LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduses tutvustame liblikalisi, ravimuda ja kalade kuulmekivikesi
Suvise liblikahooaja lõpetuseks tasub süüvida Eesti Looduse avaloosse: Mati Martin kirjutab sellest, kuidas liblikaid jaotatakse ning millised iseärasused on eri sugukondadel. Ent kirjutis aitab meelde tuletada ka seda, miks ei maksa liblikat tiibupidi näppude vahele võtta, ühtlasi on kõne all puruvanad, liblikate arenguring ja toitumine. Liblikate teemal arutletakse ka intervjuus: Toomas Kukk on usutlenud liblikateadlast Erki Õunapit.
Kätte jõudnud kaamosele mõeldes tasub aga läbi mõelda, kuidas, kus ja millega oma tervist turgutada. Üks suurepärane võimalus on kümmelda kohalikus ravimudas ja mineraalvees või kasutada neid loodusrikkusi tervise heaks mõnel muul moel. Kodumaise kurortoloogia alussammastest, rikkalikust ning kvaliteetsest ravimuda- ja mineraalveevarust kirjutavad oktoobrinumbris Kairi Põldsaar ja Marge Uppin.
Seevastu Mehis Rohtla kirjutise põhjal saame taas tõdeda, et elustik on tihti hämmastavalt põnev. Piltlikult võib öelda, et kalades peituvad „seadmed”, mis sarnanevad lennukite mustade kastidega. Need salvestid ehk otoliidid ehk kuulmekivikesed annavad teadlastele infot kala vanuse ja vee keemilise koostise kohta, üksiti on nende abil võimalik uurida kalade rändeid.
Põnevust leiab kindlasti ka Mirjam Nutovi artiklist, kus autor kutsub üles teada andma raudosja leiukohtadest: see teave aitab entomoloogidel uurida haruldast lammiöölast. Tammede tüvedele pahkasid tekitavast uuest putukaliigist Eestis kirjutavad Kaljo Voolma ja Jaan Kõlli. Rubriigis „Huvitav Eesti” soovitame minna vaatama paearhitektuuri tippteost Konuvere paekivisilda ning rubriigis „Loodusmuuseumi varasalvest” tutvustame ühe tirdi lugu.
Oktoobrinumbrist leiab ka tavapärased nuputamisveerud: ristsõna ja artiklite põhjal koostatud rubriigi „Nõel heinakuhjas”. Juhime tähelepanu, et aasta jooksul vähemalt ühele „Nõel heinakuhjas” küsimusele õige vastuse saatnute vahel loosime 3. novembril välja aastaauhinnad. Oktoobrinumbri küsimustele vastuste saatmisega saab igaüks oma võiduvõimalusi suurendada!
Eesti Loodus
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Vormista Eesti Looduse, Loodusesõbra, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimus enne 30. novembrit kodulehe www.loodusajakiri.ee kaudu ja vali meie e-poest sarja „Looduse raamatukogu” üks e-raamat kingituseks tasuta.
Kui tellid paketi, 3 või 4 ajakirja korraga, saad kingituseks e-raamatu „Lehed ja tähed. 6”.
Tulekul on kolmas maailma metsade raamat
Sarjas „Looduse raamatukogu” on ilmumas raamat „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad”. See on maailma metsi tutvustava sarja viimane osa, varem on ilmunud „Ameerika metsad” (2013) ja „Euroopa ja Aasia metsad” (2012).
Detsembris ilmuvas osas on vaatluse all Aafrika ning Austraalia ja Okeaania metsad ja metsandus, ühtlasi leiab muljeid retkedest sealsetesse metsadesse. Telli ajakiri Eesti Mets enne novembri lõppu ja saad raamatu koos ajakirja talvenumbriga tasuta.
Varem ilmunud metsaraamatuid ja teisi „Looduse raamatukogu” sarja väljaandeid saab soetada Loodusajakirja veebilehel.
Hannes Kollist (foto: Lauri Kulpsoo)
Kuku saated tutvustavad Horisonti
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” on tutvustusjärg jõudnud Horisondi septembri-oktoobrinumbrini. Sel neljapäeval räägib TÜ tehnoloogiainstituudi laborijuhataja Hannes Kollist geenmuundatud taimedest ja nendevastase võitluse ebaloogilisusest. Samal teemal on Kollist koos doktorant Hanna Hõrakuga kirjutanud ajakirja kaaneartikli „Genoomide muutmine. Ei midagi enneolematut”.
