Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Kuupäev:

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna ehk Ökuli saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.

“Ajakirjanikel on avatud olekuga Soomerega lihtne suhelda, sest ta mõistab ajakirjanduse rolli ega pelga vastata ka teravamatele küsimustele,” ütles seltsi esimees Priit Ennet. “Tal on ka ühiskondlikku närvi. Viimasel ajal on ta muu hulgas haaratud piirkondliku vedelgaasiterminali asukoha küsimustest.” (Vt ka Tarmo Soomere intervjuud HORISONDILE aastast 2008: Mees nagu mitme tundmatuga võrrand.)

Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.

Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle reedel, 27. septembril kell 20 Tallinnas Paksu Margareeta tornis algavas juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.

Akadeemik Soomerele otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Arko Olesk, Kärt Jänes-Kapp, Margus Maidla ja Priit Ennet. Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.

Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsilt on seni Ökuli saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011) ja füüsik Mart Noorma (2012, üle antud 2013).

Lisainfo: Priit Ennet, priit.ennet@err.ee, 5145608

Auhinnakuju pilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:%C3%96kul.jpg

 

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Narva Keisrivärav –Domenico Trezzini senitundmatu arhitektuuriteos

Tekst: RAGNAR NURK Ükskõik, kuidas hinnata Eesti minekut Põhjasõja tõttu...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...