UUDISTAJA
22. jaanuar 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Jaanuari Horisondiga on kaasas arheoloogia aastakiri Tutulus
„Soovisite maksasiirdamist, kui aga võtate ka neeru, siis saate täiesti tasuta kauba peale veel kaks meetrit peensoolt!” pakub tohter 2014. aasta esimese Horisondi koomiksis. Sama ehk elundisiirdamise teemat käsitleb ka ajakirja kaanelugu. Elundite siirdamise katsetustest ja edenemisest teeb ülevaate Edgar Lipping.
Kuidas Esimesest maailmasõjast kasvas välja ja arenes Leedu vabadussõda, sellest kirjutab sõjaajaloolane Hanno Ojalo. Arvutiteadlane Enn Tõugu uurib, kuhu on jäänud tehismõistus, ja selgitab, et pärast mitut tõusu ja mõõna on tehismõistuse otsijatele kätte jõudnud järjekordne tõusuaeg. Insener Mario Marsi artiklist saame teada, kuidas tehnoloogia arengu, elektrienergia kättesaadavuse ja valgustite asjatundmatu kasutuse tõttu on valgusreostus viimastel aastakümnetel aina suurenenud.
Ulvar Käärt käis vaatamas keskkonnaameti kiirgusseire büroole hiljuti ostetud ja varustuse poolest kogu Baltikumis unikaalset kiirgusseire mobiillaborit.
ERM-i koguhoidja Maire Kuningas tutvustab ravimiseks ja nõidumiseks kasutatud hõbepreese. Pärandi teemad on kõne all ka pikas usutluses pärandiaasta saadiku ja aasta kodaniku Marju Kõivupuuga.
Peale nende teemade leiab Horisondist veel lühemaid kirjutisi, sealhulgas ühe uue rubriigi „Paepalad”, kus sel korral kirjutab geoloog Leho Ainsaar.
Nagu möödunud aastal, jõuab ka tänavu Horisondi esimese numbriga lugejate kätte Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus. See on tasuta lisaväljaanne nii tellijale kui ka üksiknumbri ostjale.
Eesti Looduse põhiteemad on tänavune aasta lind ja Vilsandi
Eesti Looduse uus aastaring algab jäälinnu ja Vilsandi rahvuspargi 20. aastapäevaga.
Märkamatust ja silmatorkavast kalakuningast, tänavusest aasta linnust jäälinnust kirjutab Tuul Sepp. Vilsandi rahvuspargi tähtsündmuse puhul saab aga lugeda päris mitut lugu: kirjutatakse piirkonna kaitseväärtustest, Vaikade ja Vilsandi avastamisest, sealse mere kalavarudest ning Vilsandi geoloogilisest eripärast, samuti Lääne-Saaremaa kohapärimusest. Kunter Tättelt küsisime aga, kes on vilsandlane.
Viimase aja teravatest teemadest on vaatluse all Saesaare pais ja Nabala kaitseala. Arvamusloo Saesaare paisu kohta on kirjutanud Ain Erik, kes pooldab praeguse seisundi puutumatust. Nabala kaitseala loomise põhjuseid selgitavad aga Kalev Sepp ja Urmas Tartes.
Jaanuaris jätkub artikliseeria putukatest, sedapuhku tutvugem prussaka suguvõsaga. Teadusajakirjaniku leheküljel on Tiit Kändler võtnud vaatluse alla anonüümsete tegude vältimatuse. Niitude liigirikkusele heidab intervjuu vormis valgust aga taimeökoloog Triin Reitaluga.
Nuputamishuvilistele pakume jätkuvalt ristsõna ja rubriiki „Mikroskoop”.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
MTÜ-d Loodusajakiri hakkab juhtima Tiina Talvi
Möödunud nädalal kinnitas Loodusajakirja üldkoosolek varasema valimiskogu ettepaneku, et mittetulundusühingu juhatuse esimeheks ja vastutavaks väljaandjaks saab Tiina Talvi. Senine kauaaegne vastutav väljaandja Indrek Rohtmets jätkab ajakirja Horisont peatoimetajana.
Vastutava väljaandja konkursil osales 23 soovijat, teises voorus sai Tiina Talvi kõikide toetuse. Valimiskogusse kuulusid MTÜ ajakirjade peatoimetajad, Kalev Aun, Urmas Tartes, Hanno Zingel, Indrek Rohtmets, Toomas Tiivel ja Pavel Ivanov.
