LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Loodusesõber kutsub pilvi vaatlema
Ajakirja Loodusesõber suvenumbris kirjutab Jüri Kamenik meie igapäevastest kaaslastest pilvedest, millest teame üsna vähe. Tavaliselt suudame nimetada vaid kiud-, rünk- ja kihtpilvi, aga need on vaid suuremad jaotised pilvemaailmas, nagu loomadel klassid. Aga edasi? Kas me teame, et ka pilvedel on kaheosalised ladinakeelsed nimetused samamoodi kui Linnè loodud süstemaatikal eluslooduse jaoks? Ning et pilvedelgi toimub tinglikult „evolutsioon”: liike tekib aeg-ajalt juurde, seda küll inimtegevuse tagajärjel. Millal avastati aga viimati uus „looduslik” pilv, seda vaevalt keegi teab peast öelda. Selgub, et alles hiljuti, 2009. aasta suvel. Samal 2009. aasta kevadel, 19. aprillil, ilmusid iseäranis põnevad pilvevormid Tallinna kohale ning neid imetlesid kõik “Looduse aasta foto” auhindade peo osalised, kes linnahallist välja jalutasid ja iseäralikku taevast märkasid. Keegi ei teadnud tookord, mis seal taevas lainetab, aga erilisust märkasid kõik, helistades üksteisele, et vaadaku taevasse. Loomulikult ei osatud aimatagi, et tegu on veel seni tunnustamata pilveliigiga: lainelis-kaootiliste kihtpilvedega. Lihtsalt, taevas oli ilus. Ajakirjast võib uurida 19. aprilli 2009 Tallinnas tehtud pilvepilti: äkki olete ka teie niisuguseid näinud?
LAF juurde jõuab ajakiri ka teist nurka pidi, näidates 2013. aasta konkursi uhkemaid ülesvõtteid. Ja et pildistamine on Eestis nii laiaulatuslik huviala, jätkame ka Sven Zaceki pildistamiserubriigi nõuannetega. Samuti õpetab Aare Baumer, kuidas pilve purki pista; uurime, mis toimus roheliste rattaretkel ning loeme üle meie eluruumides lendavad kärbsed.
Helen Arusoo
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Mart Noorma
Kukus räägib Mart Noorma
Kuku sellenädalases saates „Loodusajakiri” neljapäeval kell 10.05 kõneleb nagu eelmiselgi nädalal Tartu ülikooli dotsent, Eesti tudengisatelliidi projekti juhendaja Mart Noorma. Ajakiri Horisont täitis julgelt suure osa oma mainumbri külgedest kosmosematerjalidega, ehkki lugude toimetamise ja ammugi mitte kirjutamise aegu polnud sugugi selge, millal ja kui edukalt Eesti esimene satelliit ESTCube-1 ilmaruumi saadetakse. Mart Noormalt on selles ajakirjanumbris tore ülevaade „Eesti satelliidi lood”; Ulvar Käärt on teinud temaga usutluse „Innovaatorite põlvkonna kasvataja”. Mart Noormad küsitleb saates Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Paar fotomeenutust kevadest. 6. aprilli hommikuks olid lumikellukesed Tartus jäänud lume alla
Meenutades tänavusi kevadilmu
Ilmateenistus avaldas möödunud nädalal oma veebilehel (www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=388) ülevaate kevadkuude ilmast.
Lumikate pidas jahedate kevadilmade tõttu pikalt vastu ning 4.–5. aprillil üle Kagu-Eesti liikunud lumesadu tõi veel rohkelt lisa. Lõplikult kadus lumi alles 12.–22. aprillil.
Püsivalt plussipoolele tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest kuni kuu aega hiljem: ajavahemikul 8.–11. aprill. Kevadtalv kestis Mandri-Eestis napilt nädala, saartel kuni kolm nädalat: ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle viie soojakraadi Mandri-Eestis juba 16.–17. aprillil, saartel mai esimestel päevadel. Tavapäraselt juhtub see Mandri-Eestis 19.–25. aprillil ja saartel aprilli viimastel päevadel.
Kevade (märts–mai) keskmine õhutemperatuur oli pikaajalisest keskmisest jahedam: Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 3,2 °C (norm 4,2 °C).
Kõige külmem oli märts, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –6,3° (norm –1,3°). Kevade madalaim õhutemperatuur –27,4° registreeriti 11. märtsil Jõgeval. Seevastu mais oli Eesti keskmine õhutemperatuur 13,0° (norm 10,1°). 17.–18. mail jõudis kohale lausa südasuvine soojus; suurim õhusoojus 30,8° mõõdeti 18. mail Võrus.
Sademeid oli Eesti keskmisena kevadel 106 mm, aastate keskmine on 108 mm. Kõige kuivem oli märtsikuu (13 mm; norm 33 mm), kõige sajusem mai (61 mm, norm 41 mm). Mai teisel poolel Eestisse jõudnud südasuvine soojus tõi endaga kaasa tugevad äikese- ja hoogvihmad, mõnel pool kaasnes ka rahesadu. Haapsalus sadas 17. mail kahe tunniga maha 65,1 mm vihmavett. Sõrves mõõdeti 18. mail ööpäevaseks sajuhulgaks 106,2 mm ehk kolmekordne maikuu norm. 18. mai pärastlõunasel ajal oli Valgamaal Hummulis keeristorm.
www.emhi.ee / Uudistaja
Selline on nirgimargi esimese päeva ümbrik (allikas: www.post.ee)
Faunamarke on nüüd tosin
Eesti Post andis 6. juunil käibele 12. margi Eesti fauna sarjast.
Margi nimiväärtus 45 senti vastab nagu eelmistelgi selle sarja markidel sisekirja tariifile. Traditsiooniline on seegi, et margi ning esmaümbriku ja maksikaardi on kujundanud Sándor Stern. Marki on trükitud 70 000 eksemplari.
Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal ja ka kõik varasemad postiminiatuurid on joonistanud Sándor Stern. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru, lagrits, halljänes ja metskits.
Eesti Post / Uudistaja
Arne Ader (paremal) ja Urmas Tartes
Eesti tipploodusfotograafid koolitavad välismaiseid amatöörpiltnikke
Kestab 6. juunil alanud seitsmepäevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus „Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osaleb 19 harrastusfotograafi kaheksast Euroopa riigist.
Kursuse korraldaja on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA), koolitajad aga oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis Arne Ader ja Urmas Tartes. Programmi raames tegutsetakse enamjaolt Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.
Kuigi plaanis on läbida ka loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, hõlmab suure osa planeeritud tegevustest praktika looduses. Ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärk ongi edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning parandada Euroopas täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja suurendada selle populaarsust. VVV SA juhataja Gea Järvela sõnul oli huvi kursuse vastu väga suur: tähtajaks laekus 18 kohale üle 150 sooviavalduse.
VVV SA
Hetk esitluselt: Piret Pungas-Kohv kerib poolilt maha „tehispaelussi”
Rohkem põhjust minna Kasepääle
Peipsi koostöökeskus (CTC) esitles 5. juunil Tartumaal Kasepääl käed-külge-eksponaatidega täiendatud näitust „Peipsi järve elu tuba”.
Näitusel käijad saavad ära arvata kala pikkust, panna kokku kalamudeli või Peipsi pusle, mängida linnubingot, proovida jalga kalamehesäärikuid jne. Kokku on näitus täienenud kümmekonna mängulise eksponaadiga. Näitus jagab teavet järve loodusolude kohta, endiselt saab vaadata Peipsis elavate kalade mulaaže ning uurida Peipsi järve maketti. Näitust sobib väga hästi vaadata omal käel; CTC korraldab näituse toel keskkonnahariduse õppeprogramme.
Peipsi järve näituse ajalugu on pikk. Tänavu oma 20. tegevusaastat tähistav CTC hakkas sellega tegelema kümme aastat tagasi ning esimest korda avati väljapanek Kallastel 2005. aastal. Pärast näitusehoone põlengut Kallastel eksponeeriti näitust Emajõe-Suursoo looduskeskuses, alates 2011. aasta maikuust on see huvilistele avatud Kasepää vallas Tiheda külas. Näitusega samades ruumides on Peipsi infokeskus, mis jagab soovijatele infot Peipsimaa vaatamisväärsuste kohta.
Peipsi järve näituse käed-külge-eksponaadid on valminud tänu Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi kaasrahastatud projektile „Inimene ja loodus”.
Vt fotosid esitluselt toomasjuriado.blogspot.com/2013/06/kasepaal-juhtub.html.
CTC/Uudistaja
Kui Lääne-Euroopas on juuniski oldud hädas jaheda ja vihmase ilma ning paiguti ka suurte üleujutustega, siis Eestisse saabus juuni alguses lausa subtroopiline soojus, mis küttis kiirelt üles ka siseveekogude vee. 5. juunil oli Tartus õhusoojus Anne kanali ääres 29 kraadi ja vesi 25-kraadine ning suvitushuvilisi loendati sadades. Mere ääres oli tublisti jahedam; sisemaal püsis selline kuumus nädala.
