UUDISTAJA
24. september 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse septembrinumber saadab lugeja seenele
Seenerohkel sügisel ei pääse seentest mööda ka Eesti Looduse septembrinumbris. Põhiartiklis tutvustab Irja Saar lühidalt seeneriigi mitmekesisust: mis tüüpi seeni üldse leidub, kuidas nad toituvad ja levivad. Olavi Kurina selgitab seenelist pahandavate ussitavate seente tekkepõhjusi: seentes elavad ja toituvad mitmesuguste seenesääsklaste, aga ka teiste sääsklaste ja kärblaste vastsed. Siinkohal tasub rõhutada ammu tuntud tõsiasja, et ka surmavalt mürgised seened ussitavad nii mis kole.
Ka tööjuhend tuleneb seentest: Uve Ramst annab juhiseid, kuidas seentega lõnga värvida. Selgub, et meil leidub suurepäraseid värviseeni. Seened koos eri peitsidega annavad kirkaid või mahedaid värvitoone; nii värvitud lõnga värvid püsivad hästi ka pestes.
Pikemas kirjutises tutvustab Ivar Sibul aasta puud paakspuud ja tema lähisugulast türnpuud. Mõlemad liigid on Eestis levinud peaaegu kõikjal, ent ometigi rahva hulgas vähe tuntud. „Huvitava Eesti” rubriigis kirjeldatakse Obinitsa Juudatare nime kandvat koobast. Heino Mardiste meenutab nõukogudeaegse Eesti Looduse kaarte, mis sisu ja täpsuse mõttes tunduvad praegu pigem naljakatena. Seekordne intervjueeritav on dendroloog Urmas Roht. Mati Martin tutvustab putukate järjeloos mardikaid ja lehviktiivalisi. Esseed on Ragnis Pärnmetsalt ja Tiit Kändlerilt.
Uue rubriigina on Eesti Looduses alates septembrinumbrist „Loodusmuuseumi varasalvedest”. Tutvustame siin Eesti loodusteaduslike kogude rikkusi ja tähelepanuväärseid säilikuid. Avaloos on vaatluse all EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumis hoitavad herbaarlehed, mille on kogunud Albert Üksip 1942. aastal Toomalt.
Aasta lõpu lähenedes tuleb aeg tellida Eesti Loodust ja teisi loodusajakirju uueks aastaks. Soovitame seda teha meie kodulehe kaudu https://www.loodusajakiri.ee/tutvustus/ajakirjade-tellimine/. MTÜ Loodusajakirja liikmesorganisatsioonide (LUS, EOÜ, PKÜ, ELKS jt) liikmetele on tellimus 10% soodsam – organisatsiooni nimetus tuleb lisada tellimisvormi märkuste lahtrisse.
Eesti Loodus
Metsaomanik jahimehega vastakuti
Värske Eesti Metsa peateema on metsaomanike ja jahimeeste debatt. Võiks ju mõelda, et mis neil metsaomanikel ja jahimeestel siis nii väga vahet on. Ühed loodusemehed mõlemad: üks tegutseb puude, teine ulukite nimel. Tihti on ju ka nii, et seesama metsaomanik on kirglik jahimees. Reaalsuses on metsandus- ja jahindusorganisatsioonide erimeelsused Eestis väldanud juba pikki aastaid – alates ajast, kui uut jahiseadust koostama asuti. Need kestavad edasi ka nüüd, kui jahiseadus on kehtinud üle aasta. Vastasseis miilab kui rabapõleng turba sees: vahetevahel ei paistagi välja, kuid siis lahvatab jälle nähtavaks leegiks. Milles asi? Seda püüabki Eesti Metsa sügisnumber selgitada. Avatakse tausta ja täpsustatakse seisukohti. Nii või teisiti, kuidagimoodi peab protsess leppimise suunas kulgema. Jahiteema jätkuks kirjeldab Kristiina Viiron kahte muhedat jahimeest, Janno Langi ja Peeter Hussarit, kes ühtlasi on kogenud loomatopiste valmistajad.
Sügisnumbri mitmes artiklis on kõne all metsaühistud. Puidutööstust kajastab kirjutis „Puidu väärindamine edendab äri ja eksporti”. Viio Aitsam ei kirjuta mitte metsamehest, vaid metsanaisest: Eha Metsaallik on mesinik, kes peab metsa paradiisiaiaks. Veel saab lugeda augusti lõpus peetud esinduslikust metsaökoloogiakonverentsist Tartus, Eesti metsateaduse klassikust Peeter Rõigasest ning paljust muust huvipakkuvast.
Hendrik Relve, Eesti Metsa peatoimetaja
Miks ei pea kartma GMO-sid?
Kes on GM-taimed? Mille poolest erinevad nad traditsioonilisel teel saadud taimesortidest? Kas GMO-dega seotud hirmud on põhjendatud?
Mida arvasid muistsed rahvad – egiptlased, sumerid, akadlased, hetiidid, pärslased, foiniiklased – alkoholist? Kas õlu võib tõesti olla vanem kui leib?
Mis on varpajam? Kas pole mingitki võimalust, et füüsika lubaks kosmoselaeval liikuda kiiremini kui valgus?
Miks ja kuidas mindi keskaegselt kaitsesüsteemilt üle uusaegsele? Kui suur see muutus oli? Miks bastionid ühel hetkel „maha jäeti”?
Mida arvata lapsvaarao Tutanhamoni lühikeseks jäänud valitsusajast? Missugune on Tutanhamoni 1922. aastal leitud hauakambri ja selle sisu tõeline väärtus?
Kui suure hulga käsikirjade, fotode ja helisalvestiste eest kantakse hoolt Eesti rahvaluulearhiivis? Mida me teame ja tahame teada Läänemerest? Kuidas on teadus mõjutanud filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse elu? Kuidas ära tunda Rägavere ja Saunja paasi? Kuidas Eesti Rahva Muuseumis eksponaate luuakse? Kuidas on esinenud tänavustel olümpiaadidel noored geograafia- ja informaatikahuvilised?
Loe Horisondi septembri-oktoobrinumbrit ja saad teada, mida neist asjust arvavad ja kirjutavad bioloogid Hanna Hõrak ja Hannes Kollist, ajaloolased Vladimir Sazonov, Andreas Johandi, Ragnar Nurk, Robert Treufeldt ja Mait Kõiv, füüsik Kristjan Kannike, teaduskirjanik Tiit Kändler, geoloogid Rein Einasto ja Aat Sarv, arheoloog Mari Tõrv, mereuurija Jüri Elken, keemik Enn Lust ja mitmed teised.
Horisont
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Vormista Eesti Looduse, Loodusesõbra, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimus enne 30. novembrit kodulehe www.loodusajakiri.ee kaudu ja vali meie e-poest sarja “Looduse raamatukogu” üks e-raamat kingituseks tasuta.
Kui tellid paketi, 3 või 4 ajakirja korraga, saad kingituseks e-raamatu “Lehed ja tähed. 6”.
Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)
Kuku tutvustab Eesti Metsa
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärg jõudnud Eesti Metsa sügisnumbrini. Ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve räägib numbri olulisematest artiklitest, nii homme kui ka järgmisel neljapäeval, 2. oktoobril.
Eelmisel aastal võitis esimese auhinna seenefotode eest Peeter Teedla
Veel on aega osaleda Eesti Looduse fotovõistlusel
Kuu lõpuni saab saata oma looduspilte Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele. Need tuleb üles laadida veebilehel http://fotovoistlus.horisont.ee. Enne fotode saatmist soovitame tutvuda osalemistingimustega: https://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2014.
EESTI SÕNUMEID
Tartu ülikooli kõige uuem hoone on Physicum
Eesti tõusis maailma ülikoolide pingereas rekordkõrgele kohale
Tartu ülikool teatas 16. septembril, et just avalikustatud ühe maailma suurima ülikoolide pingerea QS World University Rankings andmetel on TÜ tõusnud läbi aegade kõrgeimale positsioonile, 379. kohale.
TÜ järjekindel tõus on seda hinnatavam, et pingeritta lisandub pidevalt uusi, kiirema majanduskasvuga riikide hästi rahastatud ülikoole. 2013. aastal oli TÜ vahemikus 461.–470.
Kõrge positsiooni saavutamise taga on TÜ edenemine kõigi edetabeli koostamisel arvestatavate näitajate poolest. QS arvestab akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolijuhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, ülikooli kui tööandjat, teaduspublikatsioonide mõjukust, välisõppejõudude ja -üliõpilaste osakaalu.
Peale üldpingerea reastab QS alates 2007. aastast maailma ülikoole viies suures teadusvaldkonnas: humanitaarteadused, tehnoloogia ja inseneriteadused, eluteadused ja meditsiin, loodusteadused, sotsiaalteadused. Igas valdkonnas reastatakse 400 parimat. Nagu eelmistelgi aastatel on TÜ esindatud kahes valdkonnas: humanitaarteadustes jagatakse 302., sotsiaalteadustes 394. kohta.