Tiina Talvi on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogina. Ta on olnud ajakirja Eesti Loodus osakonnatoimetaja, koolidirektor ja viimati Kuressaare abilinnapea. Ta on andnud välja seeriaväljaannet Estonia Maritima. 2007. aastal tunnustas Vabariigi President teda hariduspreemiaga.
Räägime Kukus jäälinnust ja Vilsandist
Kuku iganeljapäevane saade „Loodusajakiri” on järjega jõudnud Eesti Looduse jaanuarinumbrini. Sel neljapäeval, 23. jaanuaril, räägib Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur, Eesti Looduse 2012. aasta autor Tuul Sepp tänavusest aasta linnust jäälinnust. Jaanuarikuu Eesti Loodusesse on Sepp samal teemal kirjutanud artikli „Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas”, mida ilmestab hulk Vivian Ainsalu ja Sven Začeki efektseid jäälinnufotosid.
Suure osa sellest ajakirjanumbrist võtavad enda alla kirjutised, millega tähistati Vilsandi rahvuspargi asutamise 20. aastapäeva. 30. jaanuari saates saab sõna neist ühe autor, keskkonnaametis töötav zooloog Tõnu Talvi. Juttu tuleb samal teemal, millest Talvi on kirjutanud ka ajakirjas: „Kes avastas Vilsandi?”.
Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Äike Lõuna-Eestis Luhasoos, 2013 (foto: Timo Palo)
Eelmine aasta oli üsna äikeserohke
2013. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorite võrgustik (Nordlis) Eesti piirkonnas ühtekokku 100 144 pilv-maa tüüp välgulööki. Seda on märgatavalt rohkem kui on 2005–2013 keskmine ehk 70 000 pilv-maa tüüp välku aastas. Mullusest veel rohkem välku lõi aastatel 2010 ja 2011.
Lääne- ja Põhja-Eestis oli kõige äikeselisem päev üldjoontes 9. august. Kirde-Eestis domineerisid aasta kokkuvõttes 26. juuni äikesetormid. Ida- ja Lõuna-Eestis jäi aasta äikeserikkaim päev paljudes kohtades aga piksehooaja algusesse: äikest sähvis kõige rohkem mais või juuni algul. Äikesepäevade arv meie linnades oli möödunud aastal vahemikus 12–21 (ööpäeva jooksul vähemalt kolm registreeritud pilv-maa tüüpi välku linnast 15 km raadiuses), kõigi linnade keskmine oli 16,6 päeva. Kõige enam oli äikesepäevi Pärnus ja Võrus, kõige vähem aga Tõrvas.
Ülevaate mullu Eestis registreeritud pilv-maa tüüpi välkude ajalis-ruumilisest jaotusest on teinud Sven-Erik Enno ning selle leiab veebilehelt www.emhi.ee/data/files/erialaneteave/aike2013.pdf.
Ilmateenistus
Üleujutusala prognoositav ulatus 50 aasta jooksul Tallinna kesklinnas Uus-Sadama tänava piirkonnas (allikas: maa-ameti geoportaal)
Valminud on kaardid üleujutuste riskipiirkondadest
Keskkonnaministeerium on valmis saanud neljateistkümne üleujutusohupiirkonna põhjalikud kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke tagajärgi.
Kaardid on nähtaval maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses, kuhu pääseb keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu: www.envir.ee/ujutus/kaardid.
Ülejäänud kuue riskipiirkonna kaardid valmivad tänavu märtsis. 2015. aasta kevadeks peavad valmis olema ka riski maandamise kavad ehk konkreetsed plaanid selle kohta, kuidas üleujutuste tagajärgi ära hoida või vähemalt leevendada.
Üleujutusriski hindamine ja ohtude ärahoidmise plaan võeti käsile pärast üleujutuste direktiivi vastuvõtmist 2007. aastal. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus hinnata üleujutusohtu, koostada vastavad kaardid ning riski maandamise kavad. 2011. aastal valmis üleujutusriskide esialgne hinnang, mille käigus määrati kakskümmend olulist riskipiirkonda (vt www.envir.ee/ujutus/hinnang).
Ministeerium ootab valmis saanud kaartide kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 30. septembrini e-posti aadressil agne.aruvali@envir.ee. Ühtlasi korraldatakse tänavu suvel avalik arutelu, kus tutvustatakse üleujutusriskide esialgset hinnangut ja üleujutusohupiirkondi. Täpsem ajakava selgub kuu enne ürituste toimumist. Arutelusid korraldatakse ka 2015. aastal, kui avalikustatakse üleujutusriski maandamise kavad.
