TÄNA ON PRIIUSE PÕLISTUMISE PÄEV
Põline priius
Täna on priiuse põlistumise päev, mistõttu on põhjust heisata Eesti lipud. Eesti praegune, 1991. aasta 20. augustil alanud iseseisvusaeg saab nüüd kestuselt pikemaks, kui oli eelmine, 1918. aasta 24. veebruarist kuni 1940. aasta 17. juunini väldanud vabadus. Toona kestis iseolemise aeg 7890 päeva, nende päevade hulka ei ole arvatud aega, mil Saksamaa keisririik oli Eesti okupeerinud ehk 1918. aasta 25. veebruarist kuni 11. novembrini.
Selle päeva tähistamise on algatanud Eesti muinsuskaitse selts ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.
Uudistaja soovib tähtsa päeva puhul kõigile palju õnne!
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Kevadine Eesti Mets: metsandus ja avalikkus
Eesti Metsa kevadnumbri põhiteema on metsanduse ja üldsuse suhted. Varasematel aegadel olidmetsamehed pigem omaette tsunft, kes tegid kohusetundlikult oma igapäevatööd.Enam nii ei saa. Muutunud ühiskonnas tuleb avalikkusega suhelda, pidevalt teadaanda oma seisukohtadest ja tegemistest, teisisõnu: tulla metsast välja.
Ajakirja kahes põhiartiklis arutlevad metsamehed koos teiste metsaga seotudinimestega teemadel, mida tõenäoliselt kunagi päris selgeks ei vaielda. Üks nendest on metsanduse hea tava ning teine metsaomanike ja jahimeeste omavahelisedsuhted.
Oluline foorum, kus metsamehed igal aastal agarasti avalikkusega suhtlevad, on olnud metsanädalad. Sellest, kuidas metsanädalad Eestis kahe aastakümnega on edenenud ja mis on olnud nende sisu, kirjutab Heiki Hepner, metsaseltsi president aastatel 2008–2012. Omaette artikkel hõlmab tänavuse metsanädala plaane ja Elva saamist kümnendaks metsapealinnaks.
Erametsanduse vallas tuleb juttu Eesti ühest vanimast, üle kahekümne aasta tegutsenud Rakvere metsaühistust ja harva käsitletud, kuid aktuaalsest teemast: metsa kaasomandist. Veel saab lugeda puitmajadest kui Eesti väärtuslikust ekspordiartiklist ja meeleolukat lugu Soome edukast perefirmast Ponsse, mis toodab metsatöömasinaid. Antakse ülevaade Eesti metsanduslikust pärandkultuurist ja tutvustatakse Baltimaade 19. sajandi üht tuntumat metsateemalist nädalalehte. Igale metsasõbrale ja fotograafile peaks huvi pakkuma aga intervjuu looduspiltnik Peeter Nahkoga.
Huviorbiidis aju, ajalugu ja astronoomia
Värskes Horisondis selgitavad aju-uurijad Toomas Kirt ja Jaan Aru, kuidas saab teha ajuta ajuteadust ehk panustada ajuprotsesside käsitlusse, uurides mudeleid. Ajaloolane Kalle Kroon põhjendab, miks ta on taas võtnud teemaks vana hea Rootsi aja. Energeetikud Kuno Janson, Ants Kallaste ja Viktor Bolgov jagavad aga kogemusi ja uuringutulemusi selle kohta, kuidas saaks rajada täielikult taastuvenergial põhinevatelektritootmist ja mis oleks selle hind. Horisondist leiab vastuse ka küsimusele „Mis on toidu sensoorne analüüs ehk mille poolest erineb elukutseline hindaja toidu tavatarbijast?”.
Pika intervjuu jaoks on toimetaja Toomas Tiivel küsitlenud bioloogiharidusega keelemeest Urmas Sutropit. Üksainus küsimus on esitatud aga meie värskeimale astronoomiadoktorile Mihkel Kamale. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ühiskonnategelane Lagle Parek.
Eesti rahva muuseumi koguhoidja Ülle Jäe on üle lugenud lihavõttemunad ERM-i kogudes. Akadeemia 75. tegevusaasta tähistamisel on sedapuhku vaadeldud aastaid 1946–1960 ning akadeemik Jaan Einasto on tutvustanud akadeemik Ernst Öpikut. Silmapiiri-lugudes on teemaks Eestis välja töötatud Sharemind, millega saab analüüsida geneetilisi andmeid, kaitstes ühtlasi inimeste eraelu. Tiit Kändleri uued tuuled puhuvad seekord Einsteini ja tema avastuste kõigutatavuse ja kõigutamatuse ümber. „Olümpiaadi” rubriigis võtavad sõna Mihkel Pajusalu ja Jaan Toots.
Kukus metsapealinnast ja metsatöömasinatest
Kuku raadio homses saates „Loodusajakiri” räägib Hendrik Relve metsajutte. Kõigepealt on vaatluse all metsapealinn Elva ja tänavune metsanädal. Saates meenutatakse, kuidas veebruaris anti üle metsapealinna tiitel, ühtlasi tutvustatakse eelolevaid metsasündmusi Elvas ja Tartus. Saate teine pool käsitleb Ponsse saagat: võimsat Soome metsatöömasinate firmat, mis tegutseb Kesk-Soome kolkakülas Vidgrenide perefirmana.
Kuku sagedusele tasub raadio sättida sel neljapäeval, 28. märtsil kell 10, saadet korratakse sama päeva õhtul kell 21.30.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
Atla loopealne Saaremaal (foto: vikipeedia)
Eesti loopealsete olukord on väga kehv
Eelmise nädala alguses esitasid Tartu ülikooli teadlased, Eesti maaülikool, Eestimaa looduse fond, pärandkoosluste kaitse ühing ning ajakiri Eesti Loodus pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Pöördumises soovitakse keskkonnaministeeriumilt tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eesti loopealsete kaitsel.
“Pöördumise tingis unikaalsete ja ka maailma mastaabis üliväärtuslike loopealsete erakordselt halb olukord Eestis ning keskkonnaministeeriumi vähene huvi selle olulise kooslusetüübi seisundi parandamisel,” sõnab pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli botaanika teadur, loopealsete hoolduskava autor Aveliina Helm.
“Allakirjutanud soovivad teada, miks ei ole keskkonnaministeerium vaatamata teadlaste ja ekspertide aastaid kestnud tähelepanujuhtimisele astunud reaalseid samme loopealsete kui looduskaitseliselt üliolulise elupaiga taastamiseks ja hooldamiseks sellises mahus, mis tagaks nende säilimise Eestis ning aitaks täita Euroopa Liidu ees võetud kaitsekohustusi,” kirjeldab Helm pöördumise sisu.
Ühtlasi juhivad Tartu ülikooli teadlased Martin Zobel, Meelis Pärtel, Aveliina Helm ja Rein Kalamees teiste allakirjutanute seas avalikkuse ja ministri tähelepanu asjaolule, et loopealsete paremasse olukorda viimisega on väga kiire, kuna tugeva võsastumise tõttu on loopealseid üha kallim taastada.
2012. aastal valmis keskkonnaameti ja ekspertide koostöös Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu loopealsete taastamist kavandav LIFE+ projektitaotlus. “
“Projektitaotlus jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu esitamata,” sõnab Helm, lisades, “pöördumises küsime, mis põhjustel jäi projekt eelmises taotlusvoorus käiku andmata ning milliseid samme on keskkonnaministeerium astunud, et kavandatud projekt ellu viia ning see praegu avatud viimase LIFE+ taotlusvooru raames esitada.”
Loodusajakiri pani ühele metsateemalisele plakatile välja eriauhinna, mille võitis Rapla ühisgümnaasiumi võistkond koosseisus Merylin Elge (vasakul) ja Mariliis Tali (keskel). Auhinda on üle andmas Eesti Looduse toimetaja Katre Palo (foto: Eesti metsaselts/Kristi Teppo)
Parimad noored metsatundjad on teada
Sel esmaspäeval toimus Tartus rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” Eesti finaal, kus selgusid parimad metsatundjad 13–19-aastaste koolinoorte hulgas. Ülekaaluka võidu saavutas Tallinna prantsuse lütseumi võistkond Copper Owl, kuhu kuulusid Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Nemad osalevad 25.–26. septembril rahvusvahelises finaalis Portugalis.
Võistlusel võtsid metsandusteadmistes omavahel mõõtu kahe-kolmeliikmelised võistkonnad: 6. märtsil osales eelvoorus 153 võistkonda 48 koolist ning edasi pääses 18 võistkonda, kellest 17 võttis osa esmaspäevasest Eesti-finaalist.
Finaalis tuli kõigepealt näidata oma metsandusteadmisi ja ühtlasi inglise keele oskust, sestviktoriin oli tänavu inglise keeles. Päeva teisel poolel meisterdasid võistkonnad vaatmikku teemal „Mets 2053”, seda tuli tutvustada ka žüriile.
Võitjameeskonna aitas välja selgitada viieliikmeline žürii, kuhu kuulus MTÜ Loodusajakirja esindajana Eesti Looduse toimetaja Katre Palo, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse liige Ando Jukk, Eesti maaülikooli metsakasvatuse ja -selektsiooni dotsent Veiko Uri, Eesti maaülikooli metsandusdoktorant Karli Ligi ja loovusspetsialist Siiri Liiva.
Loodusajakiri tunnustas omalt poolt ühte silmapaistvat vaatmikku eriauhinnaga: selle pälvis Rapla ühisgümnaasiumi võistkond Siilitüdrukud ehk Merylin Elge ja Mariliis Tali (fotol).
Uudistaja/Eesti metsaselts
Loodusajakirjandus Tallinna raamatumessil
Loodusajakirja väljaanded on müügil Tallinna raamatumessil,
mis toimub 4.–6. aprillil Eesti rahvusraamatukogus. Neid, kes vormistavad messil ajakirjatellimuse, saavad kingitusi!
Kolme päeva vältel pakuvad messil uudiskirjandust kolmkümmend kirjastust, saab osaleda kohtumistel autoritega, kolmel põneval seminaril ja mitmel arutelul, tegevust jagub ka lastele.
Mess on lahti 4.–5. aprillil 10–20, 6. aprillil 10–17.
Tartu botaanikaaias on müügil Eesti Looduse numbrid
Nüüdsest on huvilistel võimalik soetada Eesti Looduse uuemaid ja vanemaid numbreid ka Tartu ülikooli botaanikaaias: infoletis leiab aasta puid ja aasta linde käsitlevaid numbreid, mis on ilmunud ajavahemikul 2002–2013.
Tartu botaanikaaia infolett on lahti iga päev 10–17.
EESTI SÕNUMID
Looduskaitse kuld- ja hõbemärk. Kuldmärk omistatakse Eerik Kumari looduskaitsepreemia saajale (allikas: keskkonnaministeerium)
Looduskaitsepreemia ja -märgid ootavad nominente
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märkide kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-eestiline looduskaitsekuu.
Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga – tänavu 5000 eurot – tunnustatakse kodanikku, kes on pikka aega panustanud looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldusse ja jaganud üldsusele looduskaitseteadmisi. Preemiat on välja antud 1989. aastast.
Eesti looduskaitse märkidega (kuld- ja hõbemärk) tunnustatakse inimesi, kelle teeneid on kiidetud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii Eestis kui ka maailmas. Tähtsaimat neist, kuldmärki, on alates 2010. aastast antud Eerik Kumari looduskaitsepreemia saajale.
Vabas vormis ettepanekuid kandidaatide kohta palutakse saata keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda aadressile Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või teatada e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee.
2012. aastal pälvis Kumari preemia ornitoloog ja looduskaitseametnik Taivo Kastepõld. Varasemad laureaadid on toodud veebilehel www.envir.ee/1182036.