TASUB OSALEDA
Monogrammist RK (19. saj teine pool – 20. saj algus) Peter Paul Rubensi järgi. Lõvid. 1901 (allikas: www.mikkelimuuseum.ee)
Kadriorus näeb animalistlikku kunsti
Laupäevast, 18. maist saab Mikkeli muuseumis tutvuda Eesti ainsa animalistlikule kunstile keskendunud erakoguga näitusel „Lõvist leevikeseni. Animalistikat perekond Sterni kogust”. Näitusega kaasneb mitu loomade kujutamisviise ning nende tagamaid avavat üritust, alates Eesti esimesest animalistikapäevast ja lõpetades eriekskursioonidega.
„Meie animalistika varamule pani aluse 1960ndate algul minu isa Karoly, Tallinna loomaaia kauaaegne direktor,” kirjeldab südamearstist kollektsionäär Aleksander Stern kogu tekkelugu. „Isa armastus looduse, loomade ja lindude vastu sai alguse lapsepõlves, mis möödus suuresti Budapesti loomaaia lähistel. Loomaaias nägi poisike esimest korda ka seda, kuidas auväärt kunstnikud koos paljude asjaarmastajatega loomi ja linde portreteerivad.”
Näitus „Lõvist leevikeseni. Animalistikat perekond Sterni kogust” saab Mikkeli muuseumis vaadata 13. oktoobrini.
Vt lähemalt http://www.mikkelimuuseum.ee/et/naitused/hetkel/lovist-leevikeseni.
Keskkonnahariduskeskuse praegune maja Kompanii 10
Keskkonnahariduskeskuse varustus läheb enampakkumisele
Tartu keskkonnahariduskeskus alustab septembris uut õppeaastat taas Lille tn 10, kuhu nüüdseks on kerkinud uus maja. Keskuse rahvas soovib leida neid seni hästi teeninud asjadele taaskasutusvõimalusi, et nende väärikas teekond saaks jätkuda.
Pakkumisele tuleb üle saja eseme: heade mõtete laud, funktsionaalsed raamaturiiulid, kosutava une diivan, igikestvad riidekapid, retrostiilis direktoritoolid, uuskasutusdisaini taburetid, kõpitsemist vajav akvaarium, raamatud ning rohkelt muud kontori- ja looduskooli sisustust. Asjadel on suur emotsionaalne väärtus ja sügav haridustaust.
Kõigi esemete alghind on üks euro. Oksjonil osalemiseks on vaja eelregistreeruda hiljemalt 17. juuniks interneti teel aadressil www.eformular.com/loodusmaja/nipikalendriviktoriin.html või telefonil 736 6120.
Esemetega saab tutvuda Facebookis aadressil https://www.facebook.com/media/set/?set=a.602157026470900.1073741835.108265899193351&type=3 või kohapeal (Kompanii 10) tööpäeviti kell 10–17. Internetis toodud esemete numeratsioon vastab kohapeal nummerdatud sisustusele.
Lillenäituse perepäev ja botaaniline retk
Laupäeval, 15. juunil on Eesti loodusmuuseumis (Lai 29A, Tallinn) lillenäituse „Lillede lugu” perepäev. Kell 11.30 linastub Rein Marani film „Üheksavägised”, 13–14 räägib Anu Korb lilledest Eesti rahvausundis, 14.30 algab pärjapunumise töötuba. Töötoas osaluseks on vaja end registreerida kuni 13. juunini meiliaadressil liis@loodusmuuseum.ee.
Kolmapäeval, 19. juunil toimub botaaniline retk, kus õpitakse tundma eri kasvukohtade taimi. Retke marsruut on Muraste küla, Türisalu pank, Keila-Joa park ning RMK Meremõisa telkimisala. Retk algab kell 11 ja lõpeb umbes kell 16, seda juhib loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht. Osaleda saab muuseumipileti hinnaga (täiskasvanule kolm eurot, õpilasele/pensionärile kaks eurot). Eelregistreerimine: liis@loodusmuuseum.ee hiljemalt 17. juunil.
Külli Kalamees seenekoolitusel
Seenefotonäitusel esitletakse õppekogumikku
Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 12. juunil kell 12 Tartus Vanemuise 46 fuajees fotonäituse seente mitmekesisusest, mis jääb lahti septembri lõpuni.
Näitusel on eksponeeritud Külli Kalamehe fotod 62 seeneliigi kohta. Asjaliku nõuga abistasid näituse koostamisel mükoloogid Kuulo Kalamees ja Irja Saar. Seenenäitust saab uudistada virtuaalselt TÜ loodusmuuseumi kodulehel http://www.natmuseum.ut.ee/seenenaitus. Alates sügisest on võimalik tellida fotonäitust rändnäitusena koolidesse, huvikeskustesse või teistesse asutustesse.
