UUDISTAJA
10. aprill 2013
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Aprilli Eesti Looduses kõlab linnulaul ja silma jääb huvitavaid loodusnähtusi
Eesti Looduse aprillinumbriga on kaasas CD-plaat „Laululinnurahvas” – kõigi aegade suurima liikide arvuga heliplaat, mis Eestis avaldatud. 80 liiki laululinde ongi see põhiline meie looduses kohatavate liikide arv. Plaadi pani oma ja teiste lindistustest kokku Veljo Runnel, nõu andsid Hannes Pehlak, Fred Jüssi ja Eerik Leibak. Plaadiga käib kaasa käsitletud linnuliike tutvustav vihik.
Eesti Looduse kaanelill on seekord kõdu-koralljuur. Orhideekaitse klubi on valinud ta Eesti aasta orhideeks. Seentoidulist, fotosünteesivõimeta käpalist on rohkesti uuritud, ent paljugi ta salapärasest elust on senini teadmata. Muuhulgas on vaja täpsustada tema levikuandmeid Eestis, milleks oodatakse kõigi loodushuviliste abi.
Jüri Kamenik jätkab ilmastikunähtuste tutvustamist antitsüklonitega. Üldlevinud arusaama järgi toob antitsüklon meile päikeselist ja kuiva ilma. Kuid tegelikkuses on antitsüklonite mitmekesisus märksa suurem.
Ida-Virumaal on üks väärtuslikumaid loodusmälestusmärke Kurtna järvestik. Paraku on maastikukaitsealast hoolimata järvede olukord üha halvenenud ja kunagine väärtuslik vähetoiteline elustik kadunud. Jaanus Terasmaa annab ülevaate uutest uuringutest ja Kurtna järvestiku arengutest.
Kevad läheneb, hoolimata senisest talviselt külmast ilmast. Antakse nõu kase- ja vahtramahla võtjale; tutvustatakse varakevadisi õitsejaid kuldtähti, keda Eestist on leitud neli liiki ning vaadeldakse kanepilindude elu-olu. Mati Martin avab huvitava peatüki lille ja tolmeldaja seostest: kullerkuppe tolmeldab kullerkupukärbes, kes muneb õitesse ning kelle vastsed söövad taime heakskiidul kuni kolmandiku seemnealgmetest. Antakse ka nõu kevadiseks süstamatkaks Ahja jõel.
Pikem intervjuu on Eesti mereinstituudi direktori, kalateadlase Toomas Saadiga. Pärandkultuuri rubriigis meenutatakse linakasvatust ja savitöötlemist. Tapio Vares jagab omi matkamuljeid Poola põhjarannikult, mis näeb välja nagu Kõpu poolsaare rannik – üksnes põhiline metsapuu on pöök. Aasta puu rubriigis kutsutakse üles toimetusele teada andma suurtest ja vanadest lodjapuudest.
Eesti Loodus
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Mart Noorma
Mart Noorma pälvis teadusajakirjanike auhinna
31. märtsil anti telesaate Rakett 69 finaali salvestuse aegu Tartu ülikooli loodusteaduskonna õppeprodekaanile, tudengisatelliidi projekti eestvedajale Mart Noormale Eesti teadusajakirjanike seltsi auhind Ökul.
Selts tänab Ökuliga teadlasi, kes on ajakirjandusega suhtlemisel üles näidanud aktiivsust ja koostöövaimu. Mart Noorma puhul tõi žürii esile, et oma arvukate tegemiste juures väärtustab ta meedia olulist rolli hoiakute kujundamisel.
Kuuest žürii liikmest kolm olid Loodusajakirja töötajad: Kärt Jänes-Kapp, Indrek Rohtmets ja Helen Arusoo. Veel kuulusid auhinnakomisjoni Arko Olesk, Rein Einasto ja seltsi esimees Priit Ennet.
Teadusajakirjanike selts andis keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli välja teist korda. Esimene laureaat oli vulkanoloog ja seismoloog Heidi Soosalu.
Fotomäletus 2005. aasta Maamessilt: Loodusajakirja boksis on Eesti Looduse kauaaegne toimetaja Ants Roos
Loodusajakirjad Maamessil ja metsanduse visioonikonverentsil
Järgmise nädala lõpus, 18.–20. aprillil on Tartus üks Eesti maaelu aasta tippsündmusi – Maamess, mis toimub juba 21. korda. Korraldajate kinnitusel on mess suurem kui kunagi varem. Esmakordselt püstitatakse Maamessi ajal Tartu Raekoja platsile hiigeltelk, kus tippkokad valmistavad kohalikest toiduainetest tipptasemel roogi.
Ikka on messil oma väljaannetega kohal ka Loodusajakiri.
Vt. Maamessi kohta www.maamess.ee.
Soodsalt saab nii Loodusajakirja kui ka Eesti metsaseltsi kirjandust soetada ka 19. aprillil Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuval metsanduse visioonikonverentsil „Metsa majandamise head tavad”.
Konverentsil tahetakse allkirjastada metsanduse hea tava lepe. Rohkem teavet konverentsi kohta leiab Eesti metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1411&Itemid=264.
Helen Külvik
Kukus räägib Helen Külvik Setomaast
Kuku raadio iganeljapäevase saate Loodusajakiri külaline on sel nädalal Helen Külvik, Eesti Looduse toimetaja ja koos Eesti Looduse märtsinumbriga ilmunud raamatu Setomaa koostaja. Peale raamatu sisu tuleb juttu ka Heleni enda suhtest Setomaaga ning Setomaa võimalikust tulevikust. Helen Külvikut küsitleb Toomas Jüriado.
EESTI SÕNUMEID
Talv pole alla andnud ka aprillis. Läinud reede õhtul sadas Eesti kagupooles maha tubli lumelade, nii et esimesed puhkenud lumikellukesed muutusid tõeliselt lumisteks kellukesteks
TÜ botaanikaaia esimesed krookusedki said tunda lumekarastust
Paastukuu oli tavatult külm, aga ka erakordselt päikesepaisteline
Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi igakuisest tavapärasest ilmakokkuvõttest ilmnes, et tänavune märts oli lausa viis kraadi tavalisest külmem (keskmised temperatuurid –6,3° ja –1,3°), tublisti sajuvaesem (13 mm vs. 33 mm) ning hoopis päikeselisem (päikesepaistetunde 242 vs. 122). Maksimumtemperatuur (6,6°) mõõdeti 6. märtsil Võrus, miinimumtemperatuur (–27,4°) 11. märtsil Jõgeval. Sajuseim ööpäev oli 1. märtsil Tõraveres: 10 mm.
Vt. märtsikuu fotosid blogipostitusest toomasjuriado.blogspot.com/2013/04/kulm-aga-erakordselt-paikeseline-marts.html.
EMHI/Uudistaja
Sellistes oludes pole Aire Orula varem pidanud linnulaululaupäevaku linnuõpet läbi viima
Linnusõbrad trotsisid visalt võimul püsivat talve
Hiline kevad on oma pitseri vajutanud ka traditsioonilistele linnuüritustele. Nii jäi 31. märtsil kaheteistkümnendat korda toimunud linnalinnuvaatlusel esimest korda pikima liigiloendiga linnal ületamata 50 linnuliigi piir.
Kaasa lõi 92 inimest, kes vaatlesid linde 20 Eesti linnas. Esmakordselt osalesid Abja-Paluoja, Antsla, Karksi-Nuia ja Maardu. Aastate jooksul on linnadevahelisest linnuvõistlusest osa võtnud 35 linna.
Seekord võitis Tallinn, kus saadi kirja 49 linnuliiki. Tasavägises võistluses jagasid teist kohta Tartu ja Pärnu, kus märgati mõlemas 44 linnuliiki. Viie liigirikkama linna hulka kuulusid seekord veel Tapa (40) ning Kärdla (39).
Meie linnades kohati kokku 80 linnuliiki ehk 11 liiki vähem kui mullu ja koguni 21 liiki vähem kui aastal 2008.Võistluse tulemused ja aastate 2002–2013 ülevaate leiate EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/node/653.
Lähipäevil peaks samale kodulehele jõudma ka teise traditsioonilise ürituse, 30.–31. märtsil toimunud ülestõusmispühade linnuvaatluse lõppkokkuvõtted. Mõistagi on needki tulemused hoopis tagasihoidlikumad varasemate aastate „saagist”.
Ilm oli pigem heatahtlik kui kuri nädal hiljem, 6. aprillil TÜ botaanikaia ja Tartu keskkonnahariduskeskuse traditsioonilise linnalinnulaupäevaku LiLiLa suhtes: eelmise õhtu tuisk tõi küll priske lumelisa, aga laupäev oli päikeseline. Nii said pesakastid meisterdatud, linnuõpperetked peetud, asjakohased mängud mängitud ja jutud aasta linnust kõneldud-kuulatud.
EOÜ/Uudistaja
Mune loetakse kevadel
Põllumajandusministeerium teatas äsjaste kevadpühade aegu, et Eesti kanad munesid 2012. aastal ligi 175 miljonit muna. Suurem osa Eesti munadest toodetakse kolmes maakonnas: Harju-, Valga- ja Põlvamaal.
Loe lähemalt maablogi.wordpress.com/2013/03/29/koige-usinam-munemine-kaib-harjumaal.
Põllumajandusministeerium
Kaks pilti korraga: kakukaamera 2013
Veebikaamerad näitavad kakupere ja halulaevaehitajate askeldusi
Eesti ornitoloogiaühing teatas 27. märtsil, et alustas oma kodulehel www.eoy.ee otseülekannet kodukaku pesaõõnsusest.
Veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, meisterdasid keskkonnaameti ja RMK töötajad neile samast puust pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna. Esimest korda saab päevasel ajal vaadata kodukaku pesa ka väljast. Pesapakus toimuvat saab tänu infrapunakaamerale jälgida ööselgi.
Veebikaamera on üleval ka Hiiumaal Suuresadama ellingus, kus käsil halulaeva ehitus. Vt. 217.71.40.101/Jview.htm.
EOÜ/hiiuelu.ee/Uudistaja
Uus loodusmaja on ehitatud populaarsete matka- ja suusaradadega Vapramäe nõlva alla
Loodusharijad väisasid veel avamata loodusmaja
Tartumaa keskkonnahariduse ümarlaua liikmed käisid sel esmaspäeval oma kevadseminari pidamas Vapramäe loodusmajas. Ehkki majas juba käib ka loodusharidustöö, avatakse see ametlikult alles aprilli lõpus.
Loodusmajas on kaks loodusklassi, mis eelkõige mõeldud õpilaste ja lasteaialaste loodusõppeks. Vapramäe–Vellavere–Vitipalu sihtasutuse juhataja Gea Järvela sõnul on õpe üles ehitatud mängulisusele ja aktiivtegevustele. Kasutatud on põnevaid ja uudseid tehnilisi lahendusi. Muidugi pole maja suletud ka täiskasvanud loodushuvilistele, kelle jaoks pakuvad maja kvaliteetsed õppevahendid ja ekspositsioon ehk rohkemgi üllatusi kui puuteekraanide ja muude nüüdisaegsete vahenditega harjunud lastele. Lisaväärtus on seegi, et maja avarad aknad avanevad kaunisse loodusesse. Eeldatavasti hakkab majas aastas käima umbes 5900 külastajat.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
Paar näidet Brian Skerry fotodest Tartus avatud näitusel
„Ookeani hinge” saavad nüüd vaadata ka tartlased
Varem Tallinnas Eesti loodusmuuseumis väljas olnud allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näitus „Ookeani hing” on kuni 29. aprillini vaadata Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) tööpäevadel kell 10–17.
National Geographicu allveefotograaf Brian Skerry on saladuslikke ja üllatustest tulvil ookeanisügavusi dokumenteerinud juba kakskümmend aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.
Näitus on külastajatele tasuta. Kuna TKKHK saalis toimub rohkesti üritusi, tasuks piltidesse süveneda soovijail enne telefonil 736 6120 üle küsida, kas saal on vaba. Kindlasti tuleb samal telefonil eelnevalt registreerida rühmakülastused.
Tartust liigub näitus edasi Pärnusse.
Rohelised näitavad filme
Koos aprilliga algas Eesti rohelise liikumise (ERL) filmikuu, mis tänavu on pühendatud organisatsiooni 25. sünnipäevale. Igal kolmapäeval on keskkonnafilm ekraanil Tallinnas Kumu auditooriumis, päev hiljem sama film Tartus kinos Ekraan. Alati eelneb linateosele sissejuhatus asjatundjatelt. Eestikeelset tõlget filmidel pole. Vt. lähemalt www.roheline.ee/content/view/502/99/lang,et/.
Sissepääs filmiseansile on tasuta, aga koha tagamiseks on soovitatav ennast registreerida: Tartu seanssidele doodle.com/99ev8sghtfbpmb8t, Tallinna seanssidele doodle.com/xadecw3s8g2pfxys.
