LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse augustinumber: teod, vikerkaared ja Nabala
Augustis vaatleme tigusid: limuseid, kes on putukate järel üks arvukaim loomarühm maailmas; Eesti maismaal elutseb teadaolevalt 85 liiki tigusid. Muu hulgas saab Liina Remmi kirjutisest teada, miks teod nõnda „tasa lähevad”, miks nad mõnikord astuvad, mitte ei rooma; mispärast on neile vaja lima; miks kimbutavad nad ennekõike kultuurtaimi ja mis imeväe on inimene avastanud teolimas.
Uues numbris on taas fookusesse võetud loodav Nabala kaitseala. Sedapuhku selgitab karstinähtuste olemust ja annab põhjaliku ülevaate kaitseala piirides leiduvatest karstivormidest hüdrogeoloog Leo Vallner. Loodetavasti kummutab kirjutis vähemasti kahtlused, nagu kavandataval kaitsealal karst puuduks.
August on aeg, kus taevalaotusel võib sagedamini näha värvilisi kaari ja kaarejuppe: vikerkaari. Sellest tuntud ja samas tundmatust nähtusest kirjutab Jüri Kamenik. Et suvi on ühtaegu putukateaeg, jätkame nende tutvustamist. Putukateadlase Mati Martini artiklite sari viib sel korral kiletiivaliste maailma: väiksuse ja varjatud eluviisi tõttu ei tunne teadlased neist suuremat osa. Tavainimesele on kiletiivalistest enim tuntud sipelgad, herilased ja mesilased.
Loodus- ja rännuhuvilistele soovitame tutvuda Kirikuraba kaitsealaga, Suure Munamäe vaatetorniga ja Soomes asuva moodsa Haltia looduskeskusega. Tiit Kändleri essee juhatab võrratusse võssa ning usutluses mõtiskleb loodusfilosoof ja hobiaednik Jaan Kaplinski suvisest rahvusspordist, muruniitmisest ning sellest, kuidas saaks meie koduplaneeti katastroofist päästa.
Loodusesõber rändab kopra kannul
Loodusesõber uudistab kopra tegemisi Paljassaarel, sest just seal väikeses lontsikus on piiber kergitanud oma pesakuhilad. Üllatuslikult on ta oma kodu rajanud just inimeste käiguraja vahetusse lähedusse, mis pole koprale kõige soodsam asupaik. Miks piibripapi on kolinud Paljassaarde? Koprauurija Nikolai Laanetu selgitab: koprad võivad keskkonna survel uusi elupaiku otsides jõuda merd pidi saartele ja poolsaartele ning hõivata kohti, mis neile päris hästi ei passi. Aga hakkama saavad nad ka üsna kesistes oludes, nagu Paljassaare näitel võib veenduda.
Ajakirja veergudel saame kokku ka Soome lahe põlisloomaga, aasta looma viigriga. Temale läheneme loodusfotograaf Kaido Haageni kannul. Muu hulgas saame teada, miks meeldivad viigritele ainult teatud kivid ja kuidas nad õiged üles leiavad. Ent ajakirjast leiab ka praktilisi õpetusi: aitame valida šampooni, juhatame Uljaste matkarajale ning uurime, kuidas ühitada kanuusõitu ja linnuseiret. Samuti meenutame, et Eestis sadas jaanipäeva eel lund: saame teada, kas seda on ka varem ette tulnud.
NB! Eesti Looduse fotovõistluse info leiab veebilehelt www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2014
Mullu võitis Joosep Käba kährikuperest tehtud foto eest Eesti Jahimehe eriauhinna
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
Rene Levoll (foto: Toomas Jüriado)
Kuku tutvustab Horisondi artikleid
Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri) on tutvustusjärjega jõudnud Horisondi suvenumbrini. Eelmisel neljapäeval rääkis Eesti maaülikooli taimefüsioloog, professor akadeemik Ülo Niinemets keskkonnamuutustega kohanemise tippkeskuse ENVIRON tööst. Tippkeskusesse kuulub viis töörühma lausa kolmest Eesti ülikoolist, ühtekokku üle 140 inimese, kelle mediaanvanus on 36 aastat. Niinemets on ajakirja Horisont suvenumbrisse kirjutanud artikli „Stressiuuringud rakust biosfäärini”.