Edetabeli esiotsas on juba kolmandat aastat püsinud Massachusettsi tehnikainstituut (MIT), teist ja kolmandat kohta jagavad Imperial College London ja Cambridge’i ülikool ning neljandal positsioonil on Harvardi ülikool. Teistest Balti riikidest on edetabelis Tallinna tehnikaülikool (501.–550.), Vilniuse ülikool (551.–600.), Vilniuse Gediminase tehnikaülikool (701.+) ja Läti ülikool (701.+).
Sel aastal andis ankeetküsitlusele vastates ülikoolidele oma eksperdihinnangu kokku üle 90 000 teadlase, akadeemilise arvamusliidri ning tööandja.
Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) teatas omakorda, et on värskelt avaldatud Euroopa tehnikaülikoolide pingereas 10. kohal ja maailma tehnikaülikoolide üldpingereas (Worldwide Professional University Rankings) 138. kohal. Üldpingerida juhivad Harvardi ülikool, MIT, Stanfordi ülikool. Euroopa tehnikaülikoolidest edestavad TTÜ näiteks ETH Zürich, Ecole Polytechnique Pariis, Chalmersi ja Taani tehnikaülikoolid.
TÜ/TTÜ/Uudistaja
Võidufilmi peategelane punakänguru (allikas: Matsalu loodusfilmide festival)
Matsalus võitis jälle Saksamaa film
Pühapäeval Lihulas lõppenud 12. Matsalu loodusfilmifestivali grand prix’ pälvis Thoralf Grospitzi ja Jens Westphaleni film „Austraalia loodus 1 – punakängurute riik”, mis jutustab Austraalia südames kuudepikkuses kuumas ja põuas elavatest suurimatest kukkurloomadest punakängurutest.
Žürii põhjendas valikut nii: „Selles väga värvikas filmis satume silmitsi Austraalia loodusega. Filmi suurepäraste kaadrite ja omavahel läbipõimunud tegevusliinide kaudu saame väga lähedalt jälgida loomade käitumist. On tunda, et film baseerub kindlatel teadmistel. Tundke end kui Ruu kukrus!”.
Kõik auhinnasaajad saab teada võrgupaigast www.matsalufilm.ee/festival/index.html.
Aastatetagune projekt rajada Sillamäe prügilasse jäätmekütusetehas ebaõnnestus (allikas: pr.pohjarannik.ee)
Nõuetele mittevastavaid tavajäätmete prügilaid Eestis enam pole
19. septembril tähistati Sillamäel tavajäätmete prügila korrastamistööde lõppu. Sillamäe prügila on viimane 22-st Eesti nõuetele mittevastanud tavajäätmete prügilast, mille korrastamist rahastati eurovahenditest. KIK toetas Sillamäe prügila korrastustöid Euroopa ühtekuuluvusfondist 1 012 444 euroga.
Ida-Virumaal Vaivara vallas asuva prügila korrastustööd kestsid kuus kuud, ettevalmistusi alustati juba 2010. aastal. Tööde raames koostati sulgemisprojekt ning korrastati 2,8 hektaril laiunud prügila. Endise prügila pind kaeti drenaaži ja gaasikogumise kihiga ning biofilterkattega. Ümber prügila rajati piirdekraavid, biotiigid, filterpeenar, hooldustee, gaasiväljutuskaevud ja haljastus. Sillamäel elab 14 500 inimest, kelle tavajäätmed kogutakse ja käideldakse Uikala prügilas.
Eesti on viimase kümne aastaga sulgenud ligi 150 tavajäätmete prügilat. KIK on Euroopa ühtekuuluvusfondi meetme raames rahastanud 22 projekti, kokku 18 747 515 euroga.
Mõni suletud tavajäätmete prügila on saanud pärast korrastamist täiesti uue kasutusviisi. Näiteks rajati aasta tagasi Saaremaal Kuressaare linna naabruses korrastatud Kudjape prügila alale jooksu- ja suusarajad ning ala on taas inimestele avatud.
KIK/Uudistaja
Mark punaka narmasnutiga (allikas: pood.post.ee)
Mürgiseenemargid: kaks ei jäänud kolmandata
Omniva (end Eesti Post) andis 11. septembril välja „Eesti seente” sarja postmargi, millel on kujutatud punakas narmasnutt.
1. septembrist on sisemaise standardkirja saatekulu 55 senti ja just sellise nimiväärtusega on ka uus mark. Seda on trükitud 50 000 eksemplari. Margi saatetekst Omniva kodulehel hoitab: „Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens) on väga mürgine, sisaldab muskariini, mürgisus ei kao ka kupatamisel ega kuivatamisel. Üsna kiiresti pärast söömist ilmnevad mürgistustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, rohke higi-, sülje- ja pisaravool, sageli pupillide ahenemine ja nägemishäired. /…/ Lääne-Euroopas põhjustab punakas narmasnutt igal aastal palju mürgistusi, sealhulgas on teada surmajuhtumeid. /…/ Kasvukohaks on pargid ja lehtmetsad juuni lõpust juuli alguseni. Parkides kasvab siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud ning nendeks punakat narmanutti peetaksegi ja korjatakse, aga linnaparkidest seenekorjamist peaks üldse vältima.”