Allikas: www.silmalk.ee
Silma õpikoda pakub loodusõppepäevi
Läänemaal asuv Silma õpikoda hakkab tänasest, 10. aprillist läbi viima loodushariduslikke õppepäevi.
Koolidel on võimalik valida 25 aktiivõppe programmi vahel. Programmide sisu ja õpiülesanded on koostatud riiklikust õppekavast lähtuvalt. Internetilehel www.silmalk.ee/programmid saab õpetaja valida vajaliku programmi ning registreeruda vabadele kuupäevadele. Osalus on koolidele tasuta, rahastab KIK.
MAAILMAST
Aafrika elevantide elu pole sugugi turvaline
Allikas: aboutmyplanet.com
Kas aastal 2011 tapeti tõesti 35 000 elevanti?
Enne valgete jahimeeste tulekut elas Aafrikas hinnanguliselt viis kuni kümme miljonit elevanti. Aastakümneid väldanud ülemäärane jaht ja salakütid olid asurkonda 1980. aastateks kahandanud ainult 600 000 isendini.
Ehkki 1989. aastal keelati elevandiluukaubandus, on see tegelikult jätkunud tänaseni. Siiski hakkas keelu järel elevantide arvukus tasapisi tõusma. Paraku on aasialaste kasvav jõukus muutnud vandlikaubanduse Aafrika ja Aasia vahel enneolematult aktiivseks ning elevandid ja ka ninasarvikud on suures ohus. Pealegi on vandli hind viimase kahe aastaga kahekordistunud.
Metsloomadega kauplemist seirav võrgustik TRAFFIC kinnitab, et 2011. aasta oli vandlimüügi keelust alates elevantidele tapvaim. Tabatud vandlilaadungite hankimiseks pidi elu jätma vähemalt 2500 looma. Aga pole saladus, et tabada õnnestub vaid murdosa Aafrika ja Aasia vahel liikuvast elevandiluust. Loomakaitsjate jahmatuseks ei järgne salakaubitsejate avastamisele ka enamasti ei karistusi ega isegi mitte arreteerimist.
Igatahes kinnitab fond nimega Tusk Trust, et 2011. aastal on tapetud lausa 35 000 londilist. Charlie Mayhew Tusk Trustist väidab pealegi, et Lõuna-Aafrikas tapeti samal aastal ka 434 ninasarvikut ehk üks loom iga 15 tunni kohta.
Ehkki elevantide ja ninasarvikute täbar olukord on ülemaailmse tõsise tähelepanu all, ei tekita hetkeseis vähimatki optimismi.
www.aboutmyplanet.com
Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi) vasikaga
Allikas: leozoo.org
Haruldane kaelkirjak sai lapse
Märtsi lõpus sündis haruldasse kaelkirjaku alamliiki Rothschildi ehk uganda kaelkirjak kuuluval loomal nimega Petal LEO zooloogiakeskuses USA-s Connecticutis vasikas. Pikakaelalise ja -koivalise ema ja lapse käekäiku saab jälgida keskuse veebilehelt leozoo.org/endangered-rothschild-giraffe.
Kuulsa Tringi loodusmuuseumi asutaja lord Walter Rothschildi järgi nime saanud kaelkirjakut peetakse alamliikide seast üheks haruldasemaks: teda on looduses, Kenya ja Uganda kaitsealadel, alles üksnes mõnisada. Mõnede süstemaatikute arvates on tegemist lausa omaette liigi, mitte kaelkirjaku alamliigiga.
Et Rothschildi kaelkirjaku genofond säiliks, on ette võetud mitu sigitusprogrammi kunstlikes oludes. Tegemist on ühe kõige tavalisema loomaaedades peetava kaelkirjaku alamliigiga, kellel viimastel aastatel on sündinud poolsada järglast.
Leozoo.org/Uudistaja
Puud tuleviku heaks
Alates 1989. aastast on programm Trees for the Future aidanud miljonil inimesel üle kahekümne Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigi tuhandetes kogukondades istutada üle 80 miljoni puu.
Tänavu jagatakse seemneid ja tööriistu, aga ka koolitust 200 000 inimesele, et panna kasvama veel 20 miljonit kiirekasvulist puud. Vt. www.treesforthefuture.org.
Lume sulades tuleb koduses Annelinnas, küllap mujalgi suurtes elamurajoonides meelde aastavahetus
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15
Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: https://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2