Järgmise neljapäeva, 23. oktoobri saade esitleb ajaloolase Vladimir Sazonovi ja teoloogi Andreas Johandi artiklit „Jook, mis on vanem kui leib”: Vladimir Sazonov räägib õlleteost muistsetes Lähis-Aasia maades. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Kõige enam laekus tänavu vaatlusandmeid valge-toonekure, halli käpa ja päevapaabusilma kohta (foto: keskkonnainfo.ee)
Võistlus tõi arvukalt loodusvaatlusi
Märtsi teisest poolest kuni septembri lõpuni kestnud vaatlusvõistluse raames sisestasid 81 vaatlejat kokku 716 vaatlust ‒ mitu korda rohkem kui mullu. Eelmisel aastal oodati sisestusi tosina taimeliigi kohta ning neid laekus 175. Tänavune võistlus keskendus liigipaaridele, tutvustades ühtlasi nende eristamise tunnuseid.
Ülekaalukalt enim vaatlusi saadi valge-toonekure kohta (378 vaatlust), sellele järgnes 58 vaatlusega hall käpp ning 55 vaatlusega päevapaabusilm. Tabeli etteotsa mahtus ka erilisemate liikide isendeid: valgetähn-pajuliblikas (36 vaatlust) ja arusisalik (33 vaatlust).
Üks loodusvaatluste andmete kogumise siht on edendada inimeste loodusteadlikkust. Ent saadud andmed aitavad ka koostada liikide levikuatlasi ja teha mitmesuguseid analüüse. Oma panuse Eesti loodust puudutava väärtusliku teabe kogumisse saab anda igaüks, registreerides oma vaatlused loodusvaatluste kodulehel elektroonilisse päevikusse.
Vaatlejate vahel, kes on sisestanud üle viie vaatluse, loositi välja auhinnad. Loosiõnn naeratas Aiki Tibarile, kes võitis matka koos kolme kaaslasega ja giidiga; Merle Pollile, kelle postkasti jõuab järgmise aasta jooksul neli MTÜ Loodusajakiri ajakirja; Villu Anvelt sai preemiaks aga raamatu „Metsik lootus. Eduka looduskaitse eesliinil”.
Rohkem teavet 2014. aasta loodusvaatluste võitluse kohta leiab projekti veebilehelt.
Keskkonnaagentuur
Rahvusvahelisel koolinoorte metsandusvõistlusel esindasid Eestit prantsuse lütseumi õpilased Mati Lepikson (vasakul), Annaleena Vaher ja Airon Oravas ehk võistkond Copper Owl (foto: Eesti metsaselts)
Eesti koolinoored hiilgasid metsandusteadmistega
Septembri lõpus ja oktoobri alguses peeti Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus „Noored Euroopa metsades” (YPEF). Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi: saadi esimene, kolmas ja neljas koht.
YPEF on Euroopas suurim 13–19-aastastele kooliõpilastele mõeldud metsandusvõistlus. Osalejaid oli üheteistkümnest riigist: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast, Portugalist ja Rumeeniast. Esimest korda võistluse ajaloos olid võistlejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit eri riikidest. Nii said noored vahetada teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.
Eestist pääses võistluse finaali prantsuse lütseumi võistkond Copper Owl koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilasega. Üheskoos tuli näidata oma metsandusteadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha vaatmik. Võistlus lõppes meie noorte jaoks suurepäraselt: võitjaks tunnistati meeskond, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri oma neljandaks.
Teavet rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” kohta võib leida aadressilt www.ypef.eu.
Eesti metsaselts
Nutiseadmega viiger (foto: SL 2014 projekt)
Viigrid said raadiomärgised
Viigriaasta ja Soome lahe aasta teadusprogrammi raames on esimesed kaks viigrit saanud raadiomärgised. Mõlemad viigrid püüti Narva lahe põhjaosast Kurgali madalikelt, kus asub üks viimaseid teadaolevaid viigritega püsivalt asustatud alasid Soome lahes. Tegu on kahe täiskasvanud isasloomaga, kelle tegevust, eelistatud elualasid jmt saab nüüd seadmete abil jälgida ja uurida.
Soome lahe viigerhülged on väga tugeva inimtekkelise ning soojadest talvedest tuleneva loodusliku surve tõttu sattunud Soome lahes väljasuremisohtu, samas ei ole meil teavet nende eluviiside ega ka vajaduste kohta. Järgnevatel aastatel on kavas märgistada kokku kaheksa Soome lahe viigerhüljest. Ettevõtmist toetavad KIK, mittetulundusühing Pro Mare ja Alexela Grupi algatus „Viigrihüpe”.
Mart Jüssi / looduskalender.ee
Kassikakk (foto: Peter Trimming/Wikipedia)
Kassikakud tuleb paremale järjele aidata
Kassikakk (Bubo bubo) on Eestis ohustatud linnuliik, kelle arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul pidevalt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu ainult poolsada paari kassikakke. Nõnda on tekkinud tungiv vajadus kassikakke paremini kaitsta. Seda aitab teha hiljuti keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse allkirja saanud tegevuskava.
Kakkude arvukus on vähenenud mitmel põhjusel, näiteks pesasid rüüstavad väikekiskjad, pesitsusaegne häirimine ja kasinaks muutunud toidulaud. Märkimisväärne ohutegur on kassikakkude hukkumine elektriliinides ja teedel. Tegevuskava raames on plaanis teha põhjalik inventuur, et saada täpsem ülevaade kassikakkude arvukusest ja elupaikadest. Peale selle on kavas kakkude olulise saaklooma mügri seire, sest ka nende arvukus on kahanenud. Loodetakse, et umbes viieteistkümne aasta pärast on kassikakkude arvukus suurenenud ja meil elutseb vähemalt 150 paari suurune asurkond.
Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda siin.
Keskkonnaministeerium
Kasetriibik (foto: Wikipedia)
Tähelepanu all on ka kasetriibik
Keskkonnaminister on kinnitanud ainsa Eesti looduses elava hüpiklase kasetriibiku järgmise viie aasta kaitse tegevuskava. Kasetriibik (Sicista betulina) on väike hiiretaoline loom, kes erineb teistest meie närilistest väga pika saba poolest. Üks kasetriibiku tunnuseid on must triip seljal. Väiksuse ja varjulise eluviisi tõttu kohatakse teda looduses harva. Seetõttu on liigi leviku ja bioloogia kohta nii Eestis kui ka mujal maailmas väga vähe andmeid. Eestis elutseb kasetriibik kogu mandril. Euroopa Liidus on kasetriibik rangelt kaitstav liik.
Tegevuskava näeb ette eelkõige uuringuid, et saaks selgeks, kuidas kasetriibikut kõige paremini kaitsta. Oluline on koguda teavet selle kohta, kus ja millistes kohtades see liik elutseb.
Kasetriibiku kaitse tegevuskava leiab siit.
Keskkonnaministeerium
Hõbehaigur (foto: Korall/Wikipedia)
Eestis loeti esimene hõbehaigru värvirõngas
Linnuvaatleja Trinus Haitjemal õnnestus 22. septembril Läänemaal Haeskas ära lugeda hõbehaigru rõngakood E12. Matsalu rõngastuskeskusele teadaolevalt pole Eestis varem ühtegi hõbehaigru rõngast ära loetud.
Hõbehaigrute (Ardea alba) levik Eestis on suurenenud alles viimastel aastatel. Kuni 2004. aastani oli liik veel Eesti ornitoloogiaühingu harulduste komisjoni nimekirjas. Nüüdseks on hõbehaigur Eestis pesitsema asunud ja vahel näeb kohalike vete ääres lausa kümneid linde korraga. Ka Haeskas leitud rõngaga haigur oli koos 28 liigikaaslasega.
Haeskas leitud rõngaga hõbehaigur märgistati tänavu 3. juunil pesapojana Läti hõbehaigru märgistamisprojekti raames Kaņierise järvel. Seega on ilmne, et pärast pesast lahkumist suundus noorlind põhja poole. Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskuse spetsialisti Olavi Vainu sõnul andis see esimese infokillu, kust pärinevad hõbehaigrud, keda meil on üha sagedamini vaadeldud.
Tähtis on rõngaleidudest teatada, sest nõnda saadakse palju teavet lindude rändeteede, rändekiiruse, ea, käitumisbioloogia ja populatsioonide leviku kohta. Seetõttu ootab Matsalu rõngastuskeskus teateid kõigi rõngaleidude kohta e-posti aadressil matsalu@envir.ee. Kui ei ole võimalik anda teada elektroonilisel teel, saab leiust teavitada ka postiaadressil: Keskkonnaagentuur, Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, Lihula vald, Läänemaa. Samuti võib ühendust võtta telefonil 472 4221 või mobiiltelefonil 5300 3289.
Keskkonnaagentuur
TASUB OSALEDA
Kaktusenäitus botaanikaaias
Tallinna botaanikaaia kaktusenäitus on uudistamiseks lahti selle nädala lõpuni. Näitusel saab teada, millised näevad välja eri perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes oludes kasvatada. Tutvustatakse kaktuste sorte, hübriide ja aretisi. Näitus on valminud koostöös kaktusekasvatajate klubiga.
Tallinna botaanikaaed
Iisakul on infoõhtu taastuvenergiatest
Reedel, 17. oktoobril kell 17.30 algab Iisaku looduskeskuses infoõhtu taastuvenergiatest. Urmo Lehtveer Eestimaa looduse fondist räägib muu hulgas taastuvenergia kasutusvõimalustest Eestis, päikeseelektrijaamadest, tootlusest ja tasuvusest Eestis töötavate jaamade näitel, päikeseenergia kombineerimisest teiste tehnoloogiatega.
Üritus on tasuta, kuid huvilistel palutakse registreeruda veebi kaudu või telefoni teel 5332 8287.
Keskkonnaamet
Vaatetorn matkaraja ääres (foto: Rando Kall/RMK)
Rabaretk Alam-Pedjal
Pühapäeval, 19. oktoobril kutsub Tartu ülikooli loodusmuuseum raba huvipäevale Alam-Pedja looduskaitsealal. Matkatakse Selli-Sillaotsa õpperajal, tutvutakse rabaloodusega ja käiakse vaatetornis. Retke juhendavad Robert Oetjen ja Külli Kalamees-Pani.
Buss väljub kell 11 Vanemuise 46 eest. Jalga tasub panna kummikud ja kaasa võtta söök-jook.
Osaleda saab tasuta, kuid palutakse eelregistreeruda aadressil loodusmuuseum@ut.ee või tööpäevadel telefonil 737 6076.
TÜ loodusmuuseum
Soome lahe teemaline loodusõhtu Viljandis
Kolmapäeval, 22. oktoobril algusega kell 17.30 toimub Viljandi linnaraamatukogu kolmanda korruse näitustesaalis loodusõhtu „Soome laht – noore mere tervis ja unikaalne loodus”. Õhtu külaline on Lennart Lennuk.
Soome lahte on peetud maailma enim reostunud veekoguks. Samas on ta Läänemere kui maailma noorima mere oluline osa. Loodusõhtul saab teada, kuidas Soome lahel praegu läheb ja mil moel on meri mõjutanud ümberkaudseid inimesi. Tutvustatakse Soome lahe elusloodust mikroskoopilistest vetikatest kuni suurte mereimetajateni. Vaatluse alla tulevad ka võõrliigid, mikroprügi, veeõitseng, naftareostus, laevaliiklus, mürkained ja teadustegevus.
Loodusõhtu on tasuta. Osavõtust palutakse teada anda keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistile Reet Vaiksalule telefonil 5308 3344 või e-posti teel Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Türil räägitakse Järvamaa loodusest ja jäälinnust
Nädala pärast, 22. oktoobril kell 18 saab võtta osa loodusõhtust Türi kultuurikeskuses (Hariduse 1). Üritus algab Järvamaa loodust tutvustavate piltide ja ettekandega, õhtu teises osas räägitakse tänavuse aasta linnust jäälinnust. Loodusõhtu külaline on Ingmar Muusikus.
Võimalus on soetada äsja ilmunud raamat „Järvamaa” (hind 15 eurot).
Üritus on tasuta, huvilistel palutakse tulekust teada anda keskkonnaameti keskkonnahariduse peaspetsialistile Piret Eensoole telefoni teel 5306 5044 või e-posti teel Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Koolidel on võimalus kaasa lüüa energiasäästunädalal
Keskkonnainvesteeringute keskus kutsub kõiki Eesti koole korraldama 10.–16. novembrini oma koolis energia- või keskkonnasäästuga seotud üritusi. Üleskutse siht on innustada väikesi algatusi ning panna noori energiasäästu teemadele mõtlema ning lahendusi pakkuma. Üritus toimub energiasäästunädala raames juba neljandat korda, sel korral oodatakse osalema kõiki alg-, põhi- ja keskkoole.