See on seenemargi sarja kolmas mark ja nagu kaks eelmist, on selle kujundanud kunstnikud Ülle Marks ja Jüri Kass. Ka kahel eelmisel margil on mürgised seened: 2012. aastal ilmunud postimaksevahendil valge kärbseseen, mullusel roheline kärbseseen.
Omniva/Uudistaja
Nende lindude kontuurpildid raamatus värvimiseks ongi (allikas: EOÜ)
Värvimisraamat õpetab linde tundma
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on andnud välja Eesti lindude värviraamatu esimese osa, kus ootab värvimist meie kakskümmend tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne looduseski ära tunda. Värviraamat on mõeldud nii mudilasele või koolilapsele kui ka vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrolliks.
Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistanud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Apollo ja Rahva Raamatu poodidest, Tartu loodusmajast ja soodushinnaga EOÜ kontorist. Värviraamatu teine osa on kavas välja anda järgmisel aastal.
EOÜ
Lillefestival: üks esikoht kodu-, kaks välismaale
Tallinn on nüüd juba kuus korda korraldanud Tornide väljaku pargis rahvusvahelist lillefestivali. Tänavu olid aedade teemad „Suhtlusaed” ja „Võluaed”. Kokku oli vaadata 27 eripärast iluaeda, autorite seas oli peale Eesti aiakunstnike ka nende kolleege Soomest, Saksamaalt ja Leedust.
Kategoorias „Suhtlusaed” valis hindamiskomisjon täies üksmeeles võitjaks Helsingi aia. Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul oli see „kõige õiterikkam aed viie eri liigiga ja eriti võlus meid selle ilus ja puhas seos tehis- ja korrastatud elava materjali vahel”.
Teema „Võluaed” parimaks osutus Luua metsanduskooli „Laste oma võluaed”. Aia kavandas koolisisese võistluse võitnud õpilane Liivi Mäekallas. „See oli lapselik ja võluv – armsasti koos päevalill, sõstar ja saialill. Töös oli tajuda tugevat loodusliku ja maamaterjali tundmist,” kinnitas Järve.
Rahva lemmikuks valiti Schwerini aiakunstnike kujundatud aed. Võitjad said auhinnaks Eeva Käsperi loodud klaastaiesed, mis kujutavad Dominiiklaste kloostri raidkivi, kivil on kujutatud draakon, kelle suust väänduvad välja viinamarjaväädid.
Tuleval aastal on festivaliaedade teemad „Lillede mäng” ja „Urbanistlik (aia)disain”.
www.pealinn.ee/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Tartu teaduskeskus Ahhaa
Teadlaste öö festival
algas juba läinud pühapäeval, 21. septembril Tartus teaduskeskuses Ahhaa teaduskommunikatsioonikonverentsiga „Suletud uste taga”.
Teadlaste öö festival on teadust populariseerivate ettevõtmiste sari, mille tipphetk on reedel, 26. septembril aset leidev üleeuroopaline teadlaste öö. 21.–26. septembrini kestva festivali raames toimub …
… üle neljasaja põneva teadussündmuse nii Tartus kui ka mujal Eestis. Lähem teave: http://teadlasteöö.ee/ ja www.ahhaa.ee/teadlaste-oo/.
Eesti looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve tänaval (foto: Adeliine/Wikimedia)
Kaupo Vipp räägib bioloogilis-füüsikalisest maailmakäsitlusest
25. septembril kell 17.15 Eesti looduseuurijate seltsis (Tartu, Struve 2) avatud loengul. Kaupo Vipp on 2012. aastal ilmunud raamatu „Globaalpohmelus: naftatipuvaade tööstusühiskonnale” autor.
Järvselja ürgmetsa „kollane aken” (foto: Järvselja õppe- ja katsemetskond / A. Tuul)
Järvselja ürgmetsa kaitseala 90. aastapäeva
tähistatakse reedel 26. septembril. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks: selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.
Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna asutamist professor Andres Mathieseni algatusel. Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud männi-, kuuse-, haava- ja sanglepaenamusega puistuala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitseregistrisse alles 1936. aastal. 1959. aastal muudeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogiliseks kaitsealaks. Aastal 2006 loodi Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).
