Tekst. TAMBET TÕNISSOO
Elus püsimiseks vajame peale vee makrotoitaineid, nagu valgud, süsivesikud ja lipiidid. Teadlaste tähelepaneku järgi on peale magusa, hapu, soolase, mõru ehk kibeda ja hõrgu ehk umami maitse veel nn oleogustus (ld ’rasva maitse’[3]): oleme suutelised ära tundma mõne rasvhappe maitset.
Eraldi oleks rasvhapete maitse ilmselt eemaletõukav, kuid segatuna toiduga tekitab isuäratavaid maitseelamusi. Osa inimesi kaldub rasvaseid ja magusaid toite tarbima eriti meelsasti. Selle tagajärjel hakkavad energia ülejäägist jäänud rasvad ladestuma rasvkoesse, mis tingib rasvumist. Teised on tundlikumad ja pigem katsuvad tarbida rasva mõõdukalt. Rasvumise põhjused võivad olla seotud nii pärilikkuse kui ka füsioloogiaga, nii keskkonnaolude, kehalise aktiivsuse kui ka toidulauaga.
Kus rasv peitub?
Mida rasv endast üldse kujutab? Kus rasva talletatakse ja miks ta on vajalik? Püüame leida vastuseid, vaadates ringi imetajate hulgas. Terminit „rasvad“ kasutatakse biokeemias triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- ja glütseroolijäägist. Igapäevases toidus on lipiididest rasvu 95–98%, mistõttu toiduenergia mõttes kasutataksegi sõna „rasvad“.
Enamik keharasvast on talletatud rasvkoesse. See on üks sidekoe alaliike, mis sisaldab peamiselt rasvarakke ehk adipotsüüte (sünteesivad ja sisaldavad rasva), ning endoteelirakke, makrofaage, fibroblaste ja tüvirakke. Rasvkoes leidub rohkesti veresooni ja närve. Väike osa rasvast on salvestatud triglütseriididena ka teistes kudedes, näiteks maksas, skeletilihastes, südames ja kõhunäärmes ehk pankreases.
Valge ja pruun rasvkude
Imetajatel leidub kahte tüüpi rasvkude: valge rasvkude ja pruun rasvkude. Valdav on valge rasvkude, selles paiknevad suured valged rasvarakud (läbimõõt 50–150 µm), mis sisaldavad üht suurt rasvatilka. See lükkab rakutuuma ja tsütoplasma raku äärealale.
Pruuni rasvkoe koostisse kuuluvad pruunid rasvarakud (läbimõõt 15–50 µm). Need on valgetest rasvarakkudest väiksemad ja sisaldavad väiksemaid rasvatilgakesi, mis ümbritsevad keskel asuvat rakutuuma. Pruuni rasvkoe värvus on tingitud suurest hulgast mitokondritest (rauda sisaldavad tsütokroomid annavad erivärvuse) ja arvukatest verekapillaaridest.
Eristatakse ka beeže rasvarakke, mis on valge rasvkoe rakud, aga võivad kujuneda pruuni rasvaraku laadseks. Need paiknevad peamiselt nahaaluses rasvkoes ja vähesel määral ka siseorganeid ümbritsevas rasvkoes. Pruunidest ja beežidest rasvarakkudest räägime veel artikli lõpus.
Paremal on PET-tomograafi pildil näha pruuni rasvkoe jaotumine inimese kehas Allikas: Wikimedia Commons
Valget rasvkude leidub üle kogu keha, peamiselt alusnahas ehk hüpodermises (subkutaanne ehk nahaalune rasvkude), lihaste vahel, liigestes, rinna- ja piimanäärmetes, ümber siseorganite (vistseraalne ehk sisusepoolne rasvkude), soolekinnistis, suures rasvikus, ümber südame, neerude ja silmamunade ning muudes kohtades. Seda leidub ka luuüdis, kus ta annab aluse kollasele luuüdile.
- Endo, Hideki et al 2000. Hump attachment structure of the two-humped camel (Camelus bactrianus).. The Journal of Veterinary Medical Science 62(5): 521–524
- Jung, Su Myung et al. 2019. Brown adipose tissue development and metabolism. -. The Handbook of Experimental Pharmacology 251: 3–36
- Running, Cordelia A. et al. 2015. Oleugustus: The unique taste of fat.- Chemical Senses, ,Vol 40, 507–516
- Saxton, Michael W. Et al. 2022. Serum plays an important role in reprogramming the seasonal transcriptional profile of brown bear adipocytes.- iScience Sep 21;25(10):105084
- Zwick, Rachel K. et al. 2018. Anatomical, physiological, and functional diversity of adipose tissue.- Cell Metabolism. Jan 9; 27(1): 68–83.
- Wand, Wenshan; Seale, Patrick 2016. Control of brown and beige fat development.- Nature Reviews Molecular Cell Biology, Vol 17, pages 691–702