Kvantfüüsikal põhinevad mudelid võivad aidata kliimateadlasi

Kuupäev:

Maailmamerel on kliima kujunemises tähtis roll, katab see tervelt 70 protsenti Maa pinda. Ookeane on võrreldud suure köögiga, kus meie „ilmasupp“ valmis keedetakse. Kliimamudelid seevastu jäävad meredest kogutud andmetega tihti hätta. Selle vastu võiks aidata arvestamine kvantfüüsika printsiipidega.
Maailmameres talletub umbes 90 protsenti kasvuhoonegaaside poolt lõksu püütavast soojusest. Nii pidurdab see atmosfääri soojenemist. Alates 1960. aastatest on ookeanid soojenenud tõusvas tempos. Üha kõrgema temperatuuriga merevesi mõjutab elustiku liigilist koosseisu ning sulatab liustikke ja jääd tõstes nii maailmamere vee taset. Merevees salvestunud energiahulka peetakse mudelarvutuste põhjal tavaliselt väiksemaks. Muutmaks mudeleid täpsemaks, soovitab Austraalia Sydney tehnikaülikooli emeriitprofessor Geoff Smith vaadata kvantfüüsika poole.
Värskelt ajakirjas Journal of Physics Communications ilmunud uuringus annab ta nõu kasutada nii-öelda kvant-soojusfüüsikalist paradigmat. Kui päikesekiirgus soojendab merevett, ei säilitada energiat mitte ainult soojusena, vaid ka hübriidpaaridena, mis moodustuvad footonite ja võnkuvate veemolekulide vahel.
Smithi sõnul on sellised paarid looduslik kvantinformatsiooni säilitamise vorm. Sellisel erilisel viisil on energiat talletatud kogu maailmamere eksistentsi jooksul ja see on aidanud ookeani soojustasakaalu säilitada. Kuid nüüd on soojenemine kiirenenud,Maa atmosfäärist pärit lisasoojus suurendab nii tavalise soojusenergiana kui ja hübriidpaaridena salvestud energia hulka. Smithi arvates tuleks sarnase energiaga kliimamudelites arvestada.
PhysOrg

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Kuu piltide fotogramm-meetriline uurimine: mõõtes Apollo pärandit

Vladislav-Veniamin Pustõnski Viimati käis Apollo ekspeditsioon Kuul üle 50 aasta...

Kuidas Narva oma lipu sai?

Zurab Jänes Narva muuseumi kogus talletatakse sõdadevahelises Eestis 1935. aastal...

Loomsetele toitudele koidab taimne tulevik

Mati Roasto, Tõnu Püssa, Mihkel Mäesaar Tarbijate eelistused, tehnoloogiad ja...

Vahemerre sukeldus ülienergiline neutriino

Andi Hektor, Kristjan Kannike Vahemeres asuv detektor KM3NeT tuvastas 13....