Tähtsündmuse puhul peetakse 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.
Keskkonnaamet kutsub keskkonnahariduse konverentsidele
Keskkonnaamet korraldab oktoobris ja novembris kuus regionaalset konverentsi, mis keskenduvad säästvale energiakasutusele.
Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi, kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega.
Osaleda saab tasuta; tuleb valida endale sobiv konverentsipaik ja registreeruda. Registreerimine algab kuu aega enne konverentsi. Konverentsid toimuvad 16.10 Pärnus, 23.10 Haapsalus, 30.10 Tallinnas, 06.11 Väimelas, 11.11 Jõhvis ja 20.11 Tartus.
Konverentside ettekannete ja töötubade salvestused avaldatakse veebis https://www.youtube.com/user/Keskkonnaharidus.
Vt lähemalt http://keskkonnaharidus.publicon.ee/ee/avaleht/.
Lähenevad sügisesed linnuvaatluspäevad
Traditsiooniline rahvusvaheline sügisene linnuvaatlus Birdwatch on sel aastal 4.–5. oktoobril. Kogu Euroopas toimuva sündmusega juhitakse tähelepanu lindude sügisrände tippajale. Eesti ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuvaatluspäevadel osalema. Selleks võib jälgida oma koduaias toimetavaid linde või minna pikemale linnuretkele. Kui korraldad linnuretke, kuhu ootad ka teisi huvilisi, anna sellest teada aadressil riho.kinks@eoy.ee, et saaksime seda infot levitada. Lähem teave avaldatakse kuu lõpus EOÜ kodulehel ja uudiskirjas.
Käsmu sadam Lahemaal
Keskkonnaamet ootab õpilasi uurima Lahemaad
Keskkonnaamet kutsub kõiki 7.–12. klassi õpilasi saatma keskkonnaametile oma loovtöid või uurimusi teemal „Salapärane Lahemaa”. Oodatud on tööd nii Lahemaa rahvuspargi loodusest kui ka kultuuripärandist.
Esitatud loovtööd ja uurimused peaksid olema vormistatud üldtunnustatud reeglite järgi. Eelinfot tööde teemade ja autorite kohta ootab keskkonnaamet 1. veebruariks 2015. Tööde esitamise lõpptähtaeg on pärast koolis toimuvaid uurimis- ja loovtööde kaitsmisi 5. juuni 2015.
Valminud töid tutvustatakse 2015. aasta sügisel peetaval seminaril, kus tänatakse mõistagi ka autoreid. Neid tunnustatakse kahes vanuseastmes: 7.–9. ja 10.–12. klass. Kõik esitatud tööd talletatakse Lahemaa rahvuspargi arhiivis ning pannakse autori nõusolekul välja Lahemaa rahvuspargi veebilehele. Laekunud töödest avatakse Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses näitus.
Keskkonnaamet/Uudistaja
Vikipeedia kultuurimälestiste fotovõistluse Eesti vooru mullune võidutöö: Janno Loide „Vara Brigitta kirik”
Vikipeedias käib kultuurimälestiste fotode võistlus
Nagu Uudistaja on varemgi (https://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-30-07-2014/) teatanud, saab Eestis neljandat korda osaleda maailma suurimal fotovõistlusel „Wiki Loves Monuments” ehk „Kultuurimälestised Vikipeediasse”. See algas 1. septembril ja lõpeb 30. septembril. Võistluse eesmärk on jäädvustada mälestiste hetkeseisu, toetada Vikipeedia arengut ning teavitada inimesi Eesti kultuuripärandist. Varasematel aastatel on võistluste käigus Eestist kogunenud üle 7200 foto.
Juhised, kuidas mälestisi leida, ja võistluse reeglid leiab kodulehelt www.wikilovesmonuments.ee.
Jäneda mõisa peahoone (foto: Raul6/Wikimedia)
X geoloogia sügiskool
toimub 17.–19. oktoobril 2014 Lääne-Virumaal Jäneda mõisas.
Juubelisügiskooli teema on „Fosfor – aegade algusest tänapäevani”. Sügiskooli juubeli puhul on oodatud fotomeenutused varasematest sügiskoolidest. Kui kellelgi on mõni põnev pilt, mida pole varem sügiskooli kogumikus avaldatud, kuid fotot tasuks teistega jagada, võib selle saata (koos pildi autori andmetega) aadressile sygiskool@gmail.com. Sügiskooli kogumiku kaanepildi konkursi tähtaeg on 3. oktoober.
