ÜLAR ALLAS
Esmapilgul näib kvantmehaanika kuuluvat hoopis teise maailma kui bioloogia. Ent ilmneb, et nii mõndagi protsessi organismis suudetakse paremini mõista, kui neid kirjeldada kvantteooria alusel. Asjaomast teadusharu nimetatakse kvantbioloogiaks. Üks põnevaim kvantbioloogia uurimisteema on lindude ränne. Nimelt on selgunud, et rändlinnud juhinduvad rändel Maa magnetväljast ja rakendavad kvantmehaanikat.
Lindude ränne on imelisemaid looduse vaatemänge. Mitut liiki linnud lendavad igal aastal tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevatele pesitsus- ja talvitusaladele, ilmutades sealjuures hämmastavat täpsust. Lennurekord kuulub viiekuusele vöötsaba-viglele, kes 2022. aastal lendas 11 päevaga Alaskalt Lõuna-Austraaliasse, läbides peatusteta 13 560 km.
Teadlased on pikka aega püüdnud lindude uskumatu navigeerimisoskuse tagamaid mõista. Selgub, et lindude käsutuses on mitu kompassi. Üks neist vaatleb päikese asukohta, teine jälgib tähtede mustreid öötaevas ja kolmas juhindub Maa pinnavormidest. Kõige müstilisem kompass põhineb magnetretseptsioonil ehk võimel tajuda Maa magnetvälja. See tähendab, et linnud justkui näevad magnetvälja jooni ning kasutavad seda teavet, leidmaks rändetee mandrite ja ookeanide vahel.