Tekst: MARTIN TIKK
Taevalaotuses tiirlevad satelliidid ja ka maapinnal paiknevad radarid kui inimese lisasilmad võimaldavad saada reaalajas hea ülevaate Eestimaa pinnast, aga ka ilmast ja teistest teguritest. Uurime lähemalt, mis kasu on ruumiandmetest ja mis neist võiks pakkuda laialdasemat huvi?
Nüüdisaegne meteoroloogia ja keskkonnaseire põhineb mõõtmistel
Mõistagi ei mõõdeta näiteks temperatuuri või sademeid kõigis asukohtades, kuid tagantjärele ei saa neid andmeid täpselt teada. Paratamatult pole aga võimalik tervet maakera mõõteseadmetega katta.
Keskkonnaagentuuri satelliitmetereoloogia peaspetsialist Jekaterina Služenikina ja radarmetereoloogia peaspetsialistid Jorma Rahu ja Tanel Voormansik selgitavad, et kaugseire, nagu nimetuski viitab, vaatleb ja hindab uuritavaid parameetreid distantsilt ilma reaalse kontaktita. Näiteks suudavad satelliitinstrumendid mõne ruutkilomeetri täpsusega määrata terve maakera pinna temperatuuri, sealhulgas asustamata paikades.
Suur osa kosmosesse paigutatud satelliitplatvormidest, mis inimeste igapäevaelu mugavamaks muudavad, on seotud side- ja navigatsioonisüsteemidega.
Tartu observatooriumi kaugseire osakonna teaduslik nõustaja Urmas Peterson lisab, et satelliidid mõõdavad Maa planetaarset pinda ja atmosfääri ja edastavad mõõtmistulemusi enamasti kahemõõtmeliste piltidena. Mõõdetakse aluspinda (vaatesuund on ülevalt alla; harva piki horisonti) elektromagnetkiirguse spektri ulatuses, suur osa satelliite toimib spektri optilises piirkonnas, ka spektri nähtavas piirkonnas: inimsilmal on kogemusi, mismoodi paistab kaugseirepiltidel nähtav tegelikkuses (värvilisena või ka mustvalgena).
See, missugust tüüpi kaugseirepildid võimalike seast on vajalikud, oleneb tellija soovist: „Valik on suur. Kui tellija soovib detailirohkeid pilte (väikese pildielemendi, piksli suurusega maapinnal, vaid mõnikümmend sentimeetrit) enamasti mitte väga suurest alast ja pildid peavad olema kasutusvalmid peaaegu reaalajas, on tellija õlgadel arvatavalt pagunid ja pilte on vaja tulejuhtimiseks või taktikaliseks planeerimiseks lahinguolukorras,“ selgitab Peterson konkreetse lähteülesande tähtsust.