Rohkem infot: www.sygiskool.ee ja sygiskool@gmail.com
Foto: www.discoverwildlife.com
BBC Wildlife Magazine’i fototoetus,
mille sponsor on optikafirma Kowa, on mõeldud selleks, et leida uusi loodusfototalente ja avastada põnevaid pildilugusid loodusest. Võistlusel saab osaleda 30. septembrini. Võitja saab 5000 naela ja võimaluse avaldada oma pilte BBC Wildlife Magazine’is.
Vt www.discoverwildlife.com/kowa-general-terms-and-conditions-2014.
MAAILMAST
IDMC ümberasumiste kaart
Katastroofid sundisid mullu rändama 22 miljonit inimest
Nädal enne selle nädala alguses New Yorgis toimunud kliimamuutuste tippkohtumist avalikustas Norra põgenike nõukogu ümberasumiste seire keskus (IDMC) raporti, millest nähtub, et mullu tuli loodusõnnetuste tõttu oma kodu maha jätta 22 miljonil inimesel. Seda on kaks korda rohkem kui 1970. aastatel. Raporti kinnitusel on see suuresti tingitud inimeste koondumisest linnadesse ja linnade kasvust eriti loodusjõududest rohkem ohustatud riikides.
Raport kinnitab, et loodusõnnetuste eest ei ole kaitstud ükski maakera piirkond, ent viimastel aastatel on selgelt enim kannatanud Aasia, kus tuli ümber asuda 19 miljonil inimesel, mis hõlmab ümberasunute koguarvust 87,1%. Ohus võivad olla nii vaesed kui ka rikkad riigid; siiski langeb esimeste arvele üle 85% ümberasumisi. Näiteks Filipiinidel sundis taifuun Haiyan elukohta vahetama 4,1 miljonit inimest ehk miljon rohkem kui kogu Aafrika, Ameerika, Euroopa ja Okeaania peale kokku.
Suhtarvudes väljendatult põhjustasid hooajalised üleujutused suuri ümberpaiknemisi ka Aafrika Lähis-Sahara riikides, esmajoones Nigeris, Tšaadis, Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis, s.o riikides, mida niigi ohustavad nii konfliktid kui ka põud. Kuna eeldatavasti kahekordistub Aafrika elanikkond 2050. aastaks, kasvab seal tõenäoselt kõige kiiremini ka ümberasumisoht.
Suuri ümberasumisi on ette tulnud ka kõige arenenumates riikides. Näiteks taifuun Man-yi ajas Jaapanis kodudest välja 260 000 ja tornaadod USA Oklahoma osariigis 218 500 elanikku.
IDMC direktori Alfredo Zamudio sõnul on suurem jagu katastroofe samavõrd inimese kui looduse põhjustatud: „Parem linnaplaneering, üleujutustevastased kaitserajatised ja tõhusamad ehitusstandardid suudaksid neid mõjusid suuresti leevendada”. Niisiis on vaja kiiresti rakendada meetmeid, mis aitaksid kogukondadel muutuva ja aina ettearvamatuma ilmaga toime tulla.
IDMC/Uudistaja
Et asjasse pühendatud saaksid aru, millisest purskelõhe osast on parajasti juttu, on moodustunud suurematele koonustele Holuhraunil pandud ajutised nimed (foto: Ármann Höskuldsson / vedur.is)
Island vapub endiselt, lisandunud on mürgigaasid
Juba nädala kauem kui kuu aega on Islandi vulkanoloogidel, seismoloogidel ja meteoroloogidel käed-jalad tööd täis. Augusti keskel Euroopa suurima liustiku Vatnajökulli loodeservas asuva Bárðarbunga vulkaani juures alanud maavärinate seeria pole siiani vaibunud. Maavärinaid on täheldatud ka teistel vulkaanidel: Tungnafellsjökullil, Askjal, Islandi rahvusmäeks valitud Herðubreiðil jt. Kokku fikseeriti esimese kuuga umbes 25 000 tõuget.
Bárðarbungast kirde pool, juba liustiku alt välja jääval laavaväljal nimega Holuhraun avanes augusti lõpul vana vulkaaniline lõhe, millest väljub laavat. Mõned laavapursked on küündinud üle saja meetri kõrgusele ja kogu purskelõhe pikkus ligi kahe kilomeetrini. Siiani pole õnneks olnud liustikualuseid purskeid, mis võiksid põhjustada suure üleujutuse ja tekitada tuhka. Küll on laava jõudnud Jökulsá á Fjöllumi jõeni, mistõttu on taevasse tõusnud tohutu aurupilv. Ühtaegu purskega on üle 20 meetri alla langenud Bárðarbungat kattev liustik ja vajub aina edasi.