Homses saates saab sõna Eesti vanatehnika muuseumi juhataja Rene Levoll, kelle rohkete põnevate fotodega kirjutis kannab pealkirja „Sada aastat Vene impeeriumi viimasest autovõidusõidust”. Sõna otseses mõtte Esimese maailmasõja eelõhtul peetud autovõistlusest suurvürstinna Viktoria auhinnale räägib Levoll ka saates. Saated on teinud Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Foto: Toomas Kukk
Õigused eramaal viibida on mõnevõrra muutunud
Augusti alguses hakkasid kehtima uued reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal. Need põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse (vt www.riigiteataja.ee/akt/Ke%C3%9CS). Tehtud seadusemuudatused aitavad selgust tuua enim tüli tekitanud olukordades, näiteks kallasraja kasutus, kaovad ka vastuolud eri seaduste vahel.
Kõige üldisem juhis looduses liikujale: kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib looduses viibimisest rahuliku südamega rõõmu tunda, sealhulgas öösel. Varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, kuid uues seaduses seda keeldu pole. Tähistamata eramaal on lubatud ka ööbida ja telkida. Kui soovitakse laagrisse jääda üle 24 tunni, tuleb selleks maaomanikult luba küsida. Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid loodussaadusi. Siiski ei ole lubatud kasvavatelt puudelt oksi murda ega puukoort koorida.
Varem tuli looduses liikuja õigused ja kohustused kokku otsida asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Need õigusaktid täpsustavad praegugi erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on uus keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.
Igaüheõiguse muutuste kohta saab parema ülevaate Eesti Looduse juuni-juulinumbrist ja ajakirja kodulehelt www.loodusajakiri.ee/igauheoigus-mida-igauks-peaks-looduses-kaies-teadma.
Väljavõte Alutaguse karukaamerast (www.looduskalender.ee/node/19682)
Alanud on kaitsealuse pruunkaru jaht
Augusti algusest kuni 31. oktoobrini võivad jahimehed pidada jahti karule, v.a poegadega emakarule. Ent varitsus- või hiilimisjaht on lubatud üksnes karu tekitatud kahjustuste piirkonnas rüüstete vältimiseks, kuna pruunkaru on loodusdirektiivi alusel kaitstav liik. Kõige sagedamini on karud meil rüüstanud mesilaid, harva on nad murdnud ka koduloomi (lambad, vasikad). Põllukultuuridest on karudele meelepärased kaerapõllud, kuid eelmisel aastal käis mesikäpp rüüstamas ka astelpajuistandust.
Tänavu lubatakse küttida kuni 40 pruunkaru. Piirarvu määramisel on lähtutud kahjustuste sagedusest ja rüüstamas käinud isendite arvust piirkonnas (maakonnas). Möödunud aastal kütiti 38 karu, ka siis oli küttimispiir 40 isendit. Kõige rohkem isendeid tohib lasta Ida-Viru (9 karu), Jõgeva (5) ja Harju maakonnas (6). Ühtegi karuluba pole antud Hiiumaal ja Saaremaal, samuti Valga- ja Võrumaal, kus on siht suurendada arvukust, sest nendes kahes maakonnas on karude arvukus väiksem kui mujal Eestis. Karude arvukust hinnatakse pesakondade järgi: mullu loendati 58 poegadega pesakonda. Võrreldes eelnevate aastatega on arvukus hakanud vähenema.
Teavet karude ja teiste ulukite arvukuse ning küttimissoovituste kohta saab keskkonnaagentuuri väljaandest http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIREARUANNE_2014.pdf.