Keskkonnaministeerium
Kalakotkas Erika 2007. aastal. Paraku leiti ta nüüd hukkununa Niiluse deltas (foto: www.kotkas.ee)
Head ja halvad sõnumid saatjatega rändlindude kohta
Kotkaklubi onandnud oma kodulehel teada, et meie jälgitavatest kalakotkastest vanim, Erika, hukkus rändepeatuspaigas Niiluse deltas. Sama kohta on ta peatuspaigana kasutanud teadaolevalt juba kuus aastat, mil Kotkaklubi on teda jälginud. Erika otsisid üles Egiptuses elav eestlane Toomas Mikkor ja kohalik Nuweiba beduiin Salman. Nad pidid selleks läbima üle viiesaja kilomeetri. Paraku ei olnud neil sõjaväelennuväljade naabruses vaba voli tegutseda, aga hukkunud linnu leidsid nad siiski üles ja võtsid saatja kaasa.
Erika leiti mõne meetri kauguselt elektriliinist: see võiski põhjustada linnu huku. Kalakotka seisukorda lähemalt uurides ei saanud järeldada, et surma võiks seostada püssitabamuse või röövlooma rünnakuga, kuigi kalakotka kael oli murdunud.
Õnnetu teate kõrvale saab tuua ka ühe hea uudise Läti kalakotka Eriksi kohta. Tema seljas olnud saatjaga kaotati side oktoobri alguses ja kuni 23. märtsini ei teatud linnust midagi. Nüüdseks on aga ilmnenud, et Eriksi talvituskohas ei olnud GSM võrku ja seade ei saanudki andmeid edastada. Siiski salvestas saatja sel ajal kõik andmed ning pärast Eriksi rändele asumist laekusid need tagantjärele. Seetõttu saab parandada nii kevadhooaja rändekaarti kui ka sügisest rändekaarti Eriksi andmetega.
Kotkaklubi
Vana suitsusaun Võrumaal (foto Katre Palo)
Suitsusauna UNESCO taotlus läks teele
Võrokeste kogukond on kolm aastat teinud ettevalmistusi, et Vana Võromaa suitsusaunakombestik pääseks UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Nädal tagasi, 20. märtsil, andis taotlusele allkirja ka kultuuriminister Rein Lang ning seejärel saadeti materjalid UNESCO peakorterisse Pariisi. Taotluse läbivaatamine ning hindamine kestab poolteist aastat, otsuse teeb vaimse kultuuripärandi kaitse komitee 2014. aasta lõpus.
Suitsusauna koostöökogu peab suitsusauna ja saunakombestikku Vana Võromaa kultuuripärandi oluliseks osaks, mis vajab suuremat tähelepanu ja kogukonna ühist tegutsemist, et suitsusaunad ja nendega seotud tavad edasi kestaksid. UNESCO taotluse ettevalmistusajal uuriti praegusaegset saunakombestikku ja tehti raamat, film ning rändnäitus Võromaa suitsusaunadest. Igal aastal korraldatakse avatud suitsusaunade päevad ja erisuguseid õpitubasid, kus jagatakse teavet ja oskusi.
Orhideede iludusvõistluse võitja on veenusking
Teise koha saavutas sinikäpp (fotod: Astrid Lepik)
Valiti välja orhideeiludused
Tartu ülikooli botaanikaaias sai 6.–17. märtsini vaadata orhideenäitust „Ilu eest”, mille raames oli võimalik valida oma lemmiklill. Iludusvõistlusel osales 18 orhideed ning kokku võetud tulemused näitavad, et 242 häälega peeti kõige ilusamaks taime nr 7 (ülemisel fotol). See on Paphiopedilum Maudiae Vinicolor, kelle on kauniks kasvatanud Galina Savva. Teise koha saavutas 180 häälega Kaie Ehrenbergi hoolealune, 15. taim ehk Zygopetalum hybr. (alumisel fotol). 145 häälega sai kolmanda koha 18. taim, Dendrobium Hilda Poxon, kelle on kasvatanud Evelyn Uibo.
Kolme kaunima orhidee omanikku tunnustati auhinnataimega.
TÜ botaanikaaed
Kalamäng Androidi operatsioonisüsteemile
Valminud on uus kalateemaline mobiilirakendus „Kalamäng”, mis tutvustab Eesti levinumaid kalaliike (67 liiki) koos piltide ja üldistatud levikukaartidega. Näiteks saab teada, milline kala jääb ka pärast läbikülmumist ellu; kes Eesti kaladest teeb urisevat häält ja kes ehitab endale kudemiseks pesa.
Rakendus töötab Androidi operatsioonisüsteemiga mobiiltelefonidel/tahvelarvutitel ning see on valminud kalanduse teabekeskuse tellimusel Regio ja Mooncascade’i koostöös.
TASUB OSALEDA
Foto: ELF
Konnatalgud tulekul
Peagi ärkavad miljonid konnad, kes asuvad talvekodust teele kudemisalade poole. Paraku ristuvad nende teed inimeste liikumisradadega, kus igal aastal hukkub autorataste all loendamatu hulk kahepaikseid. Siin saab aga igaüks konni aidata, osaledes Eestimaa looduse fondi talguprojektis „Konnad teel(t)”. Talguhuvilistel palutakse registreeruda kodulehel www.elfond.ee/et/konnadteel, märkides ära ajavahemik ja koht, millal ning kus soovitakse osaleda. Sel aastal hoolitsetakse konnade eest viies kohas: Viljandi–Tartu maantee Leie–Oiu teelõigul, Tallinna–Narva maantee Jägala teesõlmes, Piibe maantee 1,5. kilomeetril, Kiisa alevikus ja Nelijärvel Aegviidu asulas.
Ühtlasi oodatakse konnatalgujuhtide kandidaate. Selleks tuleb hiljemalt 31. märtsiks saata vabas vormis avaldus ja põhjendus, miks oled parim kandidaat, e-posti aadressile paul@elfond.ee. Kandideerida saavad need, kes on vähemalt 18-aastased ning kellel on B-kategooria autojuhiluba.
Vabatahtliku liiklusreguleerija-talgujuhi ülesanne on aidata talgukohtades korraldada liiklust ning juhendada talgulisi. Tulevased talgujuhid osalevad 6.–7. aprillil kahepäevasel tasuta reguleerijakoolitusel, mis annab neile liiklusreguleerija kolmanda astme tunnistuse ja võimaldab ka tulevikus juhitööd teha. Kokku koolitatakse kuus liiklusreguleerijat.
Täna, 27. märtsil kell 18–20 toimub asjahuvilistele tasuta konnakoolitus Tartus TÜ raamatukogu auditooriumis 243 (W. Struve 1). Kõik on oodatud!
Küsimuste ja ettepanekute korral võib pöörduda projekti koordineerija Paul Hundi poole e-posti teel paul@elfond.ee või telefonitsi 520 2530.
ELF
Loodusõhtu Pärnus: metsloomade arstiabist
Neljapäeval, 28. märtsil kell 17–19 toimub Pärnu keskraamatukogu suures saalis (Akadeemia 3) loodusõhtu „Kui metsloom vajab arstiabi…”. Vestlust juhib loomaarst Madis Leivits ning arutletakse, kellele teatada abivajavast metsloomast ning kuidas ja millistel juhtudel hättasattunudloomi abistada.
Loodusõhtu on tasuta ja registreeruda saab veel tänase päeva jooksul e-posti teel merike.palginomm@keskkonnaamet.ee.
Nädalavahetusel on linnuvaatluspäevad
Eesti ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel, 30.–31. märtsil, osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel, muu hulgas peetakse pühapäeval linnuvaatlusvõistlus.
Linnuvaatluspäevadest saab osa võtta mitmel moel: umbes kümnes linnas korraldatakse juhendajaga linnuvaatlused, kuid sulelisi võib vaadelda ka oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb kirja panna vaatlusankeedile ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti ornitoloogiaühingusse e-postiga riho.kinks@eoy.ee või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu).
