Tekst: MARILIIS KÕUTS Joonised: TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT (PROJEKT ADAPTEST)
Kahtlemata soojeneb koos ülejäänud maailmaga üsna kiiresti ka Läänemeri. Oleme selja taha jätmas holotseeni kliimat, ees ootab tundmatus.
Kliimamuutuse võib lühidalt kokku võtta kui kliimasüsteemi oleku muutumise. Kliima on Maa pika ajaloo jooksul palju teisenenud – olnud kord soojem, kord jahedam –, selles ei ole midagi ebatavalist. Mõju on avaldanud näiteks vulkanism, kokkupõrge asteroidiga ja muutused Maa telje kaldenurgas. Praegune aeg paistab silma selle poolest, et suuri muutusi põhjustab üksainus Maal elav liik. Oma tegevusega oleme suutnud süsinikuringet ja kasvuhoonegaaside kogust atmosfääris niivõrd ulatuslikult mõjutada, et Maa pika aja jooksul välja kujunenud kiirgusbilanss on tasakaalust välja läinud.
Kiirgusbilanss on tasakaalus siis, kui Päikeselt tulnud energia ja süsteemi poolt ilmaruumi kiiratud soojuskiirgus on võrdsed. Sel juhul kliimasüsteemi temperatuur pikas vaates ei muutu. Kui energiat neeldub süsteemis vähem, kui hajub, siis temperatuur langeb. Vastupidisel juhul (energiat talletub rohkem, kui lahkub) temperatuur tõuseb ehk kliima soojeneb. Siin tulevad mängu kasvuhoonegaasid, mille hulga suurenemine võib tunduda tühisena, aga nende mõju kliimale on märkimisväärne. Kasvuhoonegaasid, sh veeaur, süsihappegaas ja metaan, neelavad atmosfääris Maalt tulevat pikalainelist kiirgust ehk soojuskiirgust; mida enam kasvuhoonegaase, seda rohkem jääb liigset soojust maalähedasse atmosfääri. Nii muutub Päikeselt Maale jõudva ja siit maailmaruumi hajuva kiirguse bilanss. Selle tõttu Maa süsteem soojenebki niikaua, kuni saabub uus tasakaalupunkt, seekord juba kõrgemal keskmisel temperatuuril.
Üldise temperatuuritõusuga kaasneb hulk muutusi, mis haaravad kõiki Maa sfääre ning mille tagajärjed võib kokku võtta märksõnaga „ebastabiilsus“ või lihtsamalt öeldes „korralik segadus“. Keskendume Läänemere keskkonnale ja selgitame praeguste andmete põhjal, millised muutused toob kliima soojenemine kaasa meie merele ja inimesele.
Läänemeri on osa suurest maailmast
Läänemeres on kliimamuutus laia haardega protsess, mis põhjustab suuri nihkeid mere füüsikalistes ja keemilistes parameetrites, näiteks temperatuuris ja happelisuses. Keskkonnatingimuste muutused mõjutavad omakorda meres elavaid taimi ja loomi ning nende kasvukohti ja elupaiku. Lõpuks kanduvad muutused üle inimühiskonda, näiteks väheneb oluliste kalaliikide arvukus või sagenevad üleujutused rannikualadel. Muutused mõjutavad üksteist ka vastakuti ning mõnel juhul võib tekkida positiivse tagasiside ring, mille korral hakkab muutus iseennast järjest võimendama. Näiteks kui jää kaob, väheneb aluspinna albeedo, sest valgus ei peegeldu enam tagasi, vaid neeldub meres. Selle mõjul soojeneb meri varasemast enam ning jää tekib järjest väiksema tõenäosusega.
See, kui palju keskmine õhutemperatuur Läänemere piirkonnas tulevikus muutub, oleneb mitmest tegurist. Paljuski oleneb globaalse kliimamuutuse kiirus ja ulatus inimkonna käitumisest ja otsustest: see kätkeb nii fossiilkütuste tarvitust, kasvuhoonegaaside heidet kui ka terviklikke toimivaid ökosüsteeme toetavate tegevusviiside kasutuselevõttu. Lähtudes majandusmudelitest, on valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) koostanud kliimastsenaariumid, mille kohaselt võib Maa õhutemperatuur sajandi lõpuks tõusta 1,5 kuni 4,4 oC. IPCC stsenaariumide põhjal on omakorda modelleeritud ja hinnatud Läänemerega seotud füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutujaid.