Märtsi–aprilli Horisondi kaanelt vaatab vastu mammutivõhk, mis leitud juba 1920. aastate lõpus Siberist ja mida seostatakse meie jaoks ilmselt suhteliselt tundmatu Mal’ta kultuuriga. Ajalooteadus tunneb mitmeid kuulsaid inimfossiile, mis on vorminud meie arusaamu maailma asjadest. Nagu näiteks Taungi laps, kelle järgi eristati Australopithecus afarensis, või Turkana ehk Nariokotome poiss, mis sai teaduslikuks nimeks Homo ergaster. Värskes Horisondis kirjutab molekulaarbioloog ja populatsioonigeneetik Mari Järve veel ühest arusaamu muutnud fossiilsest lapsest, kelle jäänused leiti Siberist Baikali lähistelt ja kes leiupaiga järgi on saanud nimeks Mal’ta poiss. Mal’ta poiss elas 24 000 aasta eest ning oli surres 3–4-aastane, aga olulisim on asjaolu, et on õnnestunud kindlaks teha tema genoomi järjestus. See on pakkunud tõelisi ootamatusi ja pööranud teistsuguseks ettekujutuse sellest, kuidas on kujunenud maakera asustus. Eriti oluline Mal’ta poisi uurimisloo juures aga on tõsiasi, et see kulges rahvusvahelises koostöös, milles Eesti teadlastel oli oluline roll. Praegu võib öelda, et Siberist leitud lapseluude geeniuuringud on innustanud teadlasi teisigi vanemaid arheoloogilisi leide uute vahenditega uurima. Põnevad avastused on horisondil!
Kas kliima mõjutab keelte olemust? Mis on siirdegenoomika? Mis rariteete on Eesti Rahva Muuseumi kogudes eelmise külma sõja aegadest? Kuidas ära tunda Ungru paasi? Mille eest anti vabahärra Alexander von der Pahlenile 19. sajandil Tallinna aukodaniku tunnistus? Mida arvab teaduse mõjust oma elus Vladislav Koržets? Millega tegeleb Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)? Kuidas on läinud meie noortel informaatika- ja loodusteaduste olümpiaadidel? Mida arvab teadusest ja maailma asjadest akadeemik Andres Öpik kuulsast-tuntud Öpikute suguvõsast? Vastuseid neile küsimustele otsivad ja pakuvad Tartu Ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus, Henri Zeigo Eesti Rahva Muuseumist, Kalmer Mäeorg Tallinna Linnaarhiivist, paevana Rein Einasto ja geoloog Aat Sarv, toimetaja Ulvar Käärt ning EKEI direktor Üllar Lanno jpt.
Sellest numbrist käivituvad ka kaks uut rubriiki: „Sõna lugu” ja „Igameheteadus”. Esimeses neist selgitab keelemees Udo Uibo alustuseks, kust on pärit sõna ’vikerkaar’, teises kirjeldab Cambridge’i ülikooli doktorant Jürgen Jänes, kuidas sõna otseses mõttes igaüks meist saab teadust teha – näiteks vaadates läbi tuhandeid videoid, aitamaks teadlastel tuvastada, millal ja mitu muna muneb üks või teine C. elegans.
Mart Noorma „ESTCube-1 läks pensionile” räägib, kuidas 651 päeva pärast lennu algust saadeti Eesti esimene satelliit teenitud vanaduspuhkusele. See on Horisondi ESTCube’i triloogia kolmas lugu, mis võtab kokku, mida on saavutatud ja milline on nüüdseks Eesti positsioon inimkonna kosmoseajaloos. Richard Johannes Tomuski „Uued relvad vanade vaenlaste vastu” tutvustab üht lootustandvat viisi, kuidas võidelda bakteritega, kellele antibiootikumid enam ei mõju.
NB! Kõigi ENIGMA lahendajate tähelepanu juhime asjaolule, et eelmise numbri „Vedeliku ümbervalamise ülesannete” lahendused ja põhjalikud selgitused-näpunäited nendeni jõudmiseks on avaldatud üksnes meie veebilehel ja ajakirja e-versioonis (vt SIIT!!!).