Uudistaja 10.06.2015

Kuupäev:

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Eesti Loodus juhatab liivlaste juurde

Tänavune piirkondlik erinumber viib Eestist välja Lätimaale: alale, kus omal ajal elasid ja tegutsesid liivlased. Põliseid liivlasi enam ei ole, ent sellegipoolest elab liivi identiteet edasi. Seda tänu Kuramaa liivlaste ehk kuralaste järeltulijatele, liivi huvilistele Lätis ja mitmel pool maailmas, samuti tänu Eestis tegutsevale liivi sõprade seltsile.

Erinumbris tutvustame Põhja-Kuramaale jääva Liivi ranna loodust, mille eripära on liivane rand, luited ja luidetevahelised soisevõitu nõod. Piiritsooni tõttu oli see paikkond nõukogude ajal kinnine ala, kuhu kedagi ei lastud. Ühtlasi on Liivi rand olnud võrdlemisi pikka aega üsna inimtühi. Need asjaolud on kindlasti aidanud hoida piirkonna loodust üsna puutumatu ning liigirohkena: siin elutsevad ja kasvavad paljud harvad ja haruldased liigid. Juhatame ka mitme Liivi ranna piirkonnas leiduva loodust, ajalugu ja pärandit kajastava huviväärsuseni.

Mitme autori koostöös valminud ajalugu, kultuuri ja rahvast käsitlevast artiklist leiab vastuse paljudele küsimustele liivlaste kohta, näiteks, kus on liivlaste asualad; kas neil on oma riik, lipp ja hümn; kust on pärit liivlaste nimetus; mis on liivi keelel ühist eesti keelega; kes on liivlaste sinised lehmad jne. Keelelisi seoseid ja pärandit kajastavad lähemalt Karl Pajusalu kirjutised: ühes keskendutakse salatsiliivi maastikusõnadele kohanimedes ja teises artiklis võrreldakse Eesti aasta puude nimetusi eesti, kuraliivi ja salatsiliivi keeles. Saab tõdeda, et enamik puunimetusi on sugulasrahvastel sama päritoluga.

Usutluses nendib liivlaste asjatundja ja keeleteadlane Tiit-Rein Viitso kahetsusega, et rahvus võib hääbuda kiiresti ja märkamatult. Liivlaste õnnetus oli selles, et nõukogude aja algus muutis nende elu väga palju. Rubriigis „Eesti Loodus küsib“ saame teada, millega tegeleb liivi sõprade selts ning kuidas ja miks sai Riia lahest Liivi laht. Esseist ja teaduskirjanik Tiit Kändler mõtiskleb Liivimaa tühjuse täislikkuse teemal. Ajakirjanumbrist leiab ka suure kaardi liivlaste ala kohta.

Liivi temaatikaga võib seostada ka Liivi keele nimetust kandvat geoloogilist settekeha; selle avastamis- ning nimetamislugu meenutab Rein Einasto. Rubriigis „Huvitav Eesti“ soovitame suunduda Luitemaale ja Tolkuse rappa: needki alad on väga ammu olnud liivlaste asualad, täpsemalt elasid siin Metsepole liivlased.

Peale liiviteemaliste kirjutiste on juuni-juulinumbris pikk artikkel eesti päritolu maade- ja loodusuurijatest. Tiiu Speek on kirjutanud kahesaja aasta eest purjed heisanud ning ümbermaailmareisile suundunud Otto von Kotzebue retkest. Sedapuhku on tähelepanu all taimestiku-uuringud: ekspeditsioonil kogusid hulga taimi Eschscholtz ja Chamisso, kelle järgi on mitu toona leitud uut liiki ka nime saanud. Veel saab lugeda omapärase sigimiskäitumisega lehviktiivalistest, Kagu-Eestist leitud Eesti uutest putukaliikidest ja pärimuslugu loomade söödavihtadest.

Jätkuvalt saab ajakirja osta ning lugeda ka e-ajakirjana: peatselt on see meie e-poes saadaval.