Pühapäeval,31. märtsil, saab ühtlasi osaleda võistluslikul linnade linnuvaatlusel: võistkonnad peavad linde vaatlema ette antud aja jooksul ja kindlate reeglite järgi. Selle ürituse tulemused palutakse kiirkokkuvõtte jaoks saata juba pühapäeval hiljemalt kella 16. Nende põhjal koostatakse pingeread ning selgitatakse välja varakevade Eesti kõige linnuliigirikkam linn.
Täpsemat teavet lihavõtte ja võistlusliku linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/node/643. Samas on ka kaart kõigi linnuretkede kohta. Retki juhivad näiteks ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees ja nõukogu esimees Margus Ots (mõlemad Tartus), Läänemaa linnuklubi juhataja Tarvo Valker (Haapsalus) jt.
ELF
Piksenooled Läänemaal Kumaril (foto: Olev Mihkelmaa/vikipeedia)
Hakka äikesevaatlejaks
Eesti äikesevaatlejate võrgul (EÄV) on juba kaheksas tegutsemisaasta. Ka tänavu oodatakse EÄV-ga liituma ja äikest vaatlema kõiki asjahuvilisi, olenemata vanusest ja tegevusalast.
Huvilistel palutakse endast teada anda hiljemalt 5. aprilliks. Eelmistel aastatel osalenud vaatlejad, kes on avaldanud nõusolekut jätkata ka tänavu, ei pea uuesti registreeruma. Uutel huvilistel tasub aga enne kirjapanekut tutvuda vaatlusmetoodikaga, et oleks lihtsam otsustada, kui põhjalikku vaatlust soovitakse teha.
Kolm viimast aastat on EÄV-s olnud kasutusel uuendatud vaatlusmetoodika: valida saab kahe raskusastme vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelisse
ainult põhiandmed äikese ja äikesenähtuste kohta antud kuupäeval, põhjalikumate ehk täismahus vaatluste puhul tuleb täita iga äikesenähtuse kohta eraldi vaatlusleht. Vaatluste metoodika ülevaate ning äikesevaatlejaks registreerumise info leiab internetilehelt web.zone.ee/eav/eav_2013.htm.
Teavet saab ka Sven-Erik Ennolt seenno@ut.ee.
ELF
Visioonikonverentsi fookuses on metsanduse head tavad
Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimub 19. aprillil algusega kell 10 metsanduse visioonikonverents, kus keskendutakse kahele teemale: metsade majandamise headele tavadele ja kaitstavate metsade majandamisele.
Hea tava lepe on valmimas Eesti metsaseltsi eestvõttel ning paljude metsandusorganisatsioonide koostöös ning see koondab metsade majandamise käigus heaks praktikaks peetavaid norme.
Visioonikonverentsil peavad teemakohaseid ettekandeid Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu, Eesti erametsaliidu ja RMK esindajad. Euroopa metsanduse siduva kokkuleppe (INC LBA) koostamisest ja Soome metsanduses kehtivatest kokkulepetest teeb ülevaate Soome põllu- ja metsamajandusministeeriumi rahvusvahelise metsanduse spetsialist ja Euroopa metsakonventsiooni valitsustevaheliste läbirääkimiste komitee esimees Jan Heino. Metsandusorganisatsioonide siht on konverentsil allkirjastada metsade majandamise hea tava lepe.
Konverentsi teine osa keskendub kaitstavate metsade majandamisele. Ettekanded käsitlevad nendes metsades kehtivaid piiranguid, arutlustes tuginetakse teaduslikele uuringutele ja praktikute kogemustele.
Konverentsi programmi, info osalustasu ning registreerimise kohta leiab veebilehelt www.metsaselts.ee/index.php?option=com_banners&task=click&bid=59.
Lisateavet jagab Mart Kelk telefoni 5349 0286 või e-posti teel mart.kelk@metsaselts.ee.
Eesti metsaselts
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com