Ida-Virumaa tööstusmaastik ja tuhamäed (foto: Katre Palo)
Koostatakse kliimastrateegiat
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Eesti rahvusvahelisel tasemel tugevalt toetanud üleilmse kliimaleppe sündi, mis kohustab kõiki suurimaid saastajaid saastet vähendama. Ka Eesti peab selles vallas asjad korras hoidma ning inimeste tervise ja loodusvara kokkuhoiu huvides ajama kliimapoliitikas ranget joont. Nõnda on ministeerium pidanud vajalikuks hakata koostama Eesti kliimastrateegiat, mille järgi soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 75 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Aastal 1990 paisati Eestis õhku 40,9 miljonit tonni kasvuhoonegaase, viimastel aastatel umbes poole vähem. Aastaks 2050 soovitakse heidet vähendada 10,3 miljoni tonnini. Selleks on vaja teha suuri investeeringuid näiteks energiamajandusse ja transpordi valdkonda. Seevastu aitab keskkonnahoidlikum majandus vähendada tulevikus kulutusi nii tervishoiule kui ka keskkonna korrastamisele.
Kliimatrateegia kavand tahetakse valmis saada 2015. aasta jaanuaris ning lõppdokument 2016. aasta lõpuks.
Keskkonnaministeerium
Ümarmudil (Neogobius melanostomus; foto: Wikipedia/ Petervan der Sluijs)
Ümarmudil kipub hõivama mageveekogusid
Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli kalauurijad tabasid seni Eesti rannikumeres leitud võõrliigi ümarmudila (Neogobius melanostomus) ühest Lääne-Virumaa meriforellijõest. Ümarmudil leiti Eesti rannikumerest esimest korda 2002. aastal; tõenäoliselt oli meile sattunud kaubalaevade pilsiveega. Tema arvukus suurenes siin kiiresti, nüüdseks on ta mitmel pool rannikumeres muutunud väga tavaliseks liigiks. Eesti maaülikooli kalateadlase Anti Vasemäe sõnul on ümarmudil mujal maailmas laiendanud levilat ka mageveekogudesse, näiteks Põhja-Ameerikas on ta edukalt levinud Suurde järvistusse ja sinna suubuvatesse jõgedesse. Nõnda võib minna ka Eestis: lähitulevikus on ümarmudil kardetavasti asustanud paljud meie siseveekogud.
Tegu on väga agressiivse kalaliigiga, kes võib teisi põhjalise eluviisiga kalu nende elupaikadest välja tõrjuda. Laborikatsete põhjal maitseb punnpõsksele tulnukale ka lõhilaste mari. Siiski nendib Vasemägi, et praegu on veel vara rääkida ümarmudila kahjulikest mõjudest meie lõhilastele ja magevee kalastikule üldisemalt.
Ümarmudil kuulub ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda ning tema algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond.
EMÜ
Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) on oma nime saanud sõra kahe haru hargnemiskohal asuva helesinine-valge ala järgi (foto: Wikipedia/Eigenes Werk)
Riksu ojas tõrjuti signaalvähki
Eestis on signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) võõrliik, kes tõrjub jõuliselt välja meie kodumaist liiki jõevähki. Signaalvähki on leitud vähemalt kolmest veekogust: Riksu ojast Saaremaal, Mustjõest Lääne-Virumaal ja Vääna jõest Harjumaal. Need on teadaolevad kindlad elupaigad, kuid see nimekiri võib olla märksa pikem.
Signaalvähk on Põhja-Ameerika päritolu ning meie kodumaisest jõevähist suurem ja agressiivsema käitumisega. Samuti on see liik resistentne vähikatku suhtes, mis suuresti tagab tema parema elujõulisuse meie veekogudes kui jõevähil. Üks võimalus vähendada signaalvähi arvukust ja ühtlasi haiguste levikut on püük. Ühest küljest aitab see pidurdada liigi looduslikku levikut, teisest küljest takistab pahatahtlikel püüdjatel neid kätte saamast ja ümber asustamast.