 

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Saesaare paisjärv (foto: Hendrix/Wikipedia)

 

Räägime Kukus Saesaare paisust

Maikuu Eesti Looduses on kaks artiklit Ahja jõel asuva Saesaare paisu ja paisjärve teemadel. Geograafid Taavi Pae ja Ain Vellak arvavad, et need võiksid alles jääda, hüdrogeoloog Tauno Jürgenstein on aga kindel, et jõel tuleb taastada paisueelne olukord. Taavi Pae ja Tauno Jürgenstein saavad oma seisukohti esitada ka Kuku raadio saateis „Loodusajakiri“ kahel järjestikusel neljapäeval, 11. ja 18. juunil. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


 

Põlevkivi kaevandamisel ei tohi arvestada vaid ärihuve

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Eesti maavarade ühing (EMÜ) on seisukohal, et otsus suurendada põlevkivi kaevandamist peab olema kõigiti kaalutud, analüüsitud ning arvestama kõigi osalistega, mitte ainult ärihuvidega.

Eile peeti riigikogu keskkonnakomisjoni istung, kus taas arutleti, kas anda põlevkivi kaevemäärad vabaks. Seetõttu saatsid EKO ja EMÜ vabariigi valitsusele, riigikogule ja ametnikele oma seisukohad plaanitava maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis eelmisel neljapäeval (4. juunil) oli läbinud esimese lugemise.

Eelnõu võimaldaks ettevõtjatel taotleda luba kaevandada lisakogus põlevkivi, kui varasema kuue aasta vältel on kaevandatud aastamäärast, s.o 20 tonnist vähem. See on selges vastuolus nii kehtiva kui ka koostatava põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga. Põhimõtteliselt tähendab see põlevkivivarude vabakslaskmist. Keskkonnaorganisatsioonid ei nõustu Eesti strateegilise maavara röövelliku kasutusega, kuna põlevkivitööstuse negatiivne jalajälg hõlmab üle 80% kogu Eesti keskkonnakasutusest.

EKO ja EMÜ riigikogule, ministritele ja ametnikele saadetud seisukohtadega saab tutvuda Eestimaa looduse fondi veebilehel.
EKO

 


 

Tänavused keskkonnakäpad on jagatud

Möödunud nädala kolmapäeval toimus Tallinna reaalkoolis keskkonnahoidlikku haridustegevust hõlmava võistluse Keskkonnakäpp pidulik tunnustusüritus. Teist aastat peetavat võistlust korraldab keskkonnaamet ning sellega soovitakse tänada neid, kes on mõne keskkonnateadliku tegevuse kaudu edendanud keskkonnaharidust ja selles vallas silma paistnud.

Võistlusel hinnati töid viies sihtrühmas: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai samuti viies kategoorias: tubli tegutseja, tark tarbija, õnnelik õpe, kogukonna kaasaja ning innukas novaator.

Kandidaate kogunes tänavu 83 ning laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti õpilasesinduste liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu ja vabaühenduste esindaja ning üks eelmise aasta võitjatest. Toimus ka rahvahääletus, et selgitada rahva lemmik igas sihtrühmas.

Keskkonnakäpa laureaatidega saab tutvuda Keskkonnakäpa veebilehel. Teiste hulgas tunnustati näiteks Aivo Tamme, kes on juba kakskümmend aastat juhendanud zooloogiaringi. Samuti sai auhinna loodusvaatluste projekt „Tere, kevad!“, Eesti ornitoloogiaühingu ja Tartu loodusmaja heategevuslik mälumäng ning mittetulundusühing Eru lahe rannarahva selts, nimelt Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaare loodus- ja kultuuripärandi hoiu ja tutvustamise eest.

Keskkonnaamet

 


 

Lasila 28-aastane valge-toonekurg (foto: Riho Marja)

 

Meie vanim valge-toonekurg pesitseb Lääne-Virumaal

Mai lõpus märgati Lääne-Virumaal Lasilas Matsalu rõngastuskeskuse jalarõngaga valge-toonekurge: rõnga järgi on linnul käimas 28. kalendriaasta. Seega on tegu teadaolevalt vanima Eestis nähtud valge-toonekurega. Matsalu rõngastuskeskuse andmetel on valge-toonekurg koorunud 1988. aastal Jõgevamaal Palamuse külje all Varbevere külas. Linnu rõngastas sama aasta 11. juulil Tiit Gorinov.

Leitud valge-toonekure kohta on tulnud varem (2001., 2006., 2010. a) teateid Iisraeli rannikualalt. Need vaatlused on kõik tehtud sügisel, kui valge-toonekured lendavad Lähis-Ida kaudu oma Aafrika talvituspaikadesse. Kuigi valge-toonekurg on inimkaaslejana kergesti vaadeldav liik, pole Matsalu rõngastuskeskusesse Lasilast varem ühtki teadet rõngaga toonekure kohta tulnud. Seetõttu puuduvad andmed, kui kaua ta on seal juba pesitsenud. Samuti ei ole teada isendi sugu, kuigi käitumise järgi julgevad asjatundjad oletada, et tegu on isaslinnuga.