Olukorra teeb hoopis hullemaks asjaolu, et purskega kaasneb mürgiste gaaside eraldumine atmosfääri; juba on leitud hukkunud linde. Eriti suur on vääveldioksiidi hulk, aga kindlaks on tehtud ka vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi sisaldus. On soovitatud olla valmis kasutama isikukaitsevahendeid ka küllalt kaugel purskekohast, sest tugev tuul on mürgipilvi kandnud nii ida- kui ka põhjaranniku asulateni.
Mis saab edasi, pole muidugi võimalik ennustada, aga põhiliselt peetakse praegu silmas kolme stsenaariumi. Esiteks võib purse Holuhraunil lõppeda ja Bárðarbunga kokkuvajumine peatuda. Samas võib vulkaani alanemine ja üksiti purse saada suurema hoo ning purskelõhe pikeneda lõuna poole Dyngjujökulli liustiku alla, mis põhjustaks liustiku ulatuslikust sulamisest tuleneva suuruputuse ehk islandi keeles jökulhlaup’i ja rohke tuha tekke. Ja kolmandaks võib purse toimuda ka Bárðarbunga kaldeeras ning see tooks kaasa eriti ulatusliku jökulhlaup’i ja tuhasaju.
en.vedur.is/Uudistaja
Sloveeniast Itaaliasse asustatud Daniza pojaga (foto: http://wilderness-society.org)
Daniza, Itaalia karusõja ohver
Augusti keskpaigast alates on ka kaugel väljaspool Itaalia piire, esmajoones maailma looduskaitsjate seas, köitnud tähelepanu Põhja-Itaalia Trentino maakonnas juhtunud dramaatilised sündmused, mis lõppesid septembris emakaru Daniza surmaga.
Alpi linnakese Pinzolo elanik Daniele Mature oli augusti keskel kodu lähedal seeneretkel, kui sattus silmitsi emakaruga, kelle sabas vantsis kaks poega. Daniele sai väidetavalt karu käest tuuseldada, aga pääses siiski tõsisemate vigastusteta. Kohalik omavalitsus otsustas karu seepeale kinni püüda ja teisale toimetada.
Otsus leidis kohe protestivastukaja, mille käigus anti võrguküljel www.thepetitionsite.com üle 120 000 allkirja läkitusele, millega kutsuti Trentino asepresidenti Alessandro Olivit üles karu rahule jätma. Kinnitati, et karu ründas meest ainult seetõttu, et see läks tema poegadele liiga lähedale. Pealegi olevat sama karukolmikut vahetult enne juhtunut jälitanud üks matkaja, nii et karuema mure poegade pärast olnud mõistetav.
Olulise nüansi lisab loole asjaolu, et 18-aastane emakaru nimega Daniza oli üks neist karudest, kes toodi Trentinosse LIFE-programmi projekti Ursus raames. 1996. aastal alanud ja 2016. aastani vältav Ursus näeb ette karuderohke Sloveenia mesikäppade ümberasustust Trentinosse, et sealne asurkond taastada. Pole põhjust salata, et kohalikud on projekti üle varemgi nurisenud. Nende hinnangul on praeguseks arvatavasti poolesaja otini kasvanud asurkond liiga suur ja kujutab suurt ohtu koduloomadele. Ajalehe La Repubblica kinnitusel olevat just Daniza hingel mõnedki kohaliku rahva lambad ja üks kits.
Trentino võimud protestilainest ei hoolinud ja karu üritati mitmel moel püünisesse ajada. Sellel ettevõtmisel ei olnud edu ja nii otsustati uinutada karuema uinutiammuga. Midagi läks aga valesti ja noolest tabatud Daniza ei ärganudki enam; umbes üheksakuised pojad, keda ema oleks imetanud veel kindlasti üle aasta, jäid orvuna omapäi. Trentino asurkonna poegade keskmine suremus on looduskaitsjate andmeil praegu 27%.
Mõistagi puhus juhtunu protesti veel ägedamalt lõkkele ja näiteks Itaalia roheline partei nõuab kriminaaluurimist, et süüdlased saaksid karistuse. Itaalia loomakaitsjad kutsusid organisatsiooni European Wilderness Society (EWS) eksperdid Trentinosse, et olukorda arutada. Otsustati, et ilmselt tuleb üle vaadata rahvusvaheline karukaitse tegevuskava, ent EWS meenutas ka seda, et projekti Ursus 12 miljoni euroses eelarves on ette nähtud kulutused kohaliku rahva põhjalikuks teavitamiseks, kuidas karude läheduses käituda. Positiivse programmina pakkus EWS koos kohalike loomakaitsjatega idee korraldada tuleval aastal meeleolukaks teavitustööks Daniza karufestival ja nimetada maakonna pealinn Trento Alpide karupealinnaks.