Riksu ojas püüti tänavu signaalvähki Eesti maaülikooli ja keskkonnaameti koostöös. Ligikaudu viie kilomeetri pikkusele ojalõigule õnnestus paigutada 98 vähimõrda, kokku tabati 286 signaalvähki. Paraku ei sattunud mõrdadesse enam ühtegi jõevähki, keda veel aasta varem leidus vähesel hulgal oja alamjooksul. See on veenev näide, kui kiiresti suudab võõrliik meie kodumaise liigi välja tõrjuda.
Signaalvähk avastati Riksu ojas napilt neil aastat tagasi. Esialgu vaid Lõmala-Lümanda maanteel olevast Riksu sillast mõnisada meetrit üles- ja allavoolu piirdunud levila on nüüdseks tunduvalt laienenud, hõivates ka oja kesk- ja ülemjooksu. Üks signaalvähi iseloomulik tunnus on helesinine kuni valge piirkond sõra kahe haru harunemiskohal oleva liigese ümber (vt fotot). Samuti on signaalvähi kest pealt sile, jõevähil on see tavaliselt karedam.
Kurioossel kombel ei kujuta jõevähile kõige suuremat ohtu mitte signaalvähk ise, vaid inimene, kes signaalvähki levitab. Kui peaks tekkima soov püütud vähke ühest veekogust teise ümber asustada, tuleks selleks taotleda luba keskkonnaametist. See luba on tasuta ja annab garantii, et asustatava liigi puhul ei ole tegu võõrliigiga. Võõrliigi (nt signaalvähi) asustamine, ka enda kodutiiki, ei ole lubatud ning selle vastu eksinuid võib oodata rahatrahv (kuni 300 trahviühikut).
Kui püütud vähi suhtes tekib kahtlus, et tegu võib olla signaalvähiga, andke sellest kindlasti teada: info@kalastusinfo.ee või telefonil 5373 6731.
Kalastusinfo.ee
Misso kandis Prastuli talus tegutseb linamuuseum (foto: Tsiistre linamuuseum)
Võrumaal avati linamuuseum
Juuli viimasel pühapäeval avati Võrumaal Misso vallas Tsiistre linamuuseum. Prastuli talus tegutsev muuseum soovib kokku koguda Eesti ühe vanima kultuurtaime linaga seotud pärimuse. Talu lähedal põllul kasvatatakse lina, huvilistel on olnud võimalus osa võtta linakitkumise talgutest, saab proovida linakanga kudumist, pressida linaõli ja uudistada, kuidas takust linaniiti kedratakse.
Linamuusemi loomise idee sai alguse 2010. aastal: mõte oli luua Prastuli talu ainulaadse arhitektuuriga rehehoonesse paik, kus kajastada linakasvatusega seotud tegevusi, nii nagu neid vanasti talus tehti; korraldada kinoõhtuid ja kontserte. Muuseumi tegevust juhib Prastuli selts Kristina Remmeli eestvõttel. Rohkem teavet veebilehelt www.linamuuseum.ee.
16. augustil, Setomaa kostipäival ehk kohvikutepäeval on linamuuseumis avatud kohvik „Kirriv pini”. Pakutakse Prastuli talus valmistatud kitselihakebabi, omatehtud juustu, lambafrikadellisuppi ja muud lahedat. Kõik huvilised on oodatud!
Tsiistre linamuuseum
MAAILMAST
Üks sage mürgituste ohver on puna-harksaba (foto: François Van Bauwel / BirdLife)
Sadu tuhandeid linde saab igal aastal mürgituse
Hispaania põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaministeeriumi statistika järgi on riigis aastail 2000–2010 mürgitatuna leitud 2355 puna- ja must-harksaba, 2146 kaeluskotkast, 638 raisakotkast, 348 raipekotkast, 114 ibeeria kääpakotkast ja 40 habekotkast. Kõik need liigid on ohustatud ja EL seadustega kaitstud.
Maailmas saab sellisel juhuslikul moel mürgituse sadu tuhandeid linde, mürgitajaiks põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid, mürgipalad, mis mõeldud röövloomade ja näriliste tõrjeks, pliikasutus jahinduses ja kalapüügis ning veterinaarias rakendatavad mürgid, näiteks diklofenak, millest on ka Uudistaja korduvalt kirjutanud. Kõik mürgid ei pruugi ohvreid otsemaid tappa, aga häireid tekib lindude sigimises ja niiviisi võivad hukuohtu sattuda terved ohustatud lindude asurkonnad. Sestap on mitu BirdLife’i partnerorganisatsiooni, eriti Hispaania SEO ja brittide RSPB, hakanud aktiivselt välja töötama soovitusi, kuidas küllaltki lihtsate ja odavate vahenditega vältida mürkide sattumist lindude toidulauale.
Hispaanias peetakse kõige ohtlikumaks loodusesse viidavaid mürgipalasid, kus sageli kasutatakse väga mürgiseid aineid, mis ei ole ohtlikud mitte ainult lindudele, vaid kogu elustikule. Tegelikult on olemas ka hoopis ohutumaid, lausa loodushoidlikke võimalusi. SEO survel on Hispaania valitsus välja töötanud riikliku strateegia keelatud mürkide tarvituse vastu; hoiatuste ja karistuste kõrval on seal oluline koht teavitusel. SEO on esirinnas ka kampaanias, mille siht on keelata diklofenaki veterinaarkasutus kogu Euroopa Liidus.
BirdLife/Uudistaja
E-post on saanud kolmekümneseks
1984. aasta 3. augusti hommikul saabus toonase Karlsruhe ülikooli, praeguse Karlsuhe tehnoloogiainstituudi (KIT) arvutiteaduste osakonna juhi professor Werner Zorni ja tema kaastöötaja Mifchael Roterti arvutitesse esimene ARPNET-i, interneti eelkäija kaudu saadetud kiri. Selle oli läkitanud USA arvutiteaduse võrgustiku CSNET töötaja Laura Breeden; sõnum tervitas sakslaste liitumist CSNET-iga.
Arvutisõnumeid oli Saksamaal vahetatud ka varem, aga see oli esimene võrgu kaudu üle kogu Saksamaa kättesaadavasse serverisse saadetud e-kiri; varasemad kirjad liikusid telefoniliine pidi. CSNET loodi 1981. aastal USA-s ARPNET-i kõrvale, et võimaldada arvutisuhtlust Ameerika ülikoolide teadlaste vahel. Kuna ARPNET oli asutatud militaarsektoris, ei olnud see avalikkusele ligipääsetav, CSNET võimaldas aga üleriigilist ja riikidevahelist kommunikatsiooni. Esimesed CSNET-iga liitunud välisriigid olid Saksamaa ja Iisrael.
Nüüd juba erru läinud Werner Zorn tunnistab ausalt, et toona ei osanud nad sugugi ette näha, et e-postist võiks saada tähtsaim suhtlusvahend maailmas, ega mõista selle majanduslikku tähtsust: „Töötasime avastusrõõmude maailmas ega mõelnud rahast. Ajalehed avaldasid sündmuse kohta küll uudiseid, aga see tundus pigem eksootilise teadusena.”
E-posti sünniaeg päris ühetähenduslik ei ole: Ameerikast läks sõnum teele juba 2. augustil; asjaolu, et adressaatideni jõudis see alles järgmisel päeval, oli tingitud toonaste serverite tehnilistest iseärasustest.
KIT/AlphaGalileo/Uudistaja
Kuulus kolmiksild Ljubljanica jõel Ljubljana kesklinnas (foto: Petar Milošević / Wikimedia)
2016. aasta Euroopa roheline pealinn on Ljubljana
Tänavuses Euroopa rohelises pealinnas Kopenhaagenis kuulutati välja selle tiitli kandja 2016. aastaks: Sloveenia pealinn Ljubljana. Kokku kandideeris tiitlile 12 linna. Tosin mitmelt maalt pärit eksperti valis neist lõppvooru välja viis: Essen, Ljubljana, Nijmegen, Oslo ja Umeå. Finaliste küsitlesid asjatundjad Euroopa Komisjonist, Euroopa Parlamendist, regioonide komiteest, Euroopa keskkonnaagentuurist jt institutsioonidest. Hinnatakse tosinat elukvaliteeti iseloomustavat valdkonda. Ljubljana puhul tõstetakse eriti esile liikluskorralduse keskendatust keskkonnahoidlikele võimalustele. Mullu piirati südalinnas autoliiklust ja eelis anti jalakäijatele, ratturitele ning ühissõidukitele. Väga hästi on omaks võetud jagatud jalgrataste süsteem BicikleLJ: pärast selle evitamist 2011. aastal on ühisratastega tehtud juba 1,6 miljonit sõitu. 2020. aastaks on seatud siht kasutada ühissõidukeid ja mootorita liiklusviise Sloveenia pealinnas rohkem kui eraautosid.
Meenutame, et Euroopa rohelise pealinna idee käis 2006. aastal välja toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas. Esimene Euroopa roheline pealinn oli 2010. aastal Stockholm, edasi valiti Hamburg, Vitoria-Gasteiz, Nantes, Kopenhaagen, Bristol ja nüüd Ljubljana.
TASUB OSALEDA
Aita välja anda Darwini teost!
Toetamisvõimalusi vahendavas internetiportaalis „Hooandja” saab anda oma rahalise panuse selle heaks, et ilmuks Charles Darwini „Inimese põlvnemise” eestikeelne tõlge, vt www.hooandja.ee/projekt/c-darwin-inimese-polvnemine.
Darwini 1871. aastal ingliskeelsena ilmunud „Inimese põlvnemine ja suguline valik” on oluline teos kogu inimkonna jaoks. Paljud eri teadusharude autoriteedid on seda teost nimetanud üheks maailma kõige mõjukamaks raamatuks. Seda võib vaadelda bioloogilise, semiootilise, ajaloolise, kultuurilise või kirjandusliku nurga alt.
Darwini köitev tekst, tema kaasaegsete tehtud ilmekad joonised ning toimetajate selgitavad kommentaarid, lisaks tõlkija Mart Nikluse meenutus GULAGis alguse saanud tõlketööst annavad kokku üsna mahuka köite. Selle teose maht võib küündida tuhande leheküljeni, mis omakorda määrab trükikulu. „Hooandjasse” on raamatu projekt üles seatud just sihiga saada abi trükikulude katteks. Suurem osa tööst, sh sisuline toimetamine, terminoloogia ühtlustamine ja keeletoimetamine on juba ära tehtud.
Raamatu „Inimese põlvnemine” on tõlkinud Mart Niklus, toimetanud Mart Viikmaa, Lauri Laanisto ja Oive Tinn. Keelelise korrektuuri on teinud Silvia Sokk.
Põlvamaal tuleb taas ökofestival
Üheksas ökofestival „Rohelisem elu” ootab 15.–17. augustil Põlvamaale kõiki neid, kellele on südamelähedane loodus, puhas toit ning koduse majapidamise nutikad lahendused. Ökofestivali loodusretkede, seminaride ja õpitubade kaudu tutvustatakse säästvaid ja keskkonda hoidvaid tegutsemisviise, Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.
Festival algab reedel, 15. augustil, seminariga RMK Kiidjärve looduskeskuses. Sel aastal keskendutakse metsandus- ja jahindusteemadele. Pühapäeval, 17. augustil, on kõik oodatud perepäevale Põlva talurahvamuuseumi Karilatsis. Omamaise toodangu turgudel kaubeldakse kohaliku toidukraami, taimede ja käsitööga. Tegevust leidub tervele perele: on õpitoad, näitus, mängivad muusikud, kohapeal pakutakse süüa ja juua. Perepäeval saab osaleda piletita, kuid parkimine on tasuline. Tasuta parkida saavad bussid ja jalgrattad. Täpsem teave programmi kohta: www.polvamaa.ee/festivali-kava.
Tartlased pääsevad festivalile eribussiga
Pühapäeval, 17. augustil kell 9.30 viib huvilised festivalile Tartu keskkonnahariduskeskuse keskkonnabuss: väljumine Vanemuise teatri alumisest parklast. Osaletakse ökofestivali perepäeval ning päeva teise poolel matkatakse Taevaskoja matkarajal. Tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 18. Huvilistel palutakse registreeruda telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu on täiskasvanutele 8 eurot, koolilastele 3 eurot, eelkooliealistele on üritus tasuta. Osalejatele on ette nähtud soe lõunasöök.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Foto: Toomas Jüriado
Kaevukoolitus Matsalus
Reedest pühapäevani, 15.–17. augustini toimub Läänemaal Matsalu rahvuspargis kultuuripärandi koolitus, kus õpetatakse tegema korda kooguga salvkaevu, ühtlasi räägitakse salvkaevude ehitusest, ohutusest ning tutvutakse objektiga. Reedel kogunetakse kell 16 Kõera külas Kubja talus. Laupäeval korrastatakse kaevu kivirakkeid ja ehitatakse puiduosa ning pühapäeval ehitatakse kooku ja lõpetatakse tööd.
Koolitusel osalemiseks on vajalik registreeruda, andes teada osalemiskuupäeva, osalejate arvu ja kontakttelefoni: krista.kallavus@keskkonnaamet.ee või 522 6139. Koolitus on tasuta, toitlustamiseks tasuda kohapeal viis eurot päeva kohta.
Keskkonnaamet
Mulluse Purtse jõe festivali etteaste (foto: Silver Kämärä)
Purtse jõe ääres peetakse festivali
Sellel nädalavahetusel, 15.–17. augustil toimub PurFest ehk Purtse jõe festival. Tegu on keskkonna- ja kultuuriüritusega, kus tänavu on peale Purtse jõe fookuses ka Soome laht.
PurFest sai alguse viis aastat tagasi, kui nähti vajadus pöörata rohkem tähelepanu Purtse jõe ja selle piirkonna keskkonnaküsimustele. Ka tänavu räägitakse jõe reostusest, kuid peale selle tutvustatakse jõeäärseid põnevaid ja ilusaid kohti. Soome lahe aasta raames räägitakse seminaril sellest, milline on lahe seisund, kuidas elavad kalad nii Purtse jões kui ka Läänemeres. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustab riigi plaane Purtse jõega: järgmisel Euroopa Liidu programmiperioodil on Purtse jõgi tõstetud üheks riigi prioriteediks.
Peale keskkonnaseminari saab festivalil kuulata muusikat ja vaadata teatrietendust piirkonna pärimusest. Pühapäeval leiavad tegevust ka lapsed: toimuvad erisugused õpitoad, kus õpetatakse loodust märkama, kala püüdma, vanadest asjadest uusi tegema, meisterdama jms. Festivali programm on leitav veebilehelt www.iise.ee.
RMK perepäev Toilas
Laupäeval, 16. augustil on Toila Oru pargis riigimetsa majandamise keskuse perepäev „Mets läks moodi”. Päeva jooksul saab osa võtta mitmest õpi- ja käsitöötoast ning matkast, välilaval esitletakse Eesti kunstiakadeemia üliõpilaste puidust ja paberist loodud moekollektsiooni.