Praegusajal rõngastatakse Eestis üksikuid valge-toonekurgede pesapoegi, kuid näiteks 1980. aastatel sai rõnga mitusada poega aastas. Nüüdseks on „Estonia Matsalu“ märgisega rõnga saanud ligikaudu 5000 valge-toonekurge, teateid on laekunud 148 taasleiu kohta. Kaugeimad leiud on Lõuna-Aafrika vabariigist ja Zimbabwest.

Lasila kure puhul ei ole siiski tegu Euroopa vanima valge-toonekurega. Teadaolevalt on Euroopa vanim toonekurg leitud Šveitsist, kuid kahjuks surnuna. Leidmise ajal oli tema vanus 39 kalendriaastat.

Kui näed jalarõngaga lindu, anna sellest kindlasti teada e-posti teel matsalu@envir.ee või kirjuta postiaadressil: Keskkonnaagentuur, Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, Lihula vald, Läänemaa. Samuti võib ühendust võtta telefonitsi 472 4220 või 5300 3289.

Keskkonnaagentuur / Matsalu rõngastuskeskus

 


Anne kanal Tartus (foto: Toomas Jüriado)

 

Vana-Pärnu, Anne kanali ja Kunda ranna suplusvesi oli mullu kõige halvem

Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu suplusvee aruande järgi oli Eestis mullu teistest liikmesriikidest kõige enam halva veekvaliteediga supluskohti: 5,6%. Ent siinjuures tasub pidada silmas, et halva veekvaliteediga supluskohtade suurema osakaalu on tinginud supluskohtade väike arv.

Eestist esitati aruande jaoks mullu andmed 54 supluskoha kohta, millest vaid 3 liigitusid halba kvaliteediklassi. Näiteks Hollandis oli 715 supluskohast halva kvaliteediga 35 veekogu, Belgias osutus 110 supluskohast kehva veega  olevat 2, Iirimaal 136 kohast 7, Rootsis oli 444 ujumisveekogust vesi halb 16 kohas ja Prantsusmaal 3345 kohast 105.

EL aruandes on supluskohad nõuete järgi liigitatud nelja veekvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav ja halb. Aruandes kajastunud 54st Eesti supluskohast pooled asuvad mere ning pooled siseveekogude ääres. Neist 34 vee kvaliteet oli väga hea ja 10 koha vesi hea. Halva veekvaliteediga olid Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul oli ülemäärane E. coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide sisaldus. 2012. aastal ei olnud Eestis ühtegi halba klassi liigitatud supluskohta, 2013. aastal oli samuti kolm: Karepa, Vana-Pärnu ja Anne kanal.

Kui supluskoha vesi on osutunud kehvaks, tuleb selle omanikul või valdajal teavitada suplejaid ohust, üksiti tuleb teha kindlaks kehva olukorra põhjused ning püüda veekvaliteeti parandada.

Terviseamet

 


 

 

 

Koduomanikelt ei nõuta kaheksat prügikonteinerit

Keskkonnaministeerium lükkab ümber ajalehtedes ilmunud info, millest jääb ekslik mulje, et inimestel tuleb edaspidi hankida endale prügi sortimiseks kaheksa konteinerit.

Uuest aastast jõustuva määruse järgi tuleb kohalikul omavalitsusel tõepoolest tagada, et saaks liigiti koguda paberi- ja kartongijäätmeid, pakendeid, ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, klaasi-, plasti- ja metallijäätmeid ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. See ei tähenda, et elamute juurde tuleb muretseda kaheksa konteinerit. Määrusega pakutakse kohalikele omavalitsustele vaid võimalusi paremini korraldada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist. Võimalus on ühitada liigiti kogutud jäätmete vedu korraldatud olmejäätmeveoga. Teise võimalusena saab kasutada avalikke jäätmete kogumispunkte ning jäätmejaamu. Kolmas lahendus hõlmab jäätmete kogumisringe.

Majade juurde tuleb lisada kaks või kolm konteinerit (vanapaber, biojäätmed) ainult juhul, kui neid seal veel ei ole. Küll tuleb konteinereid juurde paljudes jäätmejaamades, sest tekib võimalus üle anda jäätmeid, mida siiani polnudki kuskile panna: lehtklaas, eterniit, suured plastesemed jms.