EWS/Uudistaja
Chianti Classico pudeleid eristab teistest Chianti veinidest kuldsel taustal musta kikkaga pitser (Gallo Nero). See oli 13. sajandil Chianti liiga vapp ja on nüüd 1924. aastal asutatud Chianti Classico veinikonsortsiumi sümbol (allikas: Chianti Classico konsortsium)
Chianti Classico kandideerib veinipiirkondade Oscarile
Itaalia kuulus veinipiirkond Chianti Classico on valitud prestiižse veiniauhinna, USA veiniajakirja Wine Enthusiast tiitli „Aasta parim veinipiirkond” kandidaadiks. Chianti Classico konkurendid on samuti kuulsad paigad: Prantsusmaa Champagne ning kolm USA hinnatuimat veiniala – Sonoma rannik Californias, Red Mountain Washingtoni osariigis ja New Yorgi osariik. Võitja kuulutatakse välja ajakirja aastalõpu erinumbris, auhind antakse kätte jaanuaris, pidulikul lõunal New Yorgis.
Chianti Classico veini tohib toota ainult väikeses samanimelises piirkonnas Toscanas ja see vein peab täitma veel hulga lisanõudeid. Tervikuna väga huvitavate pärandmaastikega Toscanas on Chianti Classico piirkonnal eriline koht. Kuna tegemist on suhteliselt mägise alaga, ei saa seal kuigivõrd kasvatada ei teravilja ega piimakarja ning maaviljeluses on tähtis koht oliivisaludel ja viinamägedel. Et säiliks Toscana maastiku reputatsioon ühe maalilisema pärandmaastikuna maailmas, tuleb seal tegutsevatel tootjatel, valdavalt väiketootjatel, kinni pidada küllaltki rangetest reeglitest. Enamik veinimõisaid ja -talusid järgib orgaanilise maaviljeluse põhimõtteid.
Chianti Classico veinikonsortsium ühendab 560 liiget, kellest 365 toodavad pudeliveini. Konsortsiumi aastased aastane müügimaht ületab 600 miljonit eurot, millest 360 miljonit annavad pudeliveinid ning 10 miljonit oliivid ja oliiviõli.
Uudistaja
UUDISTAJA SUVELÕPU PILDIRETK
Nädalavahetusel oli suvi veel selgelt kohal
Lilled jõeääre promenaadi amplites ei näidanud vähimaidki närbumise märke
Vahepeal vihmaga veidigi kosunud veetase Emajões oli jälle langenud ja nii tuli ilmasammast laupäeva keskpäeval hoolega uurida – et mis on mis –, sest kolm näitu olid arvuliselt väga lähedased: õhusoojus 18 ja vee temperatuur 12 kraadi ning veetase 16 cm üle mõõtejaama nulli
Kui suurvee ajal tõuseb vesi selle trepi juures kaldapealsele, siis nüüd oli alumisestki astmest väga kaugel
Kaarsild on saanud tartlastele juba harjumuspäraseks näitusekohaks. Praegu on seal võrrelda-vaagida kaasava eelarve ideed, teiste seas ka mõne roheala korrastus. Rahvahääletus tuleb 6.–12. oktoobril
Paistab, et promenaadi ühe uhke remmelga eluring on lõpukorral. Murelik silm märkab haigustunnuseid ka mitmel naaberpuul. Eks asjatundjad pea selgusele jõudma, milles asi ja kas on veel rohtu, mis avitab
Siiski oli ka saabuva sügise märke. Mõnelgi puu- ja põõsaliigil tundub olevat saagirohke aasta …
… ja tuul raputas laupäeval seda saaki juba ka hoolega alla
Tundub, et kaunid kirevad vahtrad jäävad sel aastal pildistamata: niipea, kui lehed punaseks lähevad, tikuvad nad kohe maha langema. Nii võib ühel puul olla veel peaaegu üleni roheline rüü, tema naabril aga põhjalikult katkutud kirevam kate
Suve ja sügise sõbralik pusklemine jäi silma ka botaanikaaias. Elulõngaaeda ilmestas veel viimane õis, …
… raugemas oli ka daaliate sära, …
… see-eest on käes sügislille õieiluaeg
Ja rõõmsaim teade: palmimaja raamistikul oli juba suurem osa läbipaistvaid plaate peal. Töö käis täie hooga ka laupäeval, sest valmimistähtaeg on käega katsuda.
Uus, sügisehakunädal tuli kohusetruult jahedam, vihmasem ja tuulisem, rannikul vist lausa tormine.
Kalendrisügis algas eile, 23. septembril kell 5.29.
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/