada (Tartu tel 7421143, Tallinn tel. 6104105).