Sortimismääruse muudatustest ei tulene nõuet lisada ühepereelamute piirkondadele iga maja juurde uusi konteinereid. Vanapaberit võib näiteks koguda kindlatel päevadel ilma konteinerita (nt seotud vanapaberipakid tänaval), viia avalikesse paberikonteineritesse või jäätmejaamadesse. Biojäätmete puhul on ühepereelamutes võimalik rajada näiteks kompostiplats.

Oluline osa jäätmetest kogutakse seega endiselt avaliku kogumisvõrgustiku kaudu. Siinkohal tasub meelde tuletada, et majapidamises kogunevaid jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse. Paljude jäätmete kogumist ongi mõistlik korraldada jaamades: näiteks ohtlikud jäätmed, aia- ja pargijäätmed (oksad, lehed, muru), suurjäätmed (mööbel, aga ka spordivahendid, kraanikausid, WC-potid jms), autorehvid, elektroonikaromud, aga ka vanapaber, pakendid, vanametall. Sortimismääruse muudatus lisab jäätmejaamas vastu võetavate jäätmete hulka lehtklaasi ja plastid (kausid, panged, kelgud jms), mis ei ole pakendid. Jäätmejaamades tuleks kindlasti vastu võtta olmes tekkivate ohtlike jäätmete mõiste alusel majapidamistes tekkivaid eterniidijäätmeid. Selliste ohtlike jäätmete (sh eterniidi) ja suurjäätmete käitlemiseks on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Keskkonnaministeerium

 


 

Eesti jõgedesse asustati taas lõhe ja meriforelli noorkalu

Riigimetsa majandamise keskuse Põlula kalakasvandus asustas sel kevadel Põhja-Eesti jõgedesse ja Pärnu jõkke üle 190 000 eri vanuses lõhe ja meriforelli noorkala. Seeläbi loodetakse taastada lõhe- ja meriforelli asurkonnad seal, kus nende looduslikud populatsioonid on nõrgad või hävinud.

Kolme kevadnädala jooksul asustati jõgedesse kokku üle 42 000 kaheaastase ja 40 000 üheaastast lõhet ning 5700 kahe- ja 3600 üheaastast meriforelli. Kui varasematel aastatel asustati ühe- ja kaheaastasi lõhesid ning meriforelle ainult Soome lahte suubuvatesse jõgedesse, siis tänavu viidi 15 000 üheaastast ja 16 000 kaheaastast lõhe noorkala ka Pärnu jõkke Sindi paisu alla, kust nad peagi merre rändasid. Nende kalade naasmist toitumisrändelt meres kudemisrändele samasse jõkke võib oodata kahe-kolme aasta pärast. Soome lahte suubuvatest jõgedest viidi lõhe noorkalu Selja, Valge-, Loobu, Jägala, Pirita ja Purtse jõkke; meriforelle asustati Pudisoo ja Pühajõkke.

Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on rasvauimed ära lõigatud, et eristada neid looduslikest kaladest. Umbes kümnendikule kaladele on seljauime alla kinnitatud ka individuaalmärgis, mis võimaldab saada täpsemat teavet nende rännete, kasvukiiruse, suguküpsuse saabumise jms kohta.

RMK

 


Fotod: Mati Kose/Life+ linnalehmade projekt

 

Pärnu rannaniidul on uus ajakohane matkarada 

Pärnu rannaniidu vesisel alal on valmis saanud uus looduse õpperada. Umbes 600 meetri pikkune puitrajatis on ehitatud maapinnast kõrgemale vaiadele. Matkarada on ääristatud turvavõrguga, ehitatud on ka vaateplatvorm. Raja laius võimaldab liikuda nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Matkarada on ehitatud projekti „Linnalehmad ehk Pärnu rannaniidu ala taastamine ning tutvustamine“ raames, ühtlasi on koostatud teisaldatav näitus. Õpperaja eest kannab hoolt Pärnu linnavalitsus.

Uudistaja

 


Eesti vesikondade kaart: sinisega on Lääne-Eesti, helerohelisega Ida-Eesti ja roosaga Koiva vesikond (kaart: keskkonnaministeerium)

 

Vesikondade veemajanduskavad on avalikul väljapanekul

Alates maikuust on maakonnakeskustes võimalik tutvuda järgmise perioodi ehk aastate 2015‒2021 veemajanduskavade, meetmeprogrammide ja üleujutusohuga seotud riskide maandamise kavadega. Avalik väljapanek kestab kuus kuud: selle jooksul on kõikidel võimalus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid.

