Eesti teadlaste osalusel ja geenivaramu andmete abil valminud ülemaailmses uuringus tuvastati uusi pärilikke riskitegureid, mis lubavad ennustada depressiooniriski ja aidata haigust ennetada ning ravida.
Rahvusvaheline uurimisrühm, mida juhtisid Edinburghi ülikool ja Londoni King’s College’i teadlased, analüüsis rohkem 29 riigist pärit inimeste andmeid. Kokku leiti ligi 300 uut geneetilist seost depressiooni esinemisega. Kokku tuvastati 700 depressiooniga seotud geneetilist variatsiooni, millest ligikaudu poolt ei ole varem haiguse väljakujunemisega seostatud.
Eesti oli sellisesse uuringusse kaasatud esimest korda. Kokku analüüsiti150 000 Eesti geenidoonori geeni- ja terviseandmeid. Kogu uuring hõlmas ligi viie miljoni inimese andmeid.
Uuringu teeb eriliseks see, et kui seni on depressiooni pärilikkuse uurijad keskendud peamiselt Euroopa päritoluga inimestele, siis seekord oli osa andmeid pärit Aafrikast ja Aasiast ja sada uut pärilikku seost avastati just tänu sellele. Varasemate uuringute põhjal välja töötatud Euroopa-kesksed ravimeetodid ei pruugi olla teiste rahvuste jaoks alati tõhusad ja see suurendab tervisealast ebavõrdsust üleilmastuvas maailmas. Värskete tulemuste abil saab arendada personaalmeditsiini, mis on abiks igale inimesele sõltumata tema rahvusest.
Igal inimesel esineb mingil määral depressiooniriski suurendavaid geenivariante. Siiski on igal üksikul geenivariandil depressiooni üldisele tekkeriskile väga väike mõju. Kui aga neid üksikvariante on palju, võivad need üheskoos depressiooniriski märgatavalt võimendada. Inimestel, kellel on depressiooni pärilike riskivariantide arv suurim, on viis korda tõenäolisem võimalus depressiooni tekkeks.
Uuringu tulemusel jõuti veel järeldusele, et leidub ravimeid, mida saaks lisaks nende praegusele otstarbele kasutada ka depressiooniraviks. Nende tulemuste põhjal saab kavandada lisauuringuid laiendamaks depressiooni ravivõimalusi.
Kuigi nii suures kogu genoomi hõlmavas uuringus ei ole Eestist pärit andmeid varem kasutatud on eri geenivariante uurides ka varem tuvastatud neid, mis teatud haiguste tekkeriski kas suurendavad või vähendavad. Näiteks on varasemad geenivaramu andmed näidanud, et 11–13 protsenti Eesti inimesi kannavad geenivarianti, mis muudab nad laialt levinud HI-viiruse tüve suhtes immuunseks või raskendab nende viirusega nakatumist. Huviline saab uuringut lugeda teadusajakirjast Cell.
Horisont /Tartu ülikooli genoomika instituut