Keskkonnaministeerium
EKO eesistuja on Balti keskkonnafoorum
Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) tänavune juhtorganisatsioon on Balti keskkonnafoorum ning EKO tööd hakkab koordineerima Kai Klein.
Eesti keskkonnaühenduste koda on poliitiliselt sõltumatu koostöövõrgustik, mis koondab keskkonnakaitsega tegelevaid organisatsioone. Siht on omavahelise koostöö kaudu tõhustada keskkonnakaitset ning pöörata üldsuse tähelepanu keskkonnaprobleemidele. EKO-sse kuulub kümme keskkonnaühendust: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing Sorex, Läänerannik, Nõmme tee selts, säästva Eesti instituut, pärandkoosluste kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering.
Eesistuja ülesanne on korraldada EKO suhtlust riigi ja avalikkusega ning koordineerida võrgustiku omavahelist tööd. Eesistuja valitakse igal aastal liikmete seast hääletuse teel.
EKO
Tänavu pööratakse rohkem tähelepanu Soome lahele
Eesti, Soome ja Venemaa jaoks on 2014. aasta rahvusvaheline Soome lahe aasta, mille siht on tõhustada kolmepoolset koostööd, et parandada lahe keskkonnaseisundit. Teema-aasta patroonideks on iga riigi presidendid.
Aasta jooksul keskenduvad kolme riigi teadlased viiele teemavaldkonnale: mere elurikkus ja geoloogiline mitmekesisus, kalad ja kalandus, saaste ja ökosüsteemi tervis, merealade ruumiline planeerimine ja mereohutus. Nende teemade põhjal koostatakse mere ökoloogilise seisundi ülevaade ning tehakse ettepanekuid, kuidas olukorda parandada.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri ja teema-aasta Eesti töörühma juhi Andres Talijärve sõnutsi on Soome lahe suurim keskkonnamure toitaineküllusest tekkiv vetikate vohang, mis halvendab vee kvaliteeti. Vetikate kasvul merevees on ka loomulikud põhjused, kuid valdava hoo annab sellele inimtegevusest tingitud toitainete suur sissevool. Seetõttu ei ohusta Soome lahte mitte ainult õnnetused merel, vaid ka maismaa reostus, mis jõuab lahte vooluveekogude kaudu. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud Soome lahe veeseisundi parandamiseks üle 600 miljoni euro. Sealhulgas on rekonstrueeritud ja ajakohastatud reoveepuhasteid, tõrjutud jääkreostust ja suletud jäätmehoidlaid. Näiteks ei tööta enam Sillamäe jäätmehoidla, mis paiknes vahetult lahe kaldal ja andis ligi kolmandiku Eesti lämmastikukoormusest Soome lahele.
Soome lahe aasta avasündmus toimus eile, 21. jaanuaril Helsingis. Kogu aasta vältel korraldatakse mitmesuguseid üritusi nii Eestis, Soomes kui ka Venemaal. Muu hulgas koostatakse rändnäitus, korraldatakse õpperetki ning teemapäevi. Soome lahele keskendub ka looduskaitsekuu (mai) ning looduskaitsjad on valinud aasta loomaks viigerhülge, kes samuti on seotud Soome lahega.
Soome lahe aasta tippsündmus on kolmepoolse deklaratsiooni sõlmimine, mis teadlaste soovituste põhjal annab riikidele tegevussuunised aastani 2021.
Keskkonnaministeerium
Isane jäälind (foto: Wikimedia/Tony Wood)
Jäälinnu veebileht ja aasta linnu sündmused
Eesti ornitoloogiaühing on valmis saanud tänavuse aasta linnu teemalise veebilehe: www.eoy.ee/jaalind. Lehelt leiab jäälinnu kohta lugusid, pilte ja videoid, ühtlasi on lehele koondatatud teave aasta linnu ürituste kohta.
Juba on alanud jäälinnu vaatlusandmete kogumine, et täpsustada tema talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupaigaeelistusi jm. Teateid kõigi vaatluste kohta, mis on tehtud alates 1. novembrist 2013, oodatakse terve aasta vältel. Kõige lihtsam on oma vaatlused kirja panna jäälinnu veebilehel selleks loodud rakenduses, seda saab kasutada ka nutiseadmetes. Vanematest vaatlustest ja huvitavamatest kohtumistest võib samuti teada anda, kuid e-posti aadressil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 508 6690.
Plaanis on korraldada suur joonistusvõistlus ning suurematel fotovõistlustel jagatakse auhindu parimate aasta linnu fotode eest. Märtsikuus ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark ning suveks valmib lõbus joonisfilm jäälinnu elust. Aprillis hakatakse katsetama jõelinnustiku seiret, mille peamine katsealune on jäälind. Seejuures oodatakse abi eelkõige kanuutajatelt ja teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes läbivad pikemaid jõelõike. Kavas on ka jõelinnustiku inventuur valitud jõgedel.
Lähim jäälinnuga seotud loodusõhtu toimub juba täna kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Jäälinnust räägib Riho Kinks.
EOÜ
TASUB OSALEDA
Loodusõhtu Viljandis: „Inimene, loom ja piirid”
Täna, 22. jaanuaril kell 17.30 algab Viljandi linnaraamatukogu III korruse näitustesaalis (Tallinna tn 11/1) loodusõhtu inimesest, loomast ja piiridest nende kahe vahel. Juttu ajab zooloog Tiit Maran.
Osaleda saab tasuta, üritus kestab umbes kaks tundi.
Oma tulekust palutakse teada anda: Reet Vaiksalu, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaamet
Loodusõhtu Türil: meri ja viigrid
Türi kultuurimajas (Hariduse 1) saab täna, 22. jaanuaril kell 18.15 kuulata ettekannet aasta loomaks valitud viigrist. Peale viigrite räägib Mart Jüssi Soome lahest, merest ja mereimetajatest.
Keskkonnaamet
Vereta jahi fotonäitus
Selle nädala algusest kuni 20. veebruarini on Tartu loodusmajas (Lille 10) võimalik tutvuda loodusfotonäitusega „Vereta jaht XVI”. Pildid on teinud Eesti parimad loodusfotograafid Silma looduskaitsealal ja Linnamäe, Martna ning Piirsalu jahipiirkonnas möödunud aasta 17.–19. mail.
Maja on lahti esmaspäevast reedeni 9–18; näitust saab vaadata tasuta.
Talvine aialinnuvaatlus
Juba viiendat aastat toimub jaanuari viimasel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril, talvine aialinnuvaatlus. Sel aastal on vaatluspäevadele lisatud ka reede, et koolidel jt asutustel oleks mugavam osaleda.
Tegu on suurima kodanikuteaduse projektiga Eestis, milles mullu osales üle 2500 linnuhuvilise. Aialinnuvaatlusest on väga lihtne osa võtta: tuleb leida tunnike, et minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid, seejärel sisestada andmed veebiankeeti või saata tavapostiga ornitoloogiaühingusse.
Aialinnuvaatlusel kogutud andmed võimaldavad jälgida talilindude arvukuse muutusi, mis omakorda annab võimaluse võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks.
Rohkem teavet leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.
EOÜ
Raplas räägitakse sammudest omas Eestis
Järgmise nädala neljapäeval, 30. jaanuaril kell 17.30–19.45 toimub Rapla maavalitsuse saalis loodusõhtu „Sammud omas Eestis”. Külas on Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus.
Kaks meest kõndisid Eesti mandri põhjatipust lõunatippu ja seejärel kagunurgast loodetippu, pildistasid ja kirjutasid lugusid. Rännak kagust loodesse viis ka Raplamaale. Oma muljeid kajastasid nad reportaažisarjana ajakirjas Loodusesõber. Samad rännujutud on koondatud ka „Looduse raamatukogu” sarja raamatusse „Sammud omas Eestis”.
Loodusõhtust saab osa võtta tasuta, kuid palutakse ette registreerida hiljemalt 29. jaanuaril e-posti teel imbi.koiv@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet
Kas mesilasteta hukkub meie maailm?
Eesti maaülikooli järgmine kolmapäevane teeõhtu on 12. veebruaril. EMÜ taimekaitse professor Marika Mänd räägib sellest, mis saab maailmast ilma mesilasteta. Kõik huvilised on oodatud, üritus toimub Baeri majas (Veski 4) ja algab kell 17.
Eesti maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute siht on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses maaülikooli uurimissuundi.
EMÜ
MAAILMAST
Kas oled saanud keelatud rohtu, vissi? (foto: DEFRA)
Veised ja hobused lähevad dopingukontrolli
Belfasti ülikooli (Queen’s University Belfast) toiduohutuse instituut ja Iiri hobukeskus on võtnud nõuks töötada Euroopa Liidu 7. teaduse raamprogrammi toetatud projektiga DeTECH21 välja uus meetod, et teha kindlaks, kas veistele ja hobustele on antud keelatud ravimeid.
Seni tuntud meetoditega otsitakse tõepoolest loomade organismist keelatud aineid, ent põhjaiirlaste kavatsus on teha kindlaks ja seirata nende ainete füsioloogilisi toimeid. Sel moel oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt kontrollida suurt hulka loomi. Esmajoones tahetakse toiduks ja spordis kasutatavaid loomi uurida keelatud kasvuergutite, hormoonide ja antibiootikumide suhtes.
Belfasti ülikooli teadlase Mark Mooney sõnul pole senised kallid ja aegavõtvad meetodid suutnud sammu pidada keelatud aineid tootva ja levitava musta turuga. Pidevalt on valitsenud oht, et need ohtlikud ollused jäävadki kindlaks tegemata ja jõuavad inimeste toidulauale. Mass-spektromeetria nüüdisarendusi kasutades on võimalik loomade veres ja uriinis leida unikaalseid biokeemilisi jälgi, mille jätab keelatud ravimite kasutus. Kui mõne looma puhul need jäljed leitakse, hakatakse teda täpsemalt uurima.
Toiduohutuse instituudi direktor professor Chris Elliott rõhutab, et ehkki mitme preparaadi tarvitus on olnud keelatud juba üle 20 aasta, pruugitakse neid ometi edasi nii Euroopas kui ka mujal maailmas, neid kaubastavad kriminaalsed jõugud on aga suutnud kontrollijaid seni üle kavaldada. Seepärast on uute tõhusate avastusmeetodite järele lausa karjuv vajadus.
Belfasti ülikool / Uudistaja
Mageveekilpkonnad võivad olla salmonelloosi allikad (foto: Asociación RUVID)
Kilpkonnalt võib saada sooltenakkuse
Hispaania Valencia ülikoolide teadus-, arendus- ja innovatsioonivõrgustik Asociación RUVID teatas jaanuaris teadustööst, mis on tehtud CEU Cardinal Herrera ülikoolis ning mille tulemused on avaldanud portaal Plos One. Selles uuriti üheteistkümne Valencia piirkonna märgala mageveekilpkonni nende ohtlikkuse pärast anda inimestele, esmajoones lastele edasi soolenakkusi.
Kahe liigi, euroopa sookilpkonna (Emys orbicularis) ja punakõrv-ilukilpkonna (Trachemys scripta elegans) kokku kahesajast isendist 11 protsendil leiti salmonellabakter. Üheteistkümnest märgalast, kus proove võeti, avastati bakterit kandnud loomi kaheksalt. Küll ei tuvastatud mitte ühelgi loomal kampülobakterit.
Uurimistööd juhtinud professor Clara Marini sõnul on need kaks bakterit inimesel tavalised soolenakkuste tekitajad: läinud aastal registreeriti Euroopa Liidus 212 064 kampülobakterioosi ja 99 020 salmonelloosi juhtu. Tegelikult on need lausa üle maailma kaks kõige sagedasemat zoonoosi ning mõlemad võivad põhjustada tõsiseid komplikatsioone. Sestap ollakse väga huvitatud meetodeist, mis väldiksid haigustekitajate ülekannet loomadelt inimesele.
Varasemad uuringud on kinnitanud, et inimest võib salmonelloosi nakatada lemmikloomapoest hangitud kilpkonn, seda isegi suurema tõenäosusega kui looduses elavate loomade puhul, nagu kinnitasid kõnealuse uurimuse andmed. Looduskilpkonnadel on selle bakteri olemasolu uuritud vähe, kampülobakterit otsiti kõnealuses uuringus neilt üldse esimest korda.
Teine selle uuringu uudsus oli kinnitus, et proovid veest, kuhu kilpkonnad olid jäetud pärast püüki kaheks ööpäevaks, on tulemuste hankel niisama tõhusad kui moodus, mille järgi loomad tapetakse või püütakse limaproove võtta nende pärasoolest.
Asociación RUVID / Uudistaja
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/