Veemajanduskava on vee kaitse ja kasutamise strateegia, mille üldsiht on hoida veekogude head seisundit ning tegutseda selle nimel, et halvas seisundis veekogude olukord paraneks. Veemajanduskavades on esitatud maismaa pinnaveekogude, rannikumere ja põhjavee seisundi ülevaade, peamised vete seisundit ohustavad tegurid ning sihid, mida soovitakse 2021. aastaks saavutada.

Tegevuskavad, mis aitavad vältida üleujutustest tulenevaid kahjusid inimese tervisele, varale, looduskeskkonnale, majandustegevusele ja kultuuripärandile, on Eestis koostatud esimest korda. Kavade siht on vähendada üleujutuste tõenäosust ja ulatust ning võimalike üleujutuste negatiivseid tagajärgi.

Veemajanduskavade ja üleujutusohuga seotud riskide maandamise kavade eelnõude kokkuvõtetega saab tutvuda maavalitsustes ja keskkonnaameti kontorites, samuti keskkonnaministeeriumi veebilehe kaudu. Oma ettepanekuid on võimalik esitada ka interneti kaudu.

Keskkonnaministeerium

 

 

 

TASUB OSALEDA


Vällamäe matkarada (foto: RMK)

 

TÜ loodusmuuseumi huvipäev Võrumaal

Reedel, 12. juunil korraldab Tartu ülikooli loodusmuuseum taimede huvipäeva Võrumaal. Botaanik Silvia Pihu ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel uuritakse Vällamäe ja Vastseliina loodusradadel kasvavaid taimi.

Väljasõit on kell 10 Tartust Vanemuise 46 eest. Riietuda tuleb ilmaolude järgi ja kaasa võtta süüa ning juua. Osaleda saab tasuta, ent vajalik on varem registreeruda telefonil 737 6076 (E‒R kell 9‒17) või loodusmuuseum@ut.ee. Teavet saab küsida telefonitsi 5342 5101 või e-posti teel kulli.kalamees-pani@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

 


Väike-Taevaskoda (foto: Ain Erik/Wikipedia)

 

Ettekandepäeval räägitakse Taevaskojast ja Saesaarest

12. juunil võetakse Eesti teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni ettekandepäeval vaatluse alla Taevaskoda ning Saesaare paisjärve tulevik. Üritus algab kell 11 ja toimub Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis (Lai 38). Sõna võtavad Urmas Tartes, Olev Renno, Rein Järvekülg, Ants-Johannes Martin, Ahto Kaasik, Kalle Kroon, Tarmo Denks ja Jaak Tobreluts. Kõik huvilised on oodatud.

ETA

 


 

Metsalillematk Tädu loodusrajal

Põhjamaades on tava korraldada juuni esimesel poolel loodusretki ja teisi üritusi, märkamaks õitsevate metsataimede ilu. See on andnud innustust ka RMK-le, kes kutsub 13. juunil kell 11 Harjumaal Viimis vallas asuvale Tädu loodusõpperajale. Matk kestab umbes kolm tundi, kaasa võtta jook ja soovi korral söök. Riietumisel tasub silmas pidada kaitset sääskede eest ja üksiti arvestada, et liigutakse väljaspool teeradasid. Retkel saab osaleda tasuta.

Teave: viimsi.looduskeskus@rmk.ee või telefonitsi 5340 7513.

RMK

 


Linamuuseum avab hooaja soome-ugri filmifestivaliga

Võrumaal Tsiistre linamuuseumi külakinos saab alates tänasest kuni laupäevani osaleda soome-ugri filmifestivalil FUFF II. Ekraanile jõuab ligikaudu 60 filmi, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja/või mis käsitlevad soome-ugri teemasid.

Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks. Võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid, programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste ungari, soome, eesti ja sel aastal ka saami filme. Saab osaleda stsenaristika töötubades, mida juhendavad filmimaailmas tuntud inimesed: režissöör-stsenarist Dániel Erdélyi Ungarist ja kirjanik-stsenarist Mart Kivastik Eestist. Tsiistresse jõuavad peale soome-ugri stsenaristide ka filmiloojad kaugelt Tšiilist ja naaberriigist Lätist, kokku 20 rahvuse esindajad. Muusikat teevad Anto Siimson, Aarne Kaur ja Kaja Taul. Festivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle.

