INTERVJUU |Taimede ja seente kooselu pakub huvi nii teadlastele kui ka põllumeestele

Kuupäev:

Tartu ülikooli molekulaarse ökoloogia professori Maarja Öpikuga vestelnud Toomas Kukk

Maarja Öpik on sündinud 17. septembril 1972. Lõpetanud Nõo keskkooli 1990 ja Tartu ülikooli bioloogina 1995. Magistrikraadi bioloogias sai 1998 („Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsete seente (Pezizales) süstemaatikas“) ning doktorikraadi taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal (arbuskulaarse mükoriisa uuringud) 2004. aastal. 2006–2008 Šoti põllumajandusinstituudis Marie Curie järeldoktorant ning 2008 Negevi Ben Gurioni ülikooli Jacob Blausteini kõrbeuuringute instituudi külalisteadlane. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor (alates 2020), botaanika osakonna taimeökoloogia õppetooli molekulaarse ökoloogia professor (alates 2021). 2023. aastast vabariigi valitsuse teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liige. Pälvinud riikliku teaduspreemia (2016), Tartu ülikooli aumärgi (2021).

Õnnitlused taimebioloogia ajakirja New Phytologist peatoimetajaks valimise puhul! Oled 1902. aastast ilmunud maineka rahvusvahelise ajakirja esimene naispeatoimetaja ja esimene peatoimetaja väljastpoolt Suurbritanniat. Kuipalju selline ametikoht nõuab tööd ja kuivõrd on see auamet?

Olen lubanud pühendada ajakirjale ühe päeva nädalas, kuid nagu juhtimise puhul tavaline kipub see rohkem aega võtma, kui arvad või kui eelmine juht on sulle öelnud. Selle ajakirja juhtimine on pigem strateegiline töö, see pole tehniline käsikirjade voolutamine ühe või teise haldava toimetaja kätte.

Muidugi on töö hulgas näiteks autorite protestide lahendamine, kui ei olda toimetajate tegutsemisega nõus. New Phytologist korraldab konverentse ja sümpoosione, nende temaatika ja esinejate valik ja muu selline on samuti peatoimetaja valdkond.

Olid varem kümme aastat ajakirja New Phytologist toimetaja, nüüd lisandus peatoimetaja amet. Millega toimetaja tegeleb?

Selles ajakirjas haldab toimetaja käsikirju: otsustab, kas käsikiri tuleb tagasi lükata või läheb retsensentidele. Kui läheb edasi, siis toimetaja valib retsensendid, kuid ei tegele kutsumise tehnilise tööga; teistel ajakirjadel on tavaline, et toimetaja saadab ise ka kirjad välja. Ajakirjas New Phytologist teevad seda kontori töötajad, toimetaja pakub vaid nimed.

Kui hinnangud on tulnud, teeb toimetaja nende põhjal otsuse. Otsus ei pea olema retsensioonide keskmine, vaid ikka toimetaja otsus. Kui käsikiri tuleb uuesti sisse, peab toimetaja jälle otsustama, mis edasi: võtame vastu, lükkame tagasi (parandused polnud piisavad) ja muu selline. See pole keskmiste hinnete panemine.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

EESTI RAAMAT 500| JUHAN KUNDER on pannud aluse taimeteaduse eestikeelsele sõnavarale

Tekst: TOOMAS KUKK Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma...

Tehismärgalade toitainerikas sete parandab põllumaa viljakust

Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST| Loodus: vaba ja vältimatu

Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja...

Üraskid puus ehk Kas talvine sanitaarraie on otstarbekas?

Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks...