Sääserohketel aegadel pinisejaid eemale peletades on ilmselt paljud mõelnud, kas kuidagi saaks meelitada ligi neid, kes sääski söövad. Oleks ju tore, kui kõrva äärest mööda vihisev kiil püüaks ründava sääse kinni ja päästaks ebameeldivast pistest. Mõnikord on see võib-olla juhtunudki, kuid sääski on lihtsalt nii palju, et tuntavat leevendust üksik kiil ei too. Vahel tundub, et õhk on sääskedest lausa paks.
Hirmul on siiski suured silmad, sest mitte kõik sääsed ei himusta meie verd. Puude all suurte parvedena tantsivad sääsed on pigem surusääsed, kes valmikuna ei söö üldse midagi. Ka pistesääsklastest vajavad verd ainult emased. Neil on tarvis valgurikast toitu ning veri sobib selleks hästi.
Sääsed elavad varjulistes niisketes kohtades ja munevad oma munad vette. Kiire vooluga veekogud neile ei sobi, kuid seisev, madal ja soe vesi on väga meelepärane. Munadest koorunud vastsete elu ohustavad paljud vees olevad loomad. Surusääskede vastsed elavad mudas. Paljud neist langevad sealt toitu otsivate veelindude ning kiilivastsete ja teiste rööveluviisiga selgrootute ohvriks.
Pistesääsklaste vastsed ujuvad vabalt vees. Neid söövad kalad ja röövtoidulised veeputukad, näiteks selgsõudurid ja ujurid. Võib-olla napsab neist mõne kinni ka veepinnal kiirelt liikuv liuskur.
Metsasääsed munevad niiskesse taimestikku. Nende vastseid võivad ohustada jooksiklased, karihiired ja teised samblast ning taimede vahelt putukaid otsivad loomad.
Inimeste arvates saab muidugi liigagi suur osa sääsevastsetest valmikuteks. Ent ka täiskasvanuna on neil peale inimese käelöögi hulk muid võimalusi hukka saada. Kohe veekogude kaldal himustavad neid kiilid. Erinevalt sääskedest on nad väga osavad lendajad ja söövad ära paljud veekogust lendu tõusnud sääsed.
Tuule ja päikese eest lehtede alumisele küljele varjunud sääski ohustavad ämblikud, konnad, sisalikud ja putuktoidulised linnud, näiteks pöialpoisid, porrid ja tihased. Kärbsenäpid ja linavästrikud eelistavad püüda lendavaid sääski. Sääsed on ka nahkhiirte menüüs. Sääski vajavad toiduks paljud selgrootud ja kõikidesse selgroogsete klassidesse kuuluvad liigid. Ehk on sääsekuplasid kratsides lohutuseks, et nende kaudu oleme ka meie looduse toiduahelas, kuigi vastumeelselt.
SIRJE JA GEORG AHER