Festivali pass maksab 10 eurot ning see annab sissepääsu kõikidele filmilinastustele ja kontsertidele. Võru maakonna noortele on sissepääs tasuta. Vaata ka www.fuff.ee.

Tsiistre linamuuseum

 


Ebapärlikarbi talgud Lahemaal (foto: Katrin Loss)

 

Alanud on ELFi talgusuvi

Eestimaa looduse fondi (ELF) 16. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid keskenduvad sel aastal vooluveekogudele ning viivad loodussõpru teist aastat ka piiri taha Lätti. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida kahekümne talgureisi vahel. Lähimad talgud, 12.‒14. juunil, peetakse Otepää looduspargis, kus aidatakse taastada harivesiliku elupaika.

Tänavusel talguhooajal suunduvad ELFi vabatahtlikud talgulised esimest korda ka pikematele talgureisidele Ida-Virumaale. Lohusuus aidatakse taastada mudakonna ja rohekärnkonna elupaika (19.‒21. juuni) ning Avijõel koristatakse vooluvete aasta raames sealseid vanu paisujäänukeid (2.‒5. juuli).

ELFi talgureisidele saavad huvilised registreeruda veebilehel, vooluvete aasta kohta saab teavet siit.

ELF

 


 

Näitus põlevkivist Tartus

Tartu loodusmajas saab kuni 27. novembrini tutvuda põlevkivi kompetentsikeskuse ja Eesti paeliidu koostatud näitusega „Meie põlevkivi ja paekiviˮ. Suvekuudel on näitus lahti teisipäevast reedeni 10–18 ja laupäeviti 11–16. Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10. Teavet saab küsida telefonitsi 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Tartu loodusmaja

 


Tänavune aasta orhidee kärbesõis (foto: Bernd Haynold/Wikipedia)

 

Juunikuus õitseb rohkelt kodumaiseid orhideeliike

Juuni algus on meie orhideede õidepuhkemise tippaeg. Kõige enam võib neid näha Hiiu-, Saare- ja Läänemaal, kus kohati kasvavad käpalised lausa maantee pervedel. 

Eestis on üle kolmekümne orhideeliigi, Eesti orhideekaitse klubi valis neist tänavuse aasta orhideeks kärbesõie. Loe tema kohta Eesti Looduse mainumbrist! Kärbesõis eelistab kasvada niisketel lubjarikastel niitudel, looniitudel ja kadastikes. Välimuselt ei ole see liik kuigi silmapaistev, ent iseäralik on ta oma õie kuju poolest, mis meenutab kärbest või kimalast. Keskkonnaamet kutsub kõiki, kes märkavad kärbesõit, sisestama leiuandmed ka loodusvaatluste andmebaasi. Kogutud andmed aitavad saada ülevaadet selle liigi seisundist ning kaitse vajadusest.

Üksiti tasub osa võtta Saaremaal peetavast orhideefestivalist. See avatakse pidulikult 25. juunil kell 16 Loona mõisas. Festivali raames toimuvate ürituste kohta loe täpsemalt ürituse internetilehelt.

Keskkonnaamet/Uudistaja

 


Näitleja Mari-Liis Lill, kaader filmist „Eesti looduslikud pühapaigad. Pärispea Liukkivi ja Hooneteperi mägi“

 

Puuendli võistlus ehk tee foto koos oma lemmikpuuga

Avaliku arvamuse uuringud (Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli teoloogiateaduskonna sotsioloogilised uuringud) on näidanud, et enamik eestlasi usub, et puul on hing. Eestlasele meeldivad puud ja me kanname perekonnanimedena hea meelega puunimetusi: Mänd, Kask, Kuusk, Tammik, Kuusik jne. Me oleme metsarahvas, mistõttu võime julgelt seda isikupära maailmaga jagada.

Sestap kutsutakse osalema puuendli võistlusel: jäädvustama ennast ja oma lemmikpuud ühele pildile ning saatma see pilt ühisgaleriisse. Puuendel tuleb sõnadest „puu“ ja „endel“ ehk selfie. Oma puu võib olla nime-, värava- või hiiepuu, mõni muu oluline puu või lihtsalt puu, mis jääb liikumisteekonnale. Pildid võivad olla ka klassi-, pulma-, kokkutulekute-, bändi-, kollektiivi- jm puuendlid.

Fotosid koos oma kontaktandmetega (nimi, meiliaadress ja telefon) oodatakse suve lõpuni e-posti aadressile puuendel@hiiepaik.ee. Kirjale on vaja lisada paar rida selle kohta, miks on valitud just see puu ja mida puud sulle tähendavad. Puuendlid lähevad Hiiepaiga fotogaleriisse Facebookis ja kodulehel hiiepaik.ee, samuti Hiiepaiga Instagrami: seal tuleb kasutada kindlasti märki #puuendel. Saates meile oma puuendli, annad fotod Hiiepaiga vabakasutusse: ülesvõtet võib mittetulunduseesmärkidel ja autorile viidates tasuta kasutada.

Korraldajad soovivad sügisel teha kõikidest puuendlitest näituse. Parimate piltide vahel loositakse välja auhinnad.

hiiepaik.ee 

 


 

Näitus päikesevarjutusest

Täielik päikesevarjutus on harv, lummav ja küllap mõnevõrra hirmutav nähtus: teaduseelsel ajal seda kardeti. Veel 19. sajandil püüti rahvast enne varjutust kõigiti teavitada, et vältida paanikat. Ent tänapäeval on päikesevarjutus suisa nii kütkestav sündmus, et sellest on saanud turismiharu. Oma reisiplaane sätitakse nii, et reisi tipphetkel saaks vaadelda täielikku päikesevarjutust. Sellised reisid on väga levinud ning vahel tuleb broneering sihtpunkti teha poolteist aastat varem. Järgmist täielikku päikesevarjutust on võimalik näha 2017. aastal Ameerika Ühendriikides. Koju ootama ei maksa jääda, sest Eestis on järgmine täielik päikesevarjutus alles 2126. aastal.

Näitus „Päikesevarjutuse lummuses“ on Tartu tähetornis lahti kuni 30. septembrini. Tartu tähetorn asub Toomemäel (Lossi 40).

Tartu tähetorn

 


EOÜ suvepäevad

Eesti ornitoloogiaühingu avatud suvepäevad on tänavu 27.‒28. juunil Tartumaal Alatskivil. Kahe päev jooksul keskendutakse põhiliselt röövlindudele ning Peipsi elustikule ja inimestele. Kavas on röövlinnutöötoad ja -retked ning viuväitlus, räägitakse Peipsi lindudest ja inimestest, kultuuriretke raames saab tutvuda järveäärse eluga. Lastele pakuvad tegevust Alatskivi looduskeskus ja Peipsi koostöökeskus, sh tutvutakse piirivalve tööga, tehakse paadisõit järvel ja linnuretk.

EOÜ suvepäevadele on oodatud kõik huvilised. Programm, osalustasud jm selguvad peatselt, vt www.eoy.ee.

EOÜ

 


 

Tänavu on looduseuurijate päev Raplamaal

Eesti looduseuurijate selts korraldab 38. looduseuurijate päeva 4.‒5. juulil Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis. Laupäeval, 4. juulil peetakse loenguid Raplamaast ja selle loodusest ning minnakse õppekäigule. Elle Roosaluste juhendusel saab osaleda taime- ja Ave Suija eestvõttel samblikeretkel, Urmas Kõljala jutu saatel õpitakse tundma torikseeni ja Liina Remmi juhatusel maismaatigusid. Erki Õunap juhendab päevaliblikate ja Mati Martin kiilide õppekäiku. Pühapäeval, 5. juulil tehakse neljatunnine ekskursioon Raplamaa loodus- ja kultuuriväärtuste juurde.

LUS

 

 

 

 MAAILMAST


Foto: sustainablepulse.com

 

Šveitsi supermarketid ei müü enam glüfosaati

Portaal http://sustainablepulse.com vahendas 3. juunil Šveitsi supermarketikettide Coop ja Migros otsust mitte enam müüa tooteid, mis sisaldavad glüfosaati. Niiviisi otsustati pärast märtsikuist maailma terviseorganisatsiooni (WHO) raportit, mis kinnitab, et glüfosaat võib olla inimesele kantserogeenne. Peale selle anti teada, et glüfosaadi asemele püütakse müügiks leida teisi, ohutuid herbitsiide.

Coop lõpetas glüfosaadi müügi, hoolimata riikliku põllumajandusameti BLW väitest, et glüfosaati võib müüa, kuna see ei kujutavat endast inimestele ohtu. Glüfosaati sisaldavad tooted korjas juuni alguses oma riiulitelt ära ka Migros. Enne Coopi ja Migrose otsust oli glüfosaadi müügist loobumisest teatanud ka Saksamaa jaemüügihiiglane REWE Group: sakslased kinnitasid mai alguses, et glüfosaat kaob septembrist alates 350 Baumarkt DIY poe riiulitelt.

