Tekst: PIRET PAPPEL
Kas tee-ehitus saab olla keskkonnahoidlik? Tundub, et vähemalt saab selle poole püüelda. Üks võimalus on kasutada asfaldisegus puidust pärit ligniini.
Puidule jäikuse andev biopolümeer ligniin on koos tselluloosi ja hemitselluloosiga kolm põhilist ehitusmaterjali, millest koosneb taimede rakukest. Paberi tootmisel on ligniin kõrvalsaadus, millele pole pikka aega rakendust leitud ja see on lihtsalt ära põletatud. Üha enam proovitakse ligniini kasutada bituumeni asemel.
Mullu sai selline asfalt esimest korda maha Imaverre Fibenoli puidukeemia katsetehase juurde. Samuti pandi uudne asfalt Tallinna Ülemiste keskuse parklasse, kus sai katsetada tema materjali koormustaluvust. Roheasfalti on pruugitud ka uuselamurajoonide juures, näiteks Viimsis.
Tänavu suvel sai roheasfaldiga juurdepääsutee Eesti maaülikooli Rõhu katsejaam. Samuti valmisid Koeru ligidal esimesed lõigud riigimaanteed, kus bituumen on kuni viieteist protsendi ulatuses asendatud ligniiniga. Erisuguse ligniinisisaldusega asfaltkatet proovitakse kasutada ka kergliiklusteel.
Kohalik päritolu loeb
Transpordiameti kinnitusel on ligniin ligi neli korda kallim kui tavaline bituumen. Miks võiks ligniini siiski tarvitada? Lühike vastus: nii saab vähendada ehitatava tee süsinikujalajälge. Kogu Eesti keskkonnajalajäljest hõlmab taristuehitus umbkaudu 1,7 protsenti. On välja arvestatud, et ühe tonni bituumeni tootmiseks kulub ligemale 15 000 kWh energiat ehk umbes niisama palju, kui üks keskmine Euroopa majapidamine kulutab terve aasta jooksul. Pealegi on selle bituumenitonni tootmiseks vaja ka niisama suures koguses vett.
Sama tähtis on seegi, et nii saab vähendada sõltuvust naftatoodete ekspordist. Bituumen saadakse toornafta rafineerimisprotsessis, seda pruugitakse sideainena katusekatete ja asfaldisegude tootmiseks. Ainuüksi Euroopa riigid toodavad aastas ligi 290 miljonit tonni asfaldisegu. Bituumeni kättesaadavus ja hind on viimasel ajal tekitanud ehitajatele suurt muret.
Bituumenikriisi juured on Venezuelas, mille naftaeksport hakkas 2019. aastal heitliku poliitilise olukorra tõttu vähenema. Ukraina sõja tõttu ei jõudnud Eestisse enam Valgevenes ja Venemaal toodetud bituumenit ja tunamullu suvel polnud siin mõnda aega üldse võimalik bituumenit osta.
TTÜ teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja Kristjan Lill selgitab, et eelkõige uuritakse ja toodetakse roheasfalti selleks, et kasutada kohalikku toorainet: „2022. aasta suvel tekkis ajutiselt olukord, kus Eestis ei olnud võimalik bituumenit kätte saada. Tekkis mõte uurida, millega saaks bituumenit osaliselt asendada. Nii jõudsime ligniinini. Ligniin mõjutab peamiselt just asfaldi keskkonnajalajälge. Asendades osa fossiilse päritoluga naftabituumenit puidust toodetud ligniiniga, on võimalik jalajälge märkimisväärselt vähendada.“
Asendamaks bituumenit on maailmas proovitud kasutada ka taimeõli, plastijäätmeid ja purustatud vanu rehve. Veel proovitakse vana asfalti rohkem ringlusse võtta, sest nii saab vähendada segusse lisatava uue bituumeni hulka.
Ligniinil põhineva roheasfaldiga eksperimenteerivad ka teiste riikide teadlased. Hollandlased rajasid esimesed proovilõigud riigi põhjaossa Siddebureni ja Wagenborgeni vahele juba 2021. aastal. Läti nutimaterjalide ja tehnoloogiate kompetentsikeskus on samuti alustanud katseid ligniiniseguse roheasfaldiga.
Kas asfaldisegu uus koostis muudab sedagi, kuidas asfalt maha saab?
Kristjan Lill kinnitab, et asfaldi mahapaneku tehnoloogia jääb samaks, ent muutub asfaldi tootmine. „Kuna see on väga kerge pulber, siis praegused asfalditehased ei ole selliseks tööks projekteeritud. Kõige töökindlam on ligniin doseerida käsitsi,“ selgitab ta. Lille sõnul saab kasutada ka seniseid automaatseid süsteeme, kuid tihti on ilmnenud, et nende sel juhul tuleb asfalti toota aeglasemalt. See omakorda hakkab teetöid takistama, sest segu ei tule nii kiiresti juurde, kui seda maha laotatakse.
Uudsel segul on ka häid lisaomadusi. Kristjan Lille kinnitusel on ligniini sisaldavad segud deformatsioonikindlamad: raskeveokid ei vajuta neisse nii lihtsalt roopaid. Tekkimata jäävad vaod, mida praegu võib näha suurematel ristmikel.