Osalemistasu on viis eurot, koolieelikutele on perepäev tasuta. Üritusele viivad eribussid Narvast, Jõhvist, Rakverest, Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Täpsem teave, ajakava ja registreerimine RMK kodulehel: http://yritused.rmk.ee/perepaev-2014.
RMK
Elulõnganäitus Tartus
Tartu ülikooli botaanikaaed kutsub lillehuvilisi 22. augustil kell 14–17 ja 23.–24. augustil kell 10–17 uudistama mitmesuguseid elulõngasid. Võimalus on osta Roogoja talu elulõnga- ja viinamarjaistikuid. Sisse pääseb TÜ botaanikaaia piletiga. Teavet saab telefonil 5691 8482 või botaed@ut.ee. Botaanikaaed asub Tartus Lai tn 38.
TÜ botaanikaaed
Üleeuroopaline fotovõistlus
Kuni 30. septembrini saab saata fotosid üleeuroopalisele fotovõistlusele „Keskkond ja mina”. Parimad tööd saavad rahalise auhinna: peaauhind on 2000 eurot, teise koha vääriliseks valitud pildi omanikku premeeritakse 1500 euroga ja kolmanda koha omanikku 1000 euroga. Kõigil osalenutel on võimalus, et nende töid kasutavad nii Euroopa keskkonnaagentuur kui ka teiste Euroopa riikide keskkonnaorganisatsioonid enda toodete, teenuste või muude väljundite puhul.
Täpsemat teavet võistluse kohta saab Euroopa keskkonnaagentuuri lehelt www.eea.europa.eu/about-us/what/public-events/competitions/environment-me-2013-eea-photo-competition/environment-me-2013-photography-competition.
EEA
Tallinna loomaaed kutsub liigikaitseseminarile
Kuu viimasel nädalal, 26.–30. augustil, peetakse Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitsekomisjoni juhtnõukogu (SSC) istung. Juhtnõukogu arutab kolme päeva jooksul päevakajalisi üleilmseid loodushoiuprobleeme ja kujundab oma seisukohad.
Istungi juhatab sisse lahtine seminar 26. augustil: päevakava algab kell 9. Inglise keeles peetaval seminaril tutvustavad juhtnõukogu liikmed Eesti teadlastele, looduskaitsespetsialistidele, ajakirjanikele ja huvilistele loodushoiu olukorda maailmas. Ettekandeid on päeva jooksul ligi paarkümmend, vt http://goo.gl/4zaXug. Kell 12.30–13.20 on pressikonverents, kus saab juhtrühma liikmetele esitada küsimusi looduskaitse üleilmsete probleemide kohta.
Seminari osavõtutasu on 14 eurot, sellega kaetakse kohvipausid ja lõuna. Huvilistel palutakse registreeruda veebilehel http://goo.gl/PS3Lon. Osavõtjate arvu piirab saali suurus.
Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus asub Õismäe-poolse läänevärava juures (Ehitajate tee 150). Kesklinnast tulemiseks sobivad trollid 7 ja 8. Lisateavet ürituste kohta saab Tiit Maranilt: tel 506 6859, e-post tiit.maran@tallinnzoo.ee.
Tallinna loomaaed
Lilleline Tallinn:
Uudistaja on mitu korda kirjutanud, et kuni 29. augustini saab Tallinnas Tornide väljakul imetleda kuuendat korda toimuva Tallinna lillefestivali aedu. Sel suvel laiub linnamüüriäärses pargis 27 iluaeda, mille teemad on „Suhtlusaed” ja „Võluaed”. Fotol, mis on tehtud 7. augustil, on kirev ja tolmeldajaist sumisev Fiskarsi suhtlusaed (foto: Toomas Jüriado).
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Koostanud ja toimetanud Katre Palo.
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/