Glüfosaat on praegu herbitsiididest maailmas esirinnas ja ühtlasi on see üks biotehnoloogiatööstuse ärimudeli alussambaid, ent pärast WHO hoiatusi on see mõistagi põhjaliku uurimise all kogu maailmas. Lähemat teavet leiab näiteks võrgupaigast www.feedtheworld.info.

sustainablepulse.com/Uudistaja

 


Kaheksajalg kannab leitud varjet (foto: www.whitewolfpack.com)

 

Kaheksajala uskumatu käitumine

Ikka rohkeid (lemmik)loomaelamusi pakkuva portaali üks jahmatava videoga postitus kinnitab: „Pole vaja omada selgroogu, et olla geenius või meisterlik komödiant“.

Austraalia Victoria muuseumi uurijal Julian Finnil õnnestus salvestada üks kõige tähelepanuväärsemaid ja samas lõbusamaid näiteid tööriistakasutuse kohta loomariigis. Kaheksa jäsemega loom sõna otseses mõttes kõnnib mööda ookeanipõhja ja kannab „kaenla all“ purunenud kooskospähkli pooli, esmapilgul täiesti sihitult. Aga ei maksa teha ennatlikke järeldusi! See kombitsakandja teab ilmselt väga täpselt, mida ta teeb: mingil moel on loom taibanud, et kandam sobib suurepäraselt varjepaigaks, kust saaki passida. Niiviisi on kaheksajalg astunud nende väga väheste loomaliikide vennaskonda, kes oskavad tööriistu kasutada.

Vaadake võrgupaigast Finni salvestist ja küllap mõistate, miks tabas uurijat naeruhoog, mis pole sukeldujale sugugi ohutu.

www.whitewolfpack.com/Uudistaja

 


Foto: care2.com

 

Care2: Coca-Cola kompanii ei tohiks toetada inimõiguste rikkumisi

Rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni FIFA eksjuhi äsjaste skandaalide valguses on ehk huvitav teada, et portaali care2.com petitsioonide leheküljel kogutakse muu hulgas allkirju protestile, mis saadetakse Coca-Cola kompanii juhile Muhtar Kentile.

Coca-Cola on nimelt 2022. aastal Kataris toimuvate jalgapalli maailmameistrivõistluste peasponsor, kes käib välja 30 miljonit dollarit. Katar on uute rajatiste ehitusele värvanud 1,5 miljonit töölist, kes peavad leppima kohutavate, lausa eluohtlike oludega. Coca-Cola on küll inimõiguste rikkumise Kataris hukka mõistnud, kuid ei ole ähvardanud sponsorlepingut lõpetada. Just seda petitsiooni autorid aga kompaniilt nõuavad, kui olukord Kataris ei parane.

Ajalehe The Guardian andmetel suri Kataris mullu iga kahe päeva kohta üks Nepalist pärit migrant; aastail 2012–2013 olevat äärmiselt viletsa elukeskkonna ja tööolude tõttu hukkunud 964 töölist Nepalist, Indiast ja Bangladeshist. Alates 2010. aastast, mil Katar sai FIFAlt korraldusõiguse, on hukkunute arvuks hinnatud 1200 inimest, mis annab alust karta, et võistluste ajaks võib ohvrite arv suureneda 4000ni.

Pealegi on värvatud aheldatud väga karmide lepingutega, mis teevad võimatuks töökohta vahetada või maalt lahkuda. Nii ei saanud nepallased minna isegi oma maavärinais hukkunud omaste ja sõprade matustele. Läinud nädala lõpuks oli petitsioonide võrgupaigas kogutud 55 000 allkirja.

care2/Uudistaja

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

EESTI KIHELKONNAD | Reigi kihelkond: rootslased ja romaanid

Tahkuna tuletorn ja Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk Foto: Laima Gūtmane /...

LIHTNE KÜSIDA | Miks linnud ei maga talveund?

Talveuni on seotud mitme ohuga. Esiteks võivad kiskjad tardumuses...

INTERVJUU | Kliimaseadus annab inimestele kindluse tuleviku ees

Kliimaminister Yoko Alenderiga vestelnud Toomas Kukk Yoko Alender on sündinud...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...