Näituse avamisel esitletakse TÜ loodusmuuseumi värskelt trükist tulnud seente õppekogumikku, mille autorid on Külli ja Kuulo Kalamees, konsulteerinud Irja Saar. Õppekogumikus käsitletakse seeni ja nende eluviisi, õpetatakse tundma seente tunnuseid ja ehitust ning Vello Liivi seenejoonistega illustreeritud lühimäärajas tutvustatakse Eesti levinumaid seeneliike.
Fotomälestus EOÜ suvepäevadest Hiiumaal 2008. aastal
Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevad
toimuvad sel aastal 29.–30. juunil Harjumaal Keila-Joa sanatoorses internaatkoolis. Eelmisel nädalal alanud registreerimine kestab 24. juunini. Nagu ikka, on programm tihe ja sealt leiab nii tõsisemaid ettekandeid, praktilist õpet, väliretki kui ka meelelahutust. Tartust ja Tallinnast viib suvepäevadele tellitud buss.
Suvepäevad on avatud kõigile huvilistele, mitte ainult EOÜ liikmetele.
Programmi, olulise info ja on-line-registreerimisankeedi leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Milline paistab Eesti kõrgelt?
Tallinnas fotomuuseumi keldrigaleriis Lee saab kuni 9. juulini vaadata Andres Tarto aerofotode näitust „Kõrgelt leitud: Eesti mustrid ja kujundid”.
Näituse autor on avaldanud saatesõnas lootust, et „see vahest harjumatum vaatenurk Eestile avardab arusaama siinsest maastikust ja selle ilust ning paikadest, mille keskel või lähistel me ju elame. Kõrgemalt on teisiti, kas pole?”.
Näitus on lahti teisipäevast neljapäevani kell 10.30–18. Fotomuuseum asub Raekoja taga (Raekoja tn 4/6) endises Raevanglas.
Vt lähemalt linnamuuseum.ee/fotomuuseum/fotokelder-lee-2/.
MAAILMAST
Ameerika naarits ehk mink (foto: BirdLife)
Ehkki invasiivsed võõrliigid on üks viiest põhilisest elurikkust kahandavast tegurist ning tegemist on ilmselgelt rahvusvahelise probleemiga, on Euroopa Liidu tasemel selle murega tegelemiseks olemas vaid eri riikide ebaühtlane ja järjekindlusetu seaduste kogum, mis meenutab vanaema lapitekki.
Võõrliik on organism, kelle inimene on viinud elama väljapoole tema looduslikku elupaika. Kui selline liik mõjub elurikkusele, majandusele või inimese tervisele halvasti, on tegemist invasiiviga. Euroopa Komisjoni rahastatud uuringu käigus on Euroopas kindlaks tehtud üle 12 000 võõrliigi ja vähemalt 15 protsenti neist on invasiivsed.
Kõigile tuntud näide on mink (Neovison vison), kes on välja tõrjunud kohalikud liigid euroopa naaritsa ja tuhkru ning kimbutab maas pesitsevaid linde, näiteks tiire, ja närilisi, näiteks mügrit, põhjustades nende asurkondade suure allakäigu.
Märkimisväärne on invasiivsete võõrliikide põhjustatud majanduskahju. Euroopa Liidus hinnati seda 2009. aastal vähemalt 12 miljardile eurole aastas ning see suureneb inimeste ja kaupade globaalse liikumise tõttu.
Sugugi tähtsusetu pole mõju inimeste tervisele. Mullu hukkus Prantsusmaal mees, kes tegi liiga lähedalt tutvust Aasiast pärit invasiivse vapsiku Vespa velutina pesaga; mõnedki invasiivsed taime- ja putukaliigid on nendega kokku puutunud inimestel põhjustanud ohtlikke allergilisi reaktsioone.
Niisiis oleks Euroopa Liidul ammugi aeg tegelda asjakohaste seadusandlike aktidega. Maailma looduskaitseliit (IUCN) ja linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife on seepärast Euroopa parlamendis ette võtnud aktsiooni „Invasive Alien Species – Biodiversity’s Ticking Time Bomb” („Invasiivsed võõrliigid – tiksuv viitsütikuga pomm”), mille käigus tuletatakse kõiki neid ohte europarlamendi liikmetele meelde.
BirdLife
NÄDALAVAHETUS LÄÄNESAARTEL
Abrukal randub uhiuus laev Abro
Laupäeval oli Kuressaares Saaremaa 50. laulupidu
Koguva aiad ja tared
Tuulelaevad: ühed lähevad, teised tulevad
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: https://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2