Eelmisel aastal tegid peaauhinna väärilist teavitustööd Konguta õpilased, kes andsid välja ajalehe „Säästukas”, korraldasid teadlaste öö ja tegid jäätmetest kunsti. Antsla õpilased kaasasid aga terve kooli säästma toitu, koguma taarat, vanu patareisid ja elektroonikaseadmeid. Võsu keskkoolis korraldati plakativõistlus teemal, kuidas säästa energiat ja loodust, koguti ajakirju ja vanu riideid. Eelmisel aastal võitnud koolide töödega saab tutvuda siin.
Võistlusel saab osaleda kuni neljaliikmeline kooli esindav rühm, mis tuleb registreerida KIKi kodulehel. Samast leiab ka kogu teabe ja võistlust tutvustava video.
Esindusrühma ülesanne on korraldada energiasäästunädala ajal koolis üritusi ja teha sellest lühike kokkuvõtlik video. See peaks kajastama korraldatud üritusi ja nädala raames ilmnenud kitsaskohti, mida kool peaks energia säästmise nimel muutma. Võistlejad võivad kasutada nii õpetajate kui ka koolitöötajate abi.
Koolinoorte tegevuste kokkuvõtteid hindab kolmliikmeline žürii. Peavõit on kolme päeva pikkune fotoretk Eesti looduses. Ent on ka teisi häid auhindu. Parimaid esindusrühmi tunnustatakse 17. novembril Tallinnas energiasäästunädala pidulikul lõpuüritusel energia avastuskeskuses.
KIK
Tempod ja rütmid Eesti loodusmuuseumis
Eesti loodusmuuseumis on võimalik tutvuda uue näitusega „Tempo ja rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni”. Ühtlasi tähistab muuseum oma 150. tegutsemisaastat.
Näitus tutvustab looduse rütmide ja tempode rikkust ja mitmekesist maailma. Rütmilisust tuleb ette kõikjal: Maa, Päikese ja tähtede liikumises, looduse helides, südametuksetes, lehtede värinas, taimede kasvamises ning aastaaegade vaheldumises. Kuraator Lennart Lennuki sõnul on näitus nii üleilmne kui ka kohalik, sest Eesti loodust ja selle protsesse võrreldakse maailma looduses toimuvaga. Näiteks helitoas saab kuulata loodushelisid, päikesesüsteemi makett tutvustab kosmiliste tsüklite tähtsust Maal ja animatsioon näitab aastaaegade rütmilist vaheldumist maailma eri paikades. Lähemalt saab uudistada ka taime- ja loomariigi ööpäevaseid rütme; kiirendatud või aeglustatud videod võimaldavad jälgida inimese jaoks kas liiga kiireid või aeglasi sündmusi looduses. Südamelöökide sagedusi ja selle muutumist tutvustavas toas kõrvutatakse eri imetajate südamerütme ning näidatakse, millest need olenevad.
Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a. Uue näitusega saab tutvuda kuni 1. märtsini 2015 kolmapäevast pühapäevani 10–17, neljapäeviti 10–19.
Eesti loodusmuuseum
Tammelehte kujutav noore looduskaitsja märk on valmistatud valgevasest ja kaetud transparentse rohelise emailiga. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap
Anna teada aktiivsest noorest looduskaitsjast
Keskkonnaministeerium kutsub 10. novembrini esitama noore looduskaitsja auhinna kandidaate.
Noore looduskaitsja märgiga soovib keskkonnaministeerium tunnustada kuni 26-aastasi tublisid noori, kes on aktiivselt kaasa löönud loodushoius. Märgi pälvivad isikud, kes on andnud suure panuse looduse kaitsesse, saavutanud häid tulemusi loodusharidusvõistlustel või aidanud korraldada loodusteemalist üritust. Tänavu avaldatakse sel moel tunnustust juba neljandat korda. Aastas antakse välja kuni kolmkümmend märki.
Täpsema teabe leiab siit. Ettepanekud tuleb saata keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda aadressile Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee.
Keskkonnaministeerium
MAAILMAST
Valge trühvel (Tuber magnatum) (foto: Richard Splivallo / AlphaGalileo)
Teadlased ajavad trühvli lõhna jälgi
Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased on leidnud, et valge trühvli lõhna ja maitse tekkes on oma osa mulla bakteritel.
Trühvlid on koos kalamarjaga teadagi maailma kõige kallihinnalisemate toitude seas. Itaalia Piedmonti piirkonna valgete trühvlite kilohind võib küündida 5000, Prantsusmaa Périgordi mustade trühvlite hind 2000 euroni. Eriti suurte eksemplaride kilohind on oksjoneil tõusnud koguni 50 000 euroni. Sestap treenivad inimesed koeri ja sigu maa all kasvavaid seeni leidma.
Aga trühvlite lõhn on ka teadlaste jaoks põnev probleem. Nüüd ongi Saksa ja Prantsuse teadlastest koosnev töörühm, kes tegutseb Frankfurti Goethe ülikooli egiidi all, teada saanud, et valge trühvli lõhna tekkes on tähtis roll seene viljakehas leiduvatel mullabakteritel. Asjatundjad teavad, et trühvleid tasub otsida sarapuude, tammede ja mõne männiliigi lähedalt, sest seened kasvavad sümbioosis nende puudega. Sel moel on trühvlid põnevad mudelorganismid, uurimaks sümbioosi taimede ja seente vahel.
Teadmised lõhnatekke kohta on mõistagi ülimalt olulised ka toiduainetööstusele. Juustu- ja veiniteo ülitähtsaid pärme ja baktereid on uuritud väga põhjalikult, seevastu päris vähe on teada sellest, kuidas tekib muude organismide, sealhulgas seente lõhn.
Kui 2010. aastal tehti kindlaks musta Périgordi trühvli genoom, oldi arvamusel, et seentel on piisavalt geene, et lõhnu ise luua. Aga üle kümne aasta on üksiti oletatud, et lõhna tekkes võivad suurt rolli mängida ka seenekehas leiduvad mikroorganismid. Mainitud Saksa-Prantsuse töörühm on keskendunud valge trühvli uuringutele. See on Euroopa liik, mida on viimasel ajal hakatud kultiveerima ka Uus-Meremaal ja Argentinas.
Uuringutega on õnnestunud näidata, et bakterid toodavad erilisi lenduvaid tsüklilisi väävliühendeid, mis annavad trühvlitele osa nende eripärasest lõhnast. Oletatakse, et sead ja koerad tunnevad just nimelt seda lõhnakomponenti. Aga neid aineid leidub ainult valgetes trühvlites, mitte teistes trühvliliikides. Seepärast laiendatakse nüüd uuringuid ka ülejäänud liikidele.
Goethe-Universität Frankfurt-am-Main / AlphaGalileo / Uudistaja
Foto: Lars Soerink / BirdLife
Ei ole rahu Malta linnurindel
Aastast aastasse korduvad maailma looduskaitseüldsuse protestid linnujahi iseärasuste vastu Maltal, sealsete kirglike jahimeeste ekstreemsem osa astub omakorda välja piirangute vastu, mida Malta valitsus nii rahvusvahelise surve tõttu kui ka kohalike looduskaitsjate tegevuse tulemusena on püüdnud kehtestada.
Septembri lõpul tuli saareriigist jälle ebameeldivaid sõnumeid. Valitsus oli äsja välja andnud määruse, mis lükkas jahihooaega edasi, et tagada rändlindudele turvalisem ülelend sellest tähtsast lindude rändetee maamärgist. Valitsuse otsuse vastu protestinud jahimeeste demonstratsiooni ajal ründas raevukam osa protestijatest füüsiliselt linnukaitsjaid, kohaliku BirdLife Malta vabatahtlikke.
Õli valas tulle asjaolu, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker valis looduskaitsevoliniku kandidaadiks maltalase Karmenu Vella. Linnukaitsjad kardavad, et Vella, kelle tegevusvälja jääks volinikuks saades ka EL linnudirektiiv, võib üritada kallutada ühenduse looduskaitsepoliitikat, et teha Malta valitsuse elu lihtsamaks. See valitsus, millesse 64-aastane Vella on ka ise korduvalt kuulunud, pole aga suutnud looduskaitseseaduste rikkumise ja salaküttimisega siiani sugugi toime tulla. On lausa arvatud, et otsus jahihooaja algust edasi lükata tehtigi lihtsalt selleks, et tagada Vellale paremad võimalused volinikuks saada.
BirdLife/Uudistaja
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Koostanud ja toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/