James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Kuupäev:

Tekst: KALJU ANNUK

2021. aasta esimesel jõulupühal said astronoomid suurepärase jõulukingituse: Maalt startis Euroopa kosmoseagentuuri kanderakett Ariane 5, mis viis kosmosesse James Webbi teleskoobi (JWST). Seda oli kaua oodatud, ent seni oli teleskoobi ülessaatmine ikka ja jälle mitmel põhjusel edasi lükkunud. Anname ülevaate, missugune see teleskoop on, milliseid vaatlusi tehakse ning mida uut loodetakse nõnda universumi saladuste kohta teada saada. Ühtlasi tõstame esile selle esimesi põnevaid avastusi.

Kaua tehtud kaunikene

Mõttest ehitada uue, järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop kuni selle kosmosesse saatmise ja töölehakkamiseni kulus üle 30 aasta. JWST kosmoseteleskoop on ülesehituse ja väljanägemise poolest üks ilusamaid, samas on ta senistest kosmosesse paigutatud teleskoopidest kõige võimsam. Näiteks võrreldes Hubble’i teleskoobiga on JWST umbes 100 korda võimsam. Tehnoloogilises mõttes on see tänapäeva tipptase. Paljud lahendused, mida Hubble’i puhul ei osatud veel teha, on JWST-s teostatud.

JWST on kõigist astronoomilistest teleskoopidest, nii kosmoses kui ka Maa peal paiknevatest, kõige kallim. Aga nagu teada, head asjad ongi kallid. Tema maksumus jääb suurusjärku 10 miljardit USA dollarit, mis on ligikaudu 10 korda suurem kui Hubble’ile kulunud summa. Olgu märgitud, et esialgu oli JWST maksumuseks kavandatud ainult ligikaudu 500 miljonit dollarit.

10 miljardit tundub esmalt väga suure summana, ent kõigi maakera elanike vahel ära jagades tuleb iga inimese, kaasa arvatud lapsed ja imikud, kohta alla 1,5 dollari. Igaüks võib küsida, mida ta selle 1,5 dollari eest saab? Vastuse leiab artikli alapeatükist, mis selgitab teleskoobi seniseid vaatlustulemusi.

­Hubble’i kosmoseteleskoop paikneb piltlikult öeldes koduõuel (kaugus Maast umbes 570 kilomeetrit), kuid JWST asetseb Maast ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, nn Lagrange’i teises (L2) punktis. Tegelikult ei paikne teleskoop täpselt L2-s, vaid tiirleb ümber selle perioodiga umbes 6 kuud ja kiirusega 1 km/s. Seejuures varieerub teleskoobi kaugus L2-st vahemikus 250 000 kuni 832 000 km ning maksimaalne kaugus Maast on umbes 1,8 miljonit kilomeetrit. Vajaduse korral korrigeeritakse teleskoobi asukohta iga 21 päeva tagant.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Maailma merede seisund

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Läänemere eutrofeerumine

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Eesti peab arendama kõrgtehnoloogilist tööstust

Eesti teaduste akadeemia president Mart Saarma: